-
Tagajärg ilma põhjuseta
9/11 ei tähenda praeguses tekstis mõistagi automarki, vaid lennukite kokkupõrget kaksiktornidega New Yorgis 11. septembril 2001.
Linnapilt muutub ilma 9/11-tagi. Selleks pole vaja katastroofi. Piisab ärihuvidest, mille alaliik on sõda.
Mis juhtus 11. septembril tegelikult, on vandenõuteoreetikute lemmikküsimus. On suisa väidetud, et kogu sündmus oli trikk või meelepete. Suurem osa inimestest pole oma silmaga seda tõesti näinud. Suurem osa on aga kogenud selle globaalseid tagajärgi: seisnud…
-
Pilk tulevikumaailma
„Vesi mäletab” räägib tulevikumaailmast, kus on kadunud talved ja peaaegu ka vesi. Loo jutustaja on noor teemeister Noria. Tema lugu moodustab omamoodi ringi. Ring ei ole aga ainult romaani tehniline võte, vaid ka oluline sümbol: see on vee metafoor, sest veel pole algust ega lõppu, samuti iseloomustab see teemeistri traditsiooni muutumatust, lisaks maalitakse ring veekurjategijate uste peale.
Itäranta romaani sõnum on, et kõige taga on…
-
Kuidas moodustus tänavune žürii?
Koff: Žürii moodustamine on kirjanduse sihtkapitali nõukogu ülesanne. Selle eelmise koosseisu esimees oli Karl-Martin Sinijärv, kes pöörduski meie poole.
Kivisilla: Juhtumisi sattus kokku ühevanune seltskond.
Koff: Vahepeal tekkis küll mõte, et oleks võinud olla ka vanem põlvkond esindatud. Ka mõni tige friik oleks võinud sees olla.
Kivisilla: Žüriil tekkis suurepärane sünergia. Ühesugune huumorimeel ühendas ja ei olnud kedagi, kes oleks domineerinud, oma arvamust peale surunud. Väga…
-
Kuidas iseloomustate 2013. aasta kirjandusteemaliste artiklite saaki?
Kirjandusartikleid oli päris palju ja need olid väga erinevad. On tekkinud ja kinnistumas vahe nn etise-artiklite ja esseistlikumate käsitluste vahel. See oli tänavuse žürii otsus, et tõstame esile pigem viimaseid. Kui nomineerisime Andrei Hvostovi, Juhan Kreemi, Lauri Sommeri, Jaan Unduski ja Katre Talviste artiklid, siis tõstsime üsna teadlikult esile väga erinevaid võimalusi kirjandusest kirjutada. Meie valik ulatus ülipikast, ülipõnevast ja…
-
Asjadel on oma koht eesti luules. Meenuvad Debora Vaarandi märgiline luuletus „Lihtsad asjad” ning Viivi Luige luulekogu „Maapealsed asjad”. Hando Runnelgi on tunnistanud: Ma armastan asju . . . .
Triin Soometsa luulekogu „Asjade omadused” on käepärane kena asi. Selle luuletused ei räägi aga ainult asjadest: millest sa kirjutad? küsis / jordaania luuletaja. / vastasin: armastusest.* / midagi muud ju ei ole (lk 10).
Armastusega näivad lood esmapilgul küll kesised,…
-
Larm: Kirjanduse digiteerimise vajadusest räägiti viimati laiemalt 2011. aastal, mil haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo käis välja „Väikese Illimari” ja „Tähesõdade” poleemilise vastanduse. Palju vastukaja tekitasid mullu ka kultuuriminister Rein Langi sõnavõtud e-raamatute teemal. Siinse vestluse ajend on värske „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”,1 mis omal moel eeltooduga suhestub. Mis on muutunud kolme aasta jooksul pärast e-„Illimari” diskussiooni? Kas ootus e-raamatute suhtes on veelgi suurem?
Laak: Aeg…
-
Kultuuripärandi digiteerimine on praegu üks kultuuripoliitilisi prioriteete. Kultuuriministeeriumi juures tegutseva digitaalse kultuuripärandi nõukogu moodustavad eksperdid, kelle ülesanne on teha ettepanekuid digitaalse kultuuripärandi korralduslike küsimuste lahendamiseks ning nõustada mäluasutuste juhte tehnoloogiate kasutamisel.
Nõukogu viimasel koosolekul otsustati alustada kultuuripärandi digiteerimise uue tegevuskava loomist. Ühtlasi soovitakse kaasata nõukogu edasisse tegevusse ka teisi ministeeriume. Seetõttu otsustati teha kultuuriministrile ettepanek laiendada nõukogu koosseisu nii, et töösse oleks edaspidi kaasatud ka haridus- ja…
-
Valdavalt ilmuvad netitekstid praegu Poognas ja Facebookis. Üks omaette netis tiirlev tekstimassiiv on ilukirjandus, mida ei riputata avalikele saitidele üles, aga saadetakse tuttavatele ja võõrastele sirvimiseks ja arvustamiseks. Vahel semud-tuttavad postitavad selle siis edasi uutele lugejatele nagu kettkirja. Sellist kraami saadavad valdavalt toetust vajavad algajad, kel äsja valminud tekst näppe põletab.
Tundub parem, kui blogisid ja netitekste kirjutatakse vähemalt mõnda aega oma lõbuks, ilma eesmärgita valmis teha…
-
Elle Tarik (Kaarna) sündis Tartumaal Kudina vallas Uhmardu külas. Ta õppis Vedu algkoolis, Tartu II keskkoolis ja Tartu Kunstliku Vedelkütte Tehnikumis. Raamatukogundust tudeeris ta aastatel 1961−1969 Viljandi Kultuurharidustöö Koolis, Tartu Riiklikus Ülikoolis ning E. Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Enne Tartusse tööleasumist juhatas ta Vedu, Nabala ja Kokora külaraamatukogu, aastatel 1968−1975 oli metoodik Tartu Rajooni Keskraamatukogus.
Tartu linnaraamatukoguga sidus Elle Tarik end esmakordselt 1966. aastal. 1975.–1983. aastani…
-
Suured jõed on sageli keele-emad. Jõed märgistavad tihtilugu ka keelepiire. Vetevaimudel on keelte sünni juures auväärne koht. Huvitav on seegi, et vetevaimudel on sageli ka lauluandi, millega nad inimesi hullutavad. Ka Emajõgi on meie keele-ema, ta lõi sajandite eest lahku lõuna- ja põhjaeesti keele. Nõnda on Emajõgi ühtlasi ka emakeele-jõgi ja emakeelepäev veidi ka Emajõe austamise püha.
Minu vanaema kõneles natuke mõisa-ajast pärit kadakasaksa keelt. „Pupe”, „kiftine”…
