-
„Küsimused jäid õhku ja mure ootas tuule taga / mure / see elusa maailma ühisosa” (lk 22). Tõnis Vilu teine luulekogu „Ilma” mõneski mõttes jätkab säält, kus esikkogu „Oh seda päikest” (2013) oma raskemeelsusega pooleli jäi. Nagu debüütkogus kujutab Vilu seegi kord üht võõrast territooriumi, mil pole päris maailmaga suurt pistmist, ent „Ilma” on oma ligipääsmatuses veel kraade kangem.
Kui debüütkogu pakkus esmaavaldatule iseloomulikult vaheldust, katsetusi, vastandlikke…
-
See on massikultuuri tuntud skeem ja äri-ideoloogide peaõigustus: rahvas ju muud ei tahtvatki kui sedasama ajalikku, käegakatsutavat, äratuntavat, mille aeg neelab, nii et sellest õieti midagi järele ei jää. Mis kasu on üldse vaimsetest aadetest või hingepürgimustest?
Ille R. Liscinski luulekogu „Sädemed tuules” sisaldab samuti eesti elulugusid ja ka iseenda loo, kuid seda kannab massikultuurile risti vastupidine vaim –
läkitus, mida üritas tuimavõitu maarahvale nii kirglikult sisendada juba…
-
Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus jäädavalt meie hulgast Eesti kultuuriruumi üks mitmekülgsemaid ja eredamaid loomeinimesi, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar. See andekas mees jõudis ära elada pika 90aastase elu, täis raskeid katsumusi ja kannatusi, aga lõpuks ka palju rõõmu oma unistuste ja loometöö realiseerumisest kontsertide ja raamatute näol.
Ottniell Jürissaar sündis Tartus 27. märtsil 1924.…
-
Temaatiline lühijuttude kogu on tore selle poolest, et võimaldab teha pingerivi, luues nii ühisjoone kirjanduse ja spordi vahele. Pjedestaalikohtade väljaselgitamine ei olnud raske. Kolm lugu olid teistest kõvasti üle: Armin Kõomäe „Kiirabi”, Kätlin Kaldmaa „Uue aja laps” ning Jan Kausi „Tüdrukud ja poisid”. Esikolmiku reastaksingi just sellises järjekorras. Peale lugemismõnu pakkumise iseloomustab kõiki kolme, et need on ehtsalt maateemalised, 100% selle keskkonnaga seotud, urbanistlikus keskkonnas oleks…
-
Aeg-ajalt kasutatakse Eestis teatud (meedia)nähtuste kirjeldamiseks mõistet „sotsporno”. Henn-Kaarel Hellat olevat sotspornoks nimetanud oma luuletekste, mida ta kunagi Edasile tähtpäevadeks kirjutas, vähemalt nii on 2008. aastal ajalehe Vooremaa kaudu teada andnud Riina Mägi. Ju siis nii oli, aga nüüdsel ajal, isegi kui kirjanikud teevad ajalehtedele tellimustekste, vähem luule-, rohkem proosa- või kolumni vormis, eelmainitud mõttes sotspornoni enam ei laskuta.
Pigem võiks mõiste „sotsporno” tänapäeval tähistada kõike, mida…
-
Kuigi esimese hooga tundus, et rohkem ma selle teema kohta midagi öelda ei oska, hakkasin siiski järele mõtlema. Küsisin endalt, kas tänapäeva eesti kirjandust iseloomustab tõesti tugev katkestus, nagu toona pakkusin. Katkestus nii institutsioonilises, põlv- või kildkondlikus mõttes kui ka katkestus kui esteetiline programm. Jah, muidugi teevad (proosa)debütandid jätkuvalt seda, mida debütandid ikka teevad (enda nahal empiiriliselt tõestatud): laenavad siit ja laenavad sealt ning püüavad olla…
-
Neil aastail inimestes pulbitsenud ootuse ja erutuse, entusiastliku tehatahtmise ja pulbitseva energia tähelepanelik talletamine on selle teose üks väärtusi: „Ometi oli midagi täiesti uut siinses õhus, tänavatel eriti” (lk 69), „praegu olid kõigi jaoks olemas vaid rahvuslipp, lipuvärvid, ähvardav Moskva ja naiivne ning loid Lääs” (lk 195). Pikemalt peatub jutustaja rahvusliku liikumise kõrghetkedel, nagu rahvarinde asutamine 1988. aasta sügisel ja keeleloits Tallinnas Raekoja platsil, sinimustvalge heiskamine…
-
Jan Kausi teise miniatuurikogu „Tallinna kaart” puhul on märgiline juba selle pealkiri. Kartograafi kätes on maailma loomine: lõpuks jääb ju tema valida ja otsustada, mida ja miks ta kaardile kannab. Salamisi tahaksime ikka uskuda, et Tallinn oli juba araabia geograafi al-Idrīsī kaardil aastal 1154. Füüsiliste ja abstraktsete objektide valimisel ja edastamisel on kartograafi ülesanne väljendada neid kaardil nii, et kaardi lugeja kasutaks kaarti ka nõnda, nagu…
-
Pole haruldane, et mõne tõlkijaskonna nimel kõnelevat, mingist piiritletud vallast lähtuvat väljaannet nimetatakse pealkirjaski hääleks, olgu selleks siis kodumaal tuttav Saarte Hääl või Suurbritannia eestlaste tegemisi kajastav Eesti Hääl. Ja kuigi kunagine tuntuim, ajastuomaselt kõikehõlmava pretensiooniga Rahva Hääl on juba peaaegu paarkümmend aastat meediapildist kadunud, on sellistele häältele omane tulevikusuunitlus, kestvusele orienteeritus. Need pole mõeldud üksiku peatselt vaibuva sosina või karjena, vaid pürivad kestma, kontakti otsima,…
-
Preemia esimene laureaat kuulutati välja Kavastus 6. septembri õhtul täiskuu säras ja viiuli- ning flöödimuusika saatel. Suvepäevade peakorraldaja Toomas F. Aru sõnul oli otsustamine väga lihtne: „Mina ütlesin, et saab see tüüp, ja Kivisildnik ütles, et saab jah.”
Lisaks üldistele austusavaldustele andis kirjastaja Kivisildnik Mägile üle Samsung Galaxy tablooarvuti. „Esimest korda antakse Eestis üle tõeline luulepreemia, mitte mingi vuhvel,” kommenteeris Kivisildnik akti. Preemia sponsoriks oli OÜ…
