Armastaja tajumuses ei eksisteerigi midagi muud peale armastatu ja tema armastamise: „. . . . kui ma / puudutan tule kõrval / märkamatut tuhka / või palgi kortsus keha, / kannab kõik mind sinuni, / nagu oleks kõik olemasolev, / lõhnad, valgus, metallid, / rida väikesi paate, purjetamas / sinu saarte poole, mis mind ootavad” (lk 85). Seesugune tajumus on tõene nii sellal, kui Neruda pealkirjastab oma luuletuse „Armastuseks”,…
Mulle tundub, et kuulud nende autorite hulka, kelle kohta saab öelda: practice what you preach. Su proosakogu „Kolm yksiklast” pealkiri on väga otseselt kooskõlas raamatu sisuga: siin on kolm lugu kolmest inimesest, kes heitsid oma ümbrusele ilusat valgust, kuid kelle valgus…
Olen mesilasega paaris
ürdiaias tööl
sina otsid
ja mina otsin
ja igaüks
otsib oma
Nurgelistest peediseemnetest
Pablo F1
on sirgunud
punased sangarid
vankumatutes rivides
saateks vaablase bass
Olen kleepunud
päeva nätske
ihu külge
tuian ja pinisen
nagu kärblane
liimilindil
Nööril pestud särk
väänata ei jaksanud
päev ja pesu väänaks
justkui mind
särk kuivab niigi
nagu nõiavärk
Paljas põngerjas
baldahhiini all
mu nukkuv röövik
ja kirju päevakoer
higipärlid laubal
moosivahuvuntsid ees
Ärgates imestad et
sõstrad on suuremad
nagu sa isegi
sa usud suve
ega tea veel et
ainult talv on päris
Laps järgneb miraažile
ei taju talve
suve selja taga
näeb maasikaid
mitte moosipurke
keldri igihallis jahedas
Õpetan lapsele…
*
Kui suured on käärid tänaste lugejate ootuste, raamatukogude komplekteerimise ja eesti kirjanike loodu vahel?
Kätlin Kaldmaa: Kõigepealt on suur mõistatus see, mida lugeja üldse kirjanduselt ootab. Kui jälgida raamatumüügi ja -laenutuse edetabeleid, ei oodata ühelt poolt üldse kirjandust ja teiselt poolt loetakse kõike seda, millest räägitakse meedias, eriti televisioonis. Selle näiteks sobib ohtrate elulugude kõrval võtta koolipoisi Chris Kala kirjutatud raamat „Ebaõnnestunud”, mis kommenteerijate kui lugejate arvates…
Läbi XX sajandi totaalselt muutunud Eestis elanud inimeste mälu muudkui pulbitseb, sõnadesse ümbervalatud sündmused ja suhted lüüakse tagantjärele tunnetuses uuesti läikima, mälestuste raamatuid aina tuleb, rääkimata praeguste seltskonnatähtede edvistavast sõnapidamatusest ja varanoorte reisiraamatuist (mis on laul hoopis teisest ooperist). Mida kauem inimene elab, mida rohkem ta liigub ja mida aktiivsemalt ühiskonnas mõjukate inimestega suhtleb, seda huvitavam ja olulisem peaks olema ta elukäik. Ja kuigi iga inimene…
Tegelikult on meil peaaegu kõike, aga kõike ei ole kunagi korraga. Ega palju. Millistel ajahetkedel mäherdune kirjanduseosa ootamatult aktualiseerub, aktiveerub, esile tõuseb või lihtsalt võimalikuks osutub, on keerulik ennustada, sõnasinusoididest kudunev kassikangas kasvab aja ja kirjanduse edenedes otsekui iseenesest. Ning haugates lõigu ajast – näiteks me eneste kaasajast – jääb hambusse mõnigi tera, mis näib just ses ajas märgatavat õilmitsemist kätkevat. Mulle tundub, et põnevike sepistamine…
Ikkagi ysna sama kant ja tunnetus, mis seda hõlmab. Temast rääkides räägin ka sellest, mille jälgi ma siin mitmel pool kohtan. Kangro oli veidike eraldioleva talu perepoeg, tal oli selge unistajakalduvus ning kirjanduspõllule rakendatud talupojatöökus. Kui Vallo Kepp kysinud, et miks…
XX sajandi alguse nooreestilikku luuleilma valgustas Suitsu „Elu tule” palang, XXI sajandi hakul miilab Hando Runneli „Armukahi”, mis autori enda sõnutsi on „igavene põlemine armastuse tules”.1 Läinud aastasaja esiotsas unistas Suits Alpidest ja Hannibali selgetest sihtidest. Sama sajandi lõpul on Runneli luule Hannibali tegu korranud ja läinud üle Alpide (kogu „Üle Alpide”, 1997). Ohvreid tuli tuua mõlemal. Suitsust jäi luulelise Rubico kaldale nimevääriline „Ohvrisuits”, Runnelil jagus…
Võib-olla on Fernando Pessoa (1888–1935) teatavale kultuslikkusele aidanud kaasa seegi, et nüüdseks ilmselt Camõesest loetuma portugali luuletaja rahvusvaheline kuulsus sai alguse hulk aega pärast ta surma. Meil ilmus Ain Kaalepi tõlkevalimik „Autopsühhograafia” (1973), Itaalias oli mõni aasta varem hakanud Pessoat tutvustama Antonio Tabucchi, muu maailm aga kuulis temast siiski peamiselt 80ndatel. Äsjasel kümnendivahetusel oli meil justkui Pessoa teine tulemine, kui poole aasta jooksul ilmus kaks raamatut:…
Film oli veel mitmel muulgi põhjusel väga hea ning tekitas mõtteid sellest, millega peab või ei pea nüüdiskultuuri foonil ajalooliste kulissidega kriminulli lavastades arvestama. Asudes lugema Indrek Hargla kriminaalromaani vanast Tallinnast, tuli mulle meelde ka see naljakas juhtum, kuidas professionaalne ajaloolane kritiseeris filmi „Malev” seepärast, et see ei olnud piisavalt tõetruu, oli liiga rahvusromantiline ja oleks võinud keskenduda Eesti keskaja käsitlemisel „uutele kõnekamatele probleemiasetustele” (vt Linda…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
