Toeta

Kirjandus

  • Punased Valge silmadega

    Eesti vasakintelligentide kommunistideks ja nõukogude kollaborantideks saamise lugu.

    „Punased I“ on esimene pool monograafiast, mille eesmärk on otsida selgust kollaborantide, konkreetselt Nigol Andreseni, Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi valiku motiivides. Teisisõnu, millal, kuidas ja miks tekkis intellektuaalidel n-ö tõmme marksismi ja nõukogude kommunismi poole? Miks need inimesed ikkagi asusid Staliniga aktiivse koostöötamise ja Eesti hävitamise teele? Vastuseid on pakutud palju, kuid lahendust probleemile ei ole.…
    Tiit Hennoste
    8 minutit

  • Veni, Vadi, vici

    Hoidsin käes Urmas Vadi novelliraamatut „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ ja jutus, mida parasviisi lugesin, kõneles Urmas Vadi. Lugemise taustaks mängis raadio ja seal hakkas samal hetkel, kui ma Vadi raamatust Vadist lugesin, kõnelema Urmas Vadi. Samal õhtul enne magamajäämist lugesin õhtulektüürina Paul Sussmani põnevusromaani „Kadunud oaas“ ja seal peategelased egüptoloogid arutasid, et ilmselt asub mingi salapärane vidin kuskil vadis. Ja pealegi on meil Vadiga…
    Kaupo Meiel
    6 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2014

    Ilukirjanduslik proosa
    Jan Kaus, „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“
    LUULE
    Kaur Riismaa, „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“
    NÄITEKIRJANDUS
    Tõnu Õnnepalu, „Vennas“
    ESSEISTIKA
    Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti I“
    Vabaauhind
    Udo Uibo, „Sõnalood“
    LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS
    Contra, „Kõik on kõige targemad“
    VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
    Jelena Skulskaja, „Мраморный лебедь“ („Marmorluik“)
    Nadežda Katajeva-Valk, „Там, где я родилась“ („Seal, kus ma sündisin“)
    Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
    Märt Läänemets – Mo Yani „Punane sorgo“
    Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
    Krisztina Lengyel Tóth – Tõnu Õnnepalu…
    1 minut
  • * * *
    Kaur Riismaale antakse homsel emakeelepäeval üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastaauhind.
    Piia Ruber

    * * *

    Sonja, mu armas, Sonja,
    sina ju mõistad,
    sina saad aru,
    võibolla ajaloo ausaim trepikojakiisu,
    tondi ja jumala
    toita ja hallata,
    sama üksi ja vaba,
    sõltuv, sõltumatu,
    sina ju mõistad,
    sina saad aru,
    mulle meeldivad vene luuletajad,
    nemad naeratavad fotodel lahtise suuga,
    kõik heledad kikud päikeses ja leeklambes,
    venelastele svjatoi, aga eestlasele?
    Eesti luuletaja naeratab kinniste…
    Kaur Riismaa
    2 minutit

  • Kirjutussportlaste pjedestaal

    14. märtsil antakse välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad.

    Kirjanduse (või kunsti üldisemalt) (au)hindamisel võib kindel olla ainult selles, et kindlasti on mingi hulk, kes pole tulemusega rahul. Hindamisele järgnevas poleemikas välguvad aga väga tõenäoliselt sellised sõnad nagu „õiglus“ ja „sport“. Viimast muidugi eituse kaudu – ega kirjandus mingi sport ole, kus mõõdulindiga paremust saab tuvastada! See eitus on aga üsna pinnaline ja…
    Mihkel Kunnus
    5 minutit
  • Luulekeel ei tunne hirmu nägu

    Luulekeel ei tunne hirmu nägu

    „Julgeolek“ on tundlik sõna. Viimasel ajal sageli mainituna hakkab see tasapisi leierdatuks muutuma, ometi ei tohiks. Poliitilise kõrval tuleb samavõrra pöörata tähelepanu kultuurilisele julgeolekule. Milan Kundera on kirjutanud: „See, mis Euroopast kunagi järele jääb, pole mitte tema korduv ajalugu, mis ei…
    Laura Porovart
    4 minutit

  • Õnnelik lõpp ja valus vai

    Friedebert Tuglase novelliauhinna pälvisid Mart Kivastik ja Mait Vaik.

    2. märtsil anti üle Friedebert Tuglase novelliauhinnad 2014. aasta loomingu eest. Žürii koosseisus Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla (esimees), Kaupo Meiel ja Jaanus Vaiksoo määras need Mart Kivastikule novelli „Õnn tuleb magades“ (Vikerkaar nr 12) ja Mait Vaigule novelli „Puhtus“ eest (kogumikus „Tööpäeva lõpp“). Nominentide seas olid ka Jan Kausi „Paljajalu“ ja Tiina Laanemi „Estonian…
    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Värsket eesti lastekirjandust ühe mütsi alla ei suru
    Suhteliselt klassikalist lastekirjanduse rada kulgevate teoste kõrval on ka neid, mis püüavad piire nihutada ja tekitavad küsimusi, näiteks Indrek Kofi „Koju“. Raamatu on illustreerinud
    Marja-Liisa Plats.

    Värsket eesti lastekirjandust ühe mütsi alla ei suru

    Lastele mõeldud algupärast ilukirjandust ilmus eelmisel aastal 136 nimetust.

    Jaanika Palm
    6 minutit

  • Vürtsitatud kuritööde ja kummitustega

    Lastekirjanduse tõlgete arv jäi tavapäraselt 200 ääre alla.

    Mullu ilmunud tõlkekirjandus lastele ja noortele on nagu pidulaud, millel toidukogused varasemate aastatega võrreldavad, aga rõhuasetused menüüs erinevad. On endiselt koolisöökla roogi, kiirtoitu ja e-ainerikkaid roosaks aetud maiusasju, aga ka lasteeine viineritele lisaks tõhus praad kasvavale organismile, kergeid puuvilju ja raskesti seeditavaid palasid. Mõned nopped sellelt laualt ei peegelda kogu valikut. Kes võtaks kõne alla hakklihakastme,…
    Krista Kumberg
    7 minutit
  • Mälu ja kultuur kui inimlikkuse ja järjepidevuse kandjad
    Ene Mihkelsoni iga teos pakub pidepunkte ja mäluankruid ning laiema raamistiku, kus lugeja saab suhestuda selle maa ja rahvaga, mõtestada oma elu ja kogemust ning juurelda oma identiteedi ja kuuluvuse üle.
    Alar Madisson

    Mälu ja kultuur kui inimlikkuse ja järjepidevuse kandjad

    Tartu muinsuskaitsepäevad, 14. – 17. aprill 1988. Varahommikust öötundideni toimub tihedas ajakavas arvukalt sündmusi, mis kõik teenivad Eesti rahva kultuurimälu taastamise eesmärki. Verinoore tudengina osalen niipalju kui vähegi võimalik loengutel, filmi- ja teatrietenduste vaatamisel ning avastan tuttavas Tartus korraldatavatel kultuuriloolistel retkedel…
    Eva Rein
    5 minutit
Sirp