-
Kui luuletaja võtab koostada oma loomingust valikkogu, siis võib see olla ajendatud soovist teha vahekokkuvõte, teravustada luulemina palgejooni, olla mitte ainult komponeerija-stsenarist, kelleks iga luuletaja luulet koguks koondades kehastub, vaid ka teatud mõttes enda lavastaja. Nii võivad varasemad luuletused taasesitamise ja vastuvõtu konteksti muutudes kõlada teisiti kui esmailmumise ajal. Ajalis-ruumiline hierarhilisus (resp. loominguloolisus) taandub tervikpildi ees. Eesti kaugemast ja lähemast luuleloost võib tuua mitmeid näiteid, kus…
-
Katrina Kalda uue romaani „Jumalate aritmeetika” algus on hoolikalt sõnastatud: „Ärkasin keset lapsejäsemeid . . . . mis hulpisid roosteselt helkivas vees. Pinnal ujus valge ja ümmargune kuu, nagu kuulike, millele tuli järele minna . . . .” . Illusioon eelseisvast „ainult” lugemismõnust, millega minagi raamatu avasin, saab hoiatuseta lõhutud. On selge, et romaan pürib olema midagi enamat kui lihtsalt olme- või ajaviitekirjandus.
Kuigi raamatu tagakaanel on nimetatud autorit „eestlannast prantsuse kirjanikuks”, paigutab…
-
Balassi mõõka antakse välja 1997. aastast. Alates 2002. aastast on laureaate iga kord kaks: üks ungari luuletaja ning üks Balassi luule tõlkija. Liivaku kõrval sai tänavu kirjandusmõõga Ülem-Ungaris (Slovakkias) elav ungari luuletaja Ferenc Kulcsár.
Auhind anti Liivakule üle Budapestis 14. veebruaril, valentinipäeval, kuna Balassi eesnimi – Bálint – on Valentini ungari vaste. Liivaku teeneid tutvustas auhinnatseremoonial tema esimene ungari keele õpetaja Péter Pomozi Budapesti ülikooli uralistika…
-
Head sõbrad!
Mõne aasta eest korraldas Tuglase selts loengusarja Jaan Krossi, tema elu ja loomingu kohta. Lektoreid oli emeriitprofessor Matti Klingest kuni Helsingin Sanomate noore muusikakriitiku Vesa Sirénini, kõik Krossi loomingu asjatundlikud ja vaimustatud lugejad. Helsingi ülikooli auditoorium oli rahvast täis.
Ühe loengu lõpus, kui jõudis kätte publiku küsimuste ja kommentaaride kord, tõusis püsti üks ärritatud olekuga daam ja võttis nördinult sõna. Ta ütles, et oli lugenud…
-
PROOSA
Kätlin Kaldmaa, „Islandil ei ole liblikaid”
Andrus Kivirähk, „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust”
Madis Kõiv, „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned”
Armin Kõomägi, „Minu Mustamäe”
Paavo Matsin, „Sinine kaardivägi”
Ülo Mattheus, „Tema salajane palve”
LUULE
Maarja Kangro, „Must tomat”
Kalju Kruusa, „(ing-veri-tee). Oma luulet ja tuttavat”
Triin Soomets, „Asjade omadused”
Lauri Teder, „Mullikile”
Andra Teede „Ühe jalaga põhjas”
Mats Traat, „Ugandi igatsus. Kolmass kogu luuletusi tartu murden”
VABAAUHIND
P. I. Filimonov, „Thalassa! Thalassa! ”
Indrek Hargla, „Apteeker Melchior…
-
Andrei Ivanovi lugemine on nagu foto ilmutamine minu lapsepõlves. Pimikus põleb punane tuli, aken on kaetud, ilmuti- ja kinnitivannidesse on valatud lahused, mis valmistatud hommikul kemikaale apteegikaalul kaaludes ja lahuseanumates kokku segades. Ning siis pistad filmi, mille oled eelmisel päeval ilmutustankis ilmutanud, suurendusaparaati, valid välja pildi, keskendad kaadri ning lõikad ribakese ühelt ja teiselt fototundlikult paberilt, et valida see õigem. Jääd ühe valgustusaja juurde ja pistad…
-
Mis näis soome publikule eesti kirjanduse nädalal iseäranis korda minevat?
Soome luulepublik on ehk just tänu televisooni ja raadio luulesaadete pikale traditsioonile (näiteks „Tämän runon haluaisin kuulla” esimene saade läks eetrisse aastal 1967!) vägagi asjatundlik. Nad on harjunud ja õppinud luulet kuulama, süvenema sõnasse. Mulle tundub, et lemmikluuletused on neil suures osas peas.
Kuna oskan soome keelt, on mu kontakt saaliga olnud alati väga vahetu. Soome publikut…
-
Jürgen Rooste: Mingis mõttes toote te praegu romaanivõistluse tagasi . . . . Miks seda üldse on vaja tagasi tuua, mis vahepääl juhtus?
Peeter Helme: Juhtus see, et inimesed, kes vedasid Eesti Romaaniühingut, mis viimasel ajal oli seda võistlust korraldanud, väsisid lihtsalt ära. Romaanivõistlus ei kadunud ära seepärast, et seda vaja poleks või siis, et polnuks inimesi, kes tahavad osaleda ja käsikirju saata, vaid just seetõttu, et tegijad ühel hetkel…
-
Tähtaeg 1. veebruar 2015. Auhinnafond 8000 eurot põhineb täielikult Eesti erakapitalil, kolmel suurtoetajal, kelleks on Go Grupp, Liviko ja Penosil. Raha jaotamise otsustab žürii. Kriteeriumid: proosatekst peab olema vähemalt 200 000 tähemärki pikk (koos tühikutega). Žürii: Tiit Aleksejev, Kärt Hellerma, Peeter Helme, Eva Luts, Anu Lamp, Eeva Park, Karl Martin Sinijärv ja Rein Veidemann.
-
Kirjanduse liikumine digimaailma on tänapäeval tihti kõneaineks, aga on näha ka vastupidist: veebis loodud sõna kipub paberile ja kaante vahele raamatuks. Kui otsida riiulist eestikeelseid digikeskkonnast välja kasvanud, elektroonilist suhtlust imiteerivaid või virtuaalsust kirjeldavaid raamatuid, siis neid on praeguseks juba sadakond.
Väga hästi on Eestis läinud blogiraamatutel, neid on kõige enam avaldatud ja need on lugejate hulgas populaarsed.
Reisiblogide raamatuteks vormimisega tegi otsa lahti kirjastus Petrone Print…
