Noorteraamatutest teatakse Sass Henno raamatut „Mina olin siin” ja Aidi Valliku Annilugude triloogiat. Koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad: eeskätt muidugi vanem, Tungla/Valteri oma, aga miks mitte ka uuem, Vaiksoo/ Ilvese osalusel sündinud lugemaõppimise raamat. Kestmisega on keerulisem, sest praegu tähendaks see kohvipaksu pealt ennustamist. Arvan, et kindlasti jääb kestma Leelo Tungla „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru” – kui seda üldse lastekirjanduseks pidada, aga no leppigem…
Aga piibli, põllumajanduse ja tervisliku toitumise juurest lastekirjandusse. Sada raamatut mullu on kuus rohkem kui tunamullu. Nende saja hulgas on 10 luulekogu, 87 proosaraamatut, 2 näidendikogumikku ja üks koomiks. Noorteraamatuteks saab liigitada laias laastus 15 teost.
Alustan omamaisest koomiksist. Kaunis haruldane nähtus teine. Kui neid kirevaid ja väljamaiseid meil veel polnud, tegime ise ehk traditsioon on olemas. Ometi pole Olimar Kallasel siiani mantlipärijat. Jah, ajakirjanduses toimetavad žanrit…
Mille alusel siis anda hinnangut? Defineerimisel tuleb arvatavasti lähtuda ikkagi juba nimetatud gruppidest, keda lastekirjandus puudutab, s.t lastest, lastekirjanikest ning -kunstnikest, lapsevanematest ja õpetajatest. Loen siinkohas lapse kirjandusalasteks õpetajateks ka lasteaiaõpetajad ning lasteraamatukogude töötajad. Mulle tundub, et see on täiesti õigustatud, sest neil on lapse kirjandushuvi suunamisel peaaegu sama suur tähtsus kui kirjandusõpetajal koolis. Milles seisneb raamatu tähtsus lapse jaoks? Mida laps raamatult ootab? Tõenäoliselt üsna…
Tõepoolest, sürrealistid ei lähtunud tavapärastest mõistuslikest seostest, ent see ei tähendanud, et oleks sootuks loobutud mõtestusest, tähenduslikkusest. Sürrealism tähendas looja kaevumist alateadvusse ning reaalsuse vaatlemist sealsest vaatepunktist, väljastpoolt reegleid ja piire, millega on määratletud konkreetne reaalsus. Tegu ei olnud seega mitte reaalsuse eitamisega, vaid selle ümbermõtestusega. Ent nii nagu sürrealism saab väljendada autori „kaevumist” oma isiklikku alateadvusse, võib see samuti väljendada „kaevumist”, kollektiivsesse alateadvusse. Sedasi aga…
Kummatigi ei tähenda suhteline vaikus, et Valtonil pole raamatuid ilmunud. Jätkub Valtoni kogutud teoste ilmumine, see tõotab varsti kasvada kõige mahukamaks sarjaks, mis seni mõne eesti kirjaniku töödest olemas. Selle kõrval on ta aga avaldanud, ja päris tihedalt, ka uudisloomingut. Aastatel, mida viimasel ajal on hakatud märkima minu meelest absurdse sõnaga „nullindad” (null järgarvuna on lihtsalt absurd), aga mis viitab aastanumbritele, milles oli kaks või rohkem…
Ma mäletan, et seda luuletust loeti raadiost ette laulva revolutsiooni ajal, võib-olla eksin, aga vist isegi Balti keti päeval. Ma mäletan, et tollal oli tehtud väike muudatus luuletuse avalikult esitatavasse versiooni: algsed lembevärsid „Ma tahan su rindade kaudu / ka tuult mis neid puudutab mõista” olid retušeeritud üldrahvalikult vastuvõetavaks „Ma tahan su rinna kaudu / ka tuult mis sind puudutab mõista”. See luuletus oli kollektiivse vabadusvõitluse …
Umbes sama rikastav, kui näiteks mingi kirjandusliigi või -žanri aastaülevaate kirjutamine. Sest vaadeldava nähtusega tuleb hoolega tutvuda, ja mitte niisama, vaid seda tuleb veel ka mõtestada, kogumi osised üksteisega suhestada ja pingeritta seada. Seda viimast eriti žüriitöö puhul. Nii kujunes ka 2009. aastal (esma)ilmunud novellide lugemine väärt kogemuseks. Kindlasti võin enda nüüd arvata 2009. aasta eesti lühiproosa parimate tundjate hulka, sest esmalt tuli novellid lühiproosa üldmassist…
2009. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees),
Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindade laureaatideks järgmised teosed:
Ilukirjanduslik proosa
Kalev Kesküla, „Elu sumedusest” (Tuum)
Luule
Hasso Krull, „Neli korda neli” (EKSA )
Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse auhinda mitte välja anda.
Esseistika
Jaan Kaplinski, „Paralleele ja parallelisme” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Vabaauhind:
Jaan Undusk (koostaja), Friedebert Tuglas, „Valik proosat” (Avita)
Lastekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus…
Jan Kaus: Sa oled kõrgelt hinnatud nii luuletaja kui ka esseistina. Eelmine aasta oli selles mõttes märgiline, kuna sul ilmus nii luulekogu „Neli korda neli” kui ka esseekogu „Paljusus ja ainulisus”. Kumb kirjutamise vorm on sulle endale südamelähedasem ja miks?
Hasso Krull:…
„Valge kassi maja” minategelane Laura on kahekümnendates aastates noor daam, kes juba vanuse, elukogemuste ja mitmete muude näitajate järgi ei saa olla autori otsene alter ego. Saatusekäigus on sarnasusi. Ka Laura on Eestis sündinud, aga tema vanemad on läinud USAsse elama juba siis, kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
