-
„Pagulusse” meenutab sama aega, mil autor seitsmeaastasena 1944. aasta septembris Haapsalu kodunt lahkus. Nüüd on kirjeldus faktiderohkem ja süngemgi. Koos ema Liki Toona ja vanaema Ella Ennoga võeti ette teekond teadmatusse. Ema elas ja töötas Tallinnas, Elin koos vanaema ja tema õega Haapsalus. Eriti südamlikud olid suhted vanaema Ellaga, kes ta elu ja mõtteviisi väga tõsiselt mõjutas. Ella oli kunstiandeline naine, õppinud Helsingi Ateneumis ja Kristjan…
-
Eestlased on vist harjunud, kui vaja, kas või üksipäi, suurel härjal sarvist haarama. Milline oli sinu meelest festivali kõrghetk või kes kõige olulisem(ad) esineja(d)?
Kõrghetkeks oli üks vestlus kirjanik Jan Kausiga, sellal kui teised klaase kõlistasid. See juhtus täiesti spontaanselt, aga teemad olid olulised. Draamateatri maalisaalis oli omapärane stseen, pärast „Laevahuku” etendust. Tom Stoppard ja Paavo Piik olid laval ja saalis istusid kahe maja tipplavastajad ja…
-
Festival kui vestlus
„HeadReadi” festivali maskotiks nimetatud karismaatiline briti kirjanik Jason Goodwin, kes järgmisest aastast jätkab toimkonna liikmena, võttis tabavalt kokku kirjaniku töö olemuse ja festivali tähenduse. Tema sõnul on kirjanik häbelik elukas, keda ei ole palja silmaga kerge näha – ta näeb enamasti välja nagu kõik teised – ja kes töötab üksinda, kuude kaupa. Muidugi, vist igal kirjanikul on oma lugu kirjanikuhäbist, mõnest korrast, kus nad…
-
Üks põhjus, miks need tundevarjundid meile arusaadavad pole, on seotud sellega, et me loeme tänapäeval palju kiiremini, kui seda tegid XVII sajandi jaapanlased. Zen-budistlik meditatiivne lähenemine tekstile, kus iga luuletuse juurde võidakse pidama jääda tundideks või isegi päevadeks, pole meie lugemisharjumuste juures võimalik. Nii Bashō haikai-luule kui seda ümbritsev proosa (haibun) on kirjutatud just sellist lugejat silmas pidades. Ideaalne lugeja ei taha edasi liikuda, vaid pöördub…
-
Et näha palgest palgesse kõikehõlmavat ja kõikeläbivat Tõe vaimu, peab suutma armastada ka kõige väetimat olendit nii nagu iseennast. Inimene, kes selle poole püüab, ei saa jääda ühelgi tegevusalal kõrvale. Seepärast ongi minu andumus Tõele kiskunud mind poliitikasse, ning ma võin vähimagi kõhkluseta, ent ometi täie alandlikkusega öelda: kes ütleb, et usul pole poliitikaga midagi tegemist, see ei tea, mida usk tähendab.
Ma püüan Jumalat näha inimkonna…
-
Ühest küljest ei ole eelöeldu eriline üllatus. Vana kirjanduse nagu india või pärsia oma vahendamine eeldab meist kaugete keelte head tundmist, veelgi enam eeldab see head ja „seespidist” kultuuritausta ning sellega pea lahutamatult seotud usunditausta. Kaht viimast on küllalt raske saavutada, kui ei elata tõlgitava kultuuri (või selle jäänuste) keskel. Seetõttu polegi loota, et india või pärsia klassikalise kirjanduse pädevaid vahendajad saaks Eestis eales olema palju.…
-
Sekti juhi hääl, mida raamatus on kujutatud kursiivis, ülistab konformismi, vooga kaasaminemist ja „anuma kuju võtmist”: kas sa konstrueerisid niisuguse hoiaku puhteitavalt positsioonilt või tunned konformismil olevat ka teatud võlusid? Millal on anuma kuju võtmine õigustatud?
Sekti juhi hääle kirjutasin ma diagnoosiga hullu häälena. Samas aga ei näe ma konformismis midagi halba, peamine on ju seesmine vabadus, ja kui seda on, siis väljastpoolt võib ükskõik millisena…
-
Eesti keel on mulle teadaolevalt ainus keel, kus mõisteid deutsch, ’saksa’ ja Herrscher, ’valitseja, isand’, väljendatakse sama sõna − saks(a)− abil. Saks on Herr, ’isand, härra’ see, kellele kuuluvad maa ja eestlastest talupojad, kes seda maad harivad; ja saksa on see keel, mida see isand räägib – nimelt alamsakside alamsaksa keel, hansaaja lingua franca. Saksa keele rääkimine, sakslane/saks olemine tähendas sajandeid sellel maal maahärrust ja pärisorjust.…
-
Pärast mitmeid vahelduvaid töökohti, kõik need kuidagi saksa keelega seotud, nende hulgas ka aastane leping Tartu Ülikooliga 1975. aastal anda saksa kirjandusloo kursus A-st Y-ni, mida ma ka tegin (aga ei iial enam!), hakkasin ma vabakutseliseks tõlkijaks ja pühendusin sel ajal ennekõike Kafkale. 1983. aastal ilmus Kafka 100. sünniaastapäevaks väike jutuvalik „Öösel”. Muuseas: juba 1962. aastal oli koos „Aruandega akadeemiale” ilmunud „Metamorfoos” esimese Kafka tõlkena Nõukogude…
-
Saksa-eesti suhted on teadupärast mõjustatud vastastikuse teadvustamise asümmeetriast. Vastukaaluks eesti poole erinevatele saksa keele, kirjanduse ja kultuuri kohta on saksa poolel ette näidata vaid suur teadmiste defitsiit Eesti ajaloo ja tänase päeva suhtes. Sakslased − kui erialainimesed välja arvata − on oma ajaloo Baltikumi puudutava osa peaaegu unustanud, samuti on uuema mineviku ja tänapäeva puhul tihtilugu ülekaalus diferentseerimata üldistused. Nagu rõhutas akadeemia president Heinrich Detering oma…
