-
Millised need Kaevatsi luuletused on? Esmamuljena on need filmilikud, meenutavad rahulike kaadrivahetustega ja laugelt edasi libiseva kaameratööga „ringvaateid”. Oluline on valguse tabamine: „äikesepilved annavad hilise / pärastlõuna üle päris õhtupimedusele” (2. luuletuses); „kõik on nagu kalbe kollase valgusega / mälestus, ühtaegu puudutav ja poov” (3.); „ja hämaralt säravad tänavalaternad mähkuvad ükshaaval / selgesse valgesse uttu” (6.); „katedraali kuldristide / silmipimestav sära / hiilgavalt kottpimedas öös” (9.); „valgust…
-
Miski tõrgub. Juba vältimaks matkimist poleks hakanud Mati Sirkel oma saatesõnade ja artiklite kogudele sellist pealkirja panema. Aga „saksa vaim”, nagu ka näiteks „vene vaim”, ei pruugiks vähemalt meie ajaloolises olus toimidagi „vaimuna”. Liiga tugevasti on uuemate sajandite Saksamaa ja Venemaa rõhunud oma kehajõule – vaim on olnud pandud selle käskudele alluma nii võimukal moel, et ta polegi enam õige vaim. Ka „Ameerika vaim” ei oleks…
-
SIRP: Apollo andis äsja välja raamatu pealkirjaga „Raamat ”, millesse on koondatud päris mõjus hulk tänapäeva luuletajaid, kes kirjutasid sel puhul kõik luuletuse raamatust. Teose koostajaks ja toimetajaks oli luuletaja Maarja Kangro. Kuna esindad esmapilgul ja -joones kirjasõna kaubanduslikku poolt, siis kuidas tekkis idee anda välja luulekogu – kui on ometi teada, et enamasti ei anna luulekogusid eriti müüa? Mis oli sellise teose ja teo eesmärk?…
-
SIRP: Apollo andis äsja välja raamatu pealkirjaga „Raamat ”, millesse on koondatud päris mõjus hulk tänapäeva luuletajaid, kes kirjutasid sel puhul kõik luuletuse raamatust. Teose koostajaks ja toimetajaks oli luuletaja Maarja Kangro. Kuna esindad esmapilgul ja -joones kirjasõna kaubanduslikku poolt, siis kuidas tekkis idee anda välja luulekogu – kui on ometi teada, et enamasti ei anna luulekogusid eriti müüa? Mis oli sellise teose ja teo eesmärk?…
-
Autori fookusesse on jäänud üsna erinevaid asju, aga need kristalliseeruvad kokkuvõttes üheks: see on inimolu, millele tundliku hingega haritud indiviid, kes on juhtumisi ka mõistev ja heatahtlik, joont alla veab. Ta on kohati üleolev, sealpool kurja ja head, samas kaasatundev, vahel natuke patroneerivgi. Samas läheb aga Kesküla „kaugemale” kui soomlased. Põhjus on minu meelest ilmne. Kuigi soomlane on raske- või tumemeelne, on tas ikkagi identiteedikindlust ja…
-
Lavakujundusest
Böömi lavakujunduse barokk peaks vastama sellele, millesse tegelane teose alguses ärkab (päris otseste ärkamisstseenidega algavad „Kojamehe naine”, „Topeltvalguses” ja „Üüriline”). Selle teistsuguse ümbruse (kummalised kuurid, painavalt madalad aknad, eriti olulised on ka kõrge ja madala vahekorda hästi iseloomustavad rõvedad peldikud) taustal kujuneb see, mis Vindi enda sõnu laenates loob sõnulseletamatu: „Kui mõnikord maalikunstist räägitakse, siis metafüüsika puhul tuletatakse hoobilt varast de Chiricot meelde. Ma loodan,…
-
Erik Sakkovi „Valget raamatut” lugedes mõtlesin, et pole välistatud: üks neist suurtest poistest võis olla tulevane Pantokraatori bassimängija – oldi ju osalt klassivennad. Muidugi, see on tühipaljas oletus, kuid samas on selge, et tollal polnud Pantokraator veel kaugeltki see, mis ta oli kümme aastat hiljem. Meie pool käis lihtsalt üks teismeliste bändiproov, tehti bändi, millel oli ehk nimigi, aga see on ununenud, igatahes minul. Ja sellest…
-
Viimaste hulka on teatud mõttes isegi raske hinnata, sest ainult kirjandusele pühendatuid on vähe, küll aga on jaamades saateid, kus teinekord käsitletakse ka kirjandust. Näiteks Kuku raadio „Eesti lugu” või Vikerraadio „Kultuurikaja” on saated, kus aeg-ajalt kuuleb kirjandusteemalist juttu. Raadio 4 saatekava lehitsedes torkas silma lausa kaks otseselt kirjandusega täidetud saadet nagu „Raamatukoi” ja „Kirjanduslik risttee”, lisaks loetakse ette ka järjejuttu. Eestikeelses avalik-õiguslikus raadios on kirjandusega…
-
Aga selles asi ongi: Rohelennu ballaad on pigem Merilai teose vastand. Ja kes ikka toda Krulli lugugi tegelikult lugenud on, paljudel tänastel „lihtsatel lugejatel” (pool kuningriiki ühe säärase eest!) tollest jõud üle käib? Kuigi see jääb kindlasti markeerima ajastu poeetilist palet ühe tähelepanuväärse ja mõjuka teosena. Luulel pole praegu tiraažide mõttes suurt lööki – kuigi vaimse välja loomisel usun tal olevat üliolulist jõudu –, saati siis…
-
Kõlab ju veidi karmilt või mis? Meiel küll ei väsi korrutamast, et tema pole selle raamatu sihtgrupp, ja see on ka arusaadav, tõesti pole. Aga tahaks loota, et ajakirjanikuna ja ka küllaltki aktiivse kirjanduskriitikuna suudab inimene vaadata asjadele oma kõige isiklikumatest eelistustes lähtumata. Vastasel juhul kõlab see nagu nood uudistekanalite tänavatel küsitletavad, kes põhjendavad oma homoviha ja kiviaegset vägivalda nähvamisega „ei poolda!”. Ühelt poolt tellis Sirbi…
