Augustis suri ootamatult hea sõber. Sa ei viitsi seda juttu vist kuulata ja mul pole õige sest Sulle pikalt rääkida (ta ise ei tahaks), aga ta läks ajal, mis oli ta elus ehk kõige õnnelikum. Ta leidlik looming jõudis heade lavastajate käe all suurematele lavadele, ilus tydruk, keda ta mitu aastat õnnetult armastas, taipas lõpuks tema siirast ja helget, nad kolisid linnalähedasse tallu ja elasid koos…
Lihtne ja inimlik
Kuigi mina Jaan Pehki isiklikult ei tunne, ei suuda ma kuidagi läbivalt rääkida härra Pehkist ja isegi mitte Jaan Pehkist või Pehkist. Kisub ikka sinna Jaani poole. Ja seletust sellele tuleb otsida ilmselgelt tema loomingust kiirguvast inimlikust lihtsusest. Autor ei tekita enda ja lugeja vahele mitte mingisugust distantsi. Jaan Pehki tekstid on kõige paremas mõttes lihtsad, vahetud ja sõbralikud. Mõnikord ka pisut kurjustavad,…
Meedias levinud hoiakuid arvestades ei jää Raun nüüdisaegsest diskursusest kindlasti kõrvale. Keele poolest vähemalt mitte. Leiame temagi tekstidest mõne „puhtalt maakeelseks” väänatud sõna: „ambrella”, „unitaas ”. Viimane, tõsi küll, on jäänuk ühest teisest ajast, kuid „ajarattal on tuuleveski tiivad”, nagu Raun teab (lk 52). Ma ei pea teda küll tuulenuusutajaks, kuid eks aeg nõua oma.
Ja autoril on samas välja pakkuda ka värske liitsõnamoodustis „alevisaunasein” (lk 12).…
Et seisame Egiptuse lihapadadest eemal, pole meil ka laureaadile ju pakkuda muud kui abi avalikkuse tähelepanu äratamisel, üks väärikas nimeline sulepea, korralik lõuna žüriiliikmete seltsis ja kulul ning kutse osaleda järgmise aasta žüriis. Vähemasti esialgu on see nõnda olnud. Eelmise aasta Siugja Sulepea võitja Holger Kaints tõi 2010. aasta žüriisse uut vaatenurka ja kogemust, takistades meil, ma loodan, liiga erakondlikuks kivinemast. Otsused langesid siiski üllatavalt vähese…
Kõigepealt peab mainima, et „Minge üles . . . .” XII jagu „Õelate lamp” on varasemate jagudega võrreldes väga mahukas ja võiks, kui arvestada ainult lehekülgede hulka, olla vabalt jaotatud kolme eraldi ossa – keskmiselt nii pikad olid teose eelmised jaod. Ent see on muidugi puht tehniline küsimus. Kui aga raamatut juba natukene lugeda, hakkab tunduma, et suurromaani viimane jagu pole mitte ainult erandlikult mahukas, vaid ka muidu iseseisvam kui…
„Eestluse elujõust” on mitmes mõttes erandlik teos. See paistab silma juba harva esineva žanrimääratlusega: „hüsteeriline traktaat”. Kuidas ja miks jõudsid sellise vormini?
Lihtsalt turgatas pähe, nii nagu raamatu idee ja tekstki, mis lõpuks kirja sai. Tundus õige. Pärast vaatasin, et tekst vastab…
Teiseks annab see juhtumisi viite sarnase elutunde suurepärasele artikuleerijale Marina Tsvetajevale: „Võtke minult võimalus kirjutada – ma lihtsalt lakkan elamast”. Miks jälle selline üleolev „juhtumisi”? Sest esitatud assotsiatsioonid on mõistuslikud, aga elutunne, mis kannab seda motot, on mõistuse vastu absoluutselt allergiline. See allergilisus pole Taulil sugugi taotluslik, vaid on võõra vaimuga analüüsija tähelepanek, oluline on hingestatus tragöödia vaimust, muusika vaimust. Mõistus sihib sisu, aga muusikalisus püüdleb…
Kujunes nõnda, et Aare Pilve peamiselt Mazzano-kogemusel põhinev teos „Ramadaan” ilmus just mu enda Mazzano retke eel ja osutus kätkema nii sisekaemusi kui puhtlogistilist infot (kui ka mõndagi veel), täites minu jaoks nii poeetilise teksti kui reisijuhi funktsiooni. Niisiis õnnistatud, ent ka kallutatud lugemisseisund; kuidas ma ka end vaevasin juurdlusega, mil moel oleksin tollesinase logistilise info küllusesse suhtunud siis, kui mul poleks Mazzanosse asja olnud, jäi ometi…
Ojalo raamatut võib nimetada polemiseerivaks alternatiivajalooks. Selle võib jagada kaheks osaks: esimeses pooles on ülevaade Eesti kaitsejõududest ja vastupanuvõimaluste ning vastuhaku tagajärgede poleemiline käsitlus. Toodud on võrdlusi teiste riikidega, pikemalt Soome kaitseväega Talvesõjas. Teine pool on rohkem Eesti ja teiste riikide kogemustel ning fantaasial põhinev ülevaade Sügissõjast ja rahvademokraatlikust vabariigist kuni 1950. aastate alguseni. Sügissõja kujutusse on pikitud ka nii-öelda pseudodokumente või mälestusi. Huvitav on ka Jüri…
Pealkiri on väga olulik asi. Vahel on tunne, et pealkirjade ja allkirjade tegemine on kõige keerulisemad asjad. „Marmelaad” on toimiv pealkiri. Ta ei anna vähimatki teadupoolist raamatus sisalduvast, nagu teevad näiteks „Chancellori käsikiri” või „Vaeslapse käsikivi”, aga ta jääb meelde. No tõepoolest, marmelaad . . . . Marmelaad saab olla väga mitmemoodne asi. Põltsamaa marmelaad elas vanasti tuubis ja oli pigem moos. Marmelaadikommid tehti juba märksa kõvemast puust, vabandust,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
