-
Toomas Paul viitab 31. augusti Maalehes, kirjeldades aega, millesse me tänapäeval jõudnud oleme, Gilbert Harmani arutlusele. Kuna teadusliku vaatluse seletus on maailmas (vaatleja suhtes väline), moraalse vaatluse seletus aga vaatleja psühholoogilises seisundis (vaatleja suhtes sisemine), peaksime tegema järelduse, et moraalifakte pole olemas. Sellist seisukohta nimetab Harman moraalinihilismiks ja „nihilism on doktriin, mille kohaselt pole olemas moraalifakte, moraalitõdesid ega moraaliteadmist. See doktriin näitab, miks moraalifaktidele viitamine ei…
-
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioonil (EVKA) on taas käes konverentsiaasta: tänavu korraldab assotsiatsioon konverentsi kümnendat korda. Konverentsiga „Rahvuskirjandused ja võrdlev kirjandusuurimine” jätkatakse EVKA IX konverentsi algatatud teemaringi „Maailmakirjandus ja rahvuskirjandused”, asetades seekord rõhu kirjanduse võrdleva uurimise probleemistikule. Konverentsil otsitakse vastust küsimusele, kuidas vaadata rahvuskirjandust laiemalt kui kitsast „siseringi” küsimust ja luua sellele avaram rahvuseülene kontekst. Selline vaatenurk on eriti oluline väikerahvaste kirjanduse puhul, kuna neil ei ole…
-
Mihkel Kunnus mõjub tänapäeva Eesti kultuuris nagu sireen kiirabiauto katusel – liikumiskiirust ei mõjuta, aga avaldab sügavat muljet.
Kunnuse esseede ja esseistlike arvustuste kogu „Minu eugeenika saladus” ilmus juba kolmveerandi aasta eest. Tegu pole raamatuga, mida kohe läbi lugeda ja siis jäädavalt käest visata. Vastupidi, peaaegu igal leheküljel leidub mõni mõte, millele aeg ainult kinnitust on andnud – ja küllap annab ka edaspidi. Veel enam: raamatu…
-
Jumalike Ilmutuste kirjastus viljeleb juba mõnda aega stiili anda üheaegselt välja päris muljetavaldav hulk raamatuid, millest üks suurem osa asetub Ji samanimelisse, peamiselt uut luulet, kuid samuti essee- või artiklikogumikke (näiteks Jan Kausi või Mihkel Kunnuse oma) koondavasse sarja ja teine üsna uude seeriasse „100% . . . .”. Nende kõrvale ja vahele mahub sarja- ja seeriaväliseid teoseid, kuid olgu.
Need portsud sisaldavad erinevaid teoseid erinevatelt autoritelt, milles on oma…
-
Näituse on koostanud Sirje Lusmägi, Liis Tamm ja Kaire Lass, kujundanud Tiiu Laur. Eksponeeritud on raamatuid Metsiku kogust, aga ka Pruulide perekonna ja raamatukoguga seotud dokumente. Näha saab ka kahte vanimat raamatut, mis kuuluvad Rakvere muuseumi kogusse. Taustmaterjal pärineb Eesti Ajaloomuuseumi ning Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest. Näitus „Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu” on avatud 2014. aasta 8. jaanuarini.
Aastail 1872–1889 tegutsenud Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu Lääne-Virumaal…
-
„Ta kirjutas argistest asjadest, mille keskel me üles kasvasime,” kõlab üks tavapäraselt kiitvaid mõtteavaldusi. Iiri luuletaja Paul Muldoon tõstab esile Heaney võimet „anda tagasi füüsiline maailm, asjade maailm, maailma asjad viisil, mis laseb neil endaks jääda, ja ometi lasta suure kunstnikuna meil näha neid otsekui esmakordselt”. Heaneyl oli annet anda „ruumi riimile” – lause, mis on võetud vanast mummer’ite ehk maskisantide laulust, kes käisid hingedepäeval, jõuludel…
-
Nüüd tean ajakirjanduses vallandunud kirjutiste tulva valgusel, kui iseloomulik oli minu reaktsioon. Tema kaotusele järgnes üleüldine lein nii Iirimaa põhja- kui lõunaosas. Seamus Heaney oli luuletajana pälvinud nii oma rahva armastuse kui rahvusvahelise kõrge tunnustuse, mis 1995. aastal tõi talle ka Nobeli kirjanduspreemia.
Heaney varased luuletused nagu „Loodusteadlase surm” („Death of a Naturalist”), „Uks pimedusse” („Door into the Dark”) ja „Talvitudes väljas” („Wintering Out”) jõudsid antoloogiatesse…
-
Seamus Heaneyt ei ole enam. Viimane kord sain temaga kokku luulefestivalil Iirimaal 2011. aasta kevadel. Varasematest kohtumistest on meeles üks tema pool eesti-iiri segaseltskonnaga veedetud hiline õhtu, kus nii külalised kui pererahvas – Seamus ja Marie laulsid rahvalaule ja rahvalikke laule. Ning kohtumine Göteborgi raamatumessil, kus tema, eelmine Nobeli laureaat, oli üks staare, kuigi tema loomusele oli staariroll väga võõras. Küsisin temalt, kuidas tunne on. „It’s…
-
Eesti-saksa kirjandussuhted tunduvad olevat jätkuval tõusuteel. Paari aasta eest ilmus Cornelius Hasselblatti mahukas eesti kirjanduse ajalugu. Maikuus peeti Tartus Saksamaa keele ja kultuuri akadeemia kevadkonverents, kus Mati Sirkel pärjati Friedrich Gundolfi kultuurivahendusauhinnaga, suvel tutvustasid sa koos, Jaan Unduski ja Mari Saadiga Saksamaal oma loomingut. Millise üritusega oli tegemist ja millistes linnades käisite?
Saksamaale esinema kutsus meid kolme, koos meiega veel Irja Grönholmi, Schleswig- Holsteini Kirjandusmaja. Kesksuvel, juulist…
-
Sain Heino Kiigelt õige pea vastuse, et aga vahepeal oli Sirp läinud suvepuhkusele, jäi asi sinnapaika, ununes ja alles nüüd meenus taas dokumentides sorides. Heino Kiige kirja esitan siin väljajätete ja täiendusteta.
Hea Henn-Kaarel!
Sirvisin Sinu ärritusel oma päevikut ja leidsingi.
Eesti Romaanifondi asutamine toimus
19. oktoobril 1994.
Toon siinkohal väljavõtte päevikust, sõnagi muutmata.
Toimub Eesti Romaanifondi asutamiskoosolek. Asutamisel initsiaatorid on olnud Sulev Raudsepp ja Juhan Saar. Fondi nõukogusse valitakse: Olev…
