-
Suurema osa esimesest „Hullunud Tartu” kogumikust võtab enda alla kõigi festivalil esinenud kirjanike luule ja sõnaline looming ning umbes veerand kuulub seal üles astunud kunstnike värvilistele reprodele. Nii eesti autorite kui väliskülaliste puhul on lisatud ka elulookirjeldus.
Nagu festivali nimetusestki mõista, on peategelaseks Tartu linn, kes aga võluvas tagasihoidlikkuses ei nõua endale tingimata tähelepanu. Luuletuses „Varjatud Tartu” märkab Timo Maran aga siiski, „et keegi on Kristjan Jaagu…
-
Ma ei ole end kunagi eriliseks eesti hip-hopi guruks pidanud, aga Chalice’i „Süsteemsüsteem” ja „Taevas ja perse”, tegelikult teised kogumikud ka, kuuluvad kindlasti mu suurekssaamise perioodi meelismuusika hulka ja palju aastaid on tema plaadid auto põhivarustuse hulgas olnud, nii et julgen väita küll, et sellist endast ilma lõõbita rääkimise narratiivi Kasari (vähemalt kuulsamates) lauludes varem ei olnud. Chalice’i võlu on ikka olnud pigem selline stressivaba poolnaljakas…
-
Tema loodud Nipernaadi on muidugi jäänud. Kes on Nipernaadi? Rändaja, seikleja ja hulkur, üksildane, kohanematu veidrik, kes mõtleb kummalistes, paisutatud vormelites ja keda kuulates tundub, et ta on väheke nupust nikastanud. Jah, Nipernaadi on luuletaja – valetaja tähenduses –, komejandimees, kaabuga boheemlastüüp, keda mõistmast üdieestilik terve talupojamõistus tõrgub, aga kelle janditamise taga kumab alati midagi valulist, nukrat ja tõsist.
Küllap jääks Gailit ikkagi oma loomusele truuks –…
-
Kuigi mitte iga isepäise Audeni kirjakoht ei lase endaga hõlpsalt soostuda, siis kriitika kohta käiva mõttega olin intuitiivselt nõus. Ent veel hetk ja lõin kahtlema. Miks? Aforistlikkus ja näiliselt spontaansed ülestähendused? Miks mitte, aga sisaldab ju iga arvustus tuumakamate tähelepanekute kõrval ka lõdvemaid ja siduvaid osi, mis lõpptulemuse mõtte paremini ja sujuvamalt kohale viivad. Muidugi, hillitsetus ei ole Audeni element, aga tundub, et märkmelisuse võte paljastab…
-
Tema esimeses romaanis „Härra Cevdet ja tema pojad” („Cevdet Bey ve Oğulları”, 1982), autori enda suguvõsa meenutava İstanbulis elava pere kolmest põlvkonnast jutustavas teoses on nähtud sarnasust Thomas Manni „Buddenbrookidega”. „Vaikne maja” („Sessiz Ev”, 1983) oma paljuhäälse jutustamislaadiga seostus kriitikutel Virginia Woolfi ja William Faulkneriga, eeskätt aga viimase „Hälina ja raevuga”, mis olevat Pamuki üks lemmikteoseid. „Valge kindlus” („Beyaz Kale”, 1985) on leidnud võrdlemist selliste nüüdisaja…
-
Eesti lugejale ja Teele andmebaasile meeldetuletusena on see rariteetne tekst kättesaadav ka 1994. aastal ilmunud Johannes Esto Ühingu väljaandena. Aga tagasi Gattomerlino juurde. Kui palju muutusi on vastses raamatus originaaliga võrreldes?
See XVI sajandist pärinev tekst on kirjutatud üllatavalt heas itaalia keeles; seda tuli üsna vähe toimetada. Lisaks Possevino kirjale valisin raamatusse ka viis eesti luuletust, mis minu meelest täiendavad itaalia lugeja pilti praegusest eesti keelest,…
-
Peale 1966. aastal 24aastaselt Liivi auhinna saanud Paul-Eerik Rummo on Pärtna noorim Juhan Liivi auhinna laureaatidest, kuigi tema luuletusi on Poognas ja Värskes Rõhus olnud lugeda juba aastaid. Paul-Eerik Rummo ammusele tekstile viidates on tunne, et Maarja Pärtna luule lugeja „hinge ei tungind, vaid imbus”. Autor on ka ise märkinud teatavat rafineeritust, soovimatust oma isikuga ülemäära esile tikkuda; tema luule on kasvanud ja kujunenud omasoodu, ilma…
-
Akadeemia konverents on silmapaistev sündmus saksa-eesti kirjandus- ja kultuurisuhete kontekstis, pakkudes võimaluse paremini tutvustada eesti kirjandust ja ka Eestit ennast saksakeelsetel maadel. Ühtlasi äratab see Eestis suuremat huvi Saksamaa ja saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuri vastu.
Saksamaa keele ja luule akadeemia
Saksamaa keele ja luule akadeemia asutati Johann Wolfgang von Goethe 200. sünniaastapäeval 28. augustil 1949. aastal. Akadeemiaga ühinesid saksakeelsed kirjanikud ja literaadid, et vastloodud Saksamaa Liitvabariigis avalikult…
-
Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme meenutas, et kui ta 2001. aastal sellesse ametisse tuli, hakkas talle silma, et siin on tehtud palju Tartu-teemalist tööd. „Aastaid oli bibliografeeritud Tartu ajalehti, peeti andmebaasi Tartu inimeste kohta. Ja mulle tundus, et selle ressursi, mis siin majas oli, saab rakendada ka pisut huvitavama ning atraktiivsema keskkonna loomiseks. Minu esialgne ettekujutus oli puhtalt geograafiline. Mulle tundus, et võiks püüda kokku viia…
-
Ere Raag, Võrumaa keskraamatukogu, ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma liige: Maal on raamatukogu populaarne kultuuriasutus, paljudes paikades kahjuks kohalike ainuke kokkusaamise ja sisuka vaba aja veetmise koht, kus end kiiresti nii ilmuvate trükiste kui ka ühiskonnas toimuvaga kurssi viia, mõttekaaslastega kohtuda, üritustest osa saada. Omaette väärtus on internetipunkt, kus saab alati arvestada ka raamatukoguhoidja abiga. 2012. aastal valitsuse katseprojektina poodides avatud interneti-teenuskeskustes abi ei pakuta.
Lea Rand, Toila…
