-
Ühest küljest ei ole eelöeldu eriline üllatus. Vana kirjanduse nagu india või pärsia oma vahendamine eeldab meist kaugete keelte head tundmist, veelgi enam eeldab see head ja „seespidist” kultuuritausta ning sellega pea lahutamatult seotud usunditausta. Kaht viimast on küllalt raske saavutada, kui ei elata tõlgitava kultuuri (või selle jäänuste) keskel. Seetõttu polegi loota, et india või pärsia klassikalise kirjanduse pädevaid vahendajad saaks Eestis eales olema palju.…
-
Sekti juhi hääl, mida raamatus on kujutatud kursiivis, ülistab konformismi, vooga kaasaminemist ja „anuma kuju võtmist”: kas sa konstrueerisid niisuguse hoiaku puhteitavalt positsioonilt või tunned konformismil olevat ka teatud võlusid? Millal on anuma kuju võtmine õigustatud?
Sekti juhi hääle kirjutasin ma diagnoosiga hullu häälena. Samas aga ei näe ma konformismis midagi halba, peamine on ju seesmine vabadus, ja kui seda on, siis väljastpoolt võib ükskõik millisena…
-
Eesti keel on mulle teadaolevalt ainus keel, kus mõisteid deutsch, ’saksa’ ja Herrscher, ’valitseja, isand’, väljendatakse sama sõna − saks(a)− abil. Saks on Herr, ’isand, härra’ see, kellele kuuluvad maa ja eestlastest talupojad, kes seda maad harivad; ja saksa on see keel, mida see isand räägib – nimelt alamsakside alamsaksa keel, hansaaja lingua franca. Saksa keele rääkimine, sakslane/saks olemine tähendas sajandeid sellel maal maahärrust ja pärisorjust.…
-
Pärast mitmeid vahelduvaid töökohti, kõik need kuidagi saksa keelega seotud, nende hulgas ka aastane leping Tartu Ülikooliga 1975. aastal anda saksa kirjandusloo kursus A-st Y-ni, mida ma ka tegin (aga ei iial enam!), hakkasin ma vabakutseliseks tõlkijaks ja pühendusin sel ajal ennekõike Kafkale. 1983. aastal ilmus Kafka 100. sünniaastapäevaks väike jutuvalik „Öösel”. Muuseas: juba 1962. aastal oli koos „Aruandega akadeemiale” ilmunud „Metamorfoos” esimese Kafka tõlkena Nõukogude…
-
Saksa-eesti suhted on teadupärast mõjustatud vastastikuse teadvustamise asümmeetriast. Vastukaaluks eesti poole erinevatele saksa keele, kirjanduse ja kultuuri kohta on saksa poolel ette näidata vaid suur teadmiste defitsiit Eesti ajaloo ja tänase päeva suhtes. Sakslased − kui erialainimesed välja arvata − on oma ajaloo Baltikumi puudutava osa peaaegu unustanud, samuti on uuema mineviku ja tänapäeva puhul tihtilugu ülekaalus diferentseerimata üldistused. Nagu rõhutas akadeemia president Heinrich Detering oma…
-
Raamatu arhetüüpsete märksõnadena on nimetatud „võimu” ja „halastust”, samal joonel oleks need võrreldavad Jungi akmé, keskpäevatunni teooriaga, päikese tõusust seniiti ja seejärel loojumiseni. „Raisakullides” jooksevad need liinid Max Savi ja Paul Annisti kujul pigem paralleelselt. Kuidas on võimu ja halastuse tähendus su meelest ajas muutunud?
Neid kahte märksõna rõhutab järelsõna kirjutanud Liidia Meel. On ka kolmas oluline märksõna – „raisakullid”. Saul Bellow’lt võetud moto määrab homo…
-
Triin Soomets
Elas kord luuletaja, kes ei tahtnud teha midagi muud kui luuletusi kirjutada. Ega ta neid kogu aeg ka kirjutanud. Aga isegi ajal, mis luuletuste kirjutamisest üle jäi, ei tahtnud ta teha midagi muud. Ta tundis, et see ei oleks õige. Parem käis ta ringi, vaatas ja pani tähele elu ja tundis, kuidas tulevased luuletused ennast temas esialgu õrnalt liigutavad. Ta oli õnnelik.
Kui ta vahel oma…
-
D
rahapuudust mul ei ole
takistada mind võiks kes
kui on laual priske ümbrik
viimne tummgi ütleb yes
E
kevadel mul kool saab läbi
ja siis lähen kuuled vää
lähen kohe välismaale
Eestisse ma küll ei jää
F
võite kaardi sisse panna
palun sisestage pin
ära küsi kuidas läheb
teate niigi väike linn
G
tahan viina ainult viina
palju viina tahan ma
elan ainult viina pärast
viina pärast kärvan ka
H
panen täna liistud paika
homme vuugid valan täis
kahekümne aasta pärast
pohhui pole eks siis näis
I
toad mul täis on…
-
Hannes Varblane: Sinu programmilistes küsimustes, Berk, oli üks sõna – eliit –, mida kuuldes ma haaraks ei tea mille järele. Ma ei salli seda eristumist: tavainimene versus kultuuriinimene. Me kõik oleme inimesed ja meil igaühel on oma arvamus. Minu arusaam pole muutunud lapsepõlvest peale. On kaks võimalust: kas sa oled koos võimuga rahva vastu või koos rahvaga võimu vastu. Võim võib muuta oma nimetust; nimetada end…
-
Romaanis on tähtis tegelane pühak Kummernis. Tema vist andiski algimpulsi selle romaani loomiseks?
Jah, Kłodzko orgu kolides märkasin ühes teeäärses kabelis kummalist kuju. Ristile oli löödud naine, liibuva kleidiga, nii et rinnad paistsid kohe silma, samas katsid tema nägu justkui armid. Tegemist on ühe märtriga, kes on katoliku kirikule tülikas, kellest eelistatakse pigem vaikida. Legend räägib, et Kummernis tahtis end pühendada Jumalale, isa tahtis teda aga…
