Ljudmila Ulitskaja nimi tuleb esimesena meelde, kui mõelda tänapäeva vene kirjanikele, kelle teostest leiab haarava ja intiimse sissevaate inimelu olemusse, pereelu traditsioonidesse ning värvikaid naistegelasi. Iga autori looming vajab siiski ka uuenduskuuri, otsustavat lahtirebimist tunnustatud lemmikteemadest ja -võtetest. Ulitskaja puhul leitigi, et tema romaanide ja jutustuste temaatika ja süžeekäigud on hakanud korduma, kuni 2006. aastal ilmus „Daniel Stein, tõlkija“. See romaan väljendab ehedalt tema loomingulisi otsinguid…
Kirjutamine sujub Helme Peetril ludinal. Olen lugenud ta varasemast neljast romaanist kaht: „Puudutust“ ja „Septembrit“. Ja jäin toona oma mõttelise hinnanguga, mida välja ei öelnud, kahevahele. Minu meelest kiskusid tekstid literatuurseks (mis etteheide see nüüd kirjandusele on, mida kirjandus siis veel…
Ene Mihkelson on Eestis tunnustatud ja loetud kirjanik, teistesse keeltesse on tema teoseid tõlgitud esialgu tagasihoidlikult. Mihkelsoni luuletusi on ilmunud eesti luule antoloogiates taani, inglise, saksa, rumeenia ja rootsi keeles. Tervikuna on vahendatud 2010. aasta luulekogu „Torn“, selle tõlkis soome keelde Raija Hämäläinen („Torni“, 2014). 2007. aasta romaani „Katkuhaud” on soome keelde tõlkinud Kaisu Lahikainen („Ruttohauta“, 2011) ja läti keelde…
Kjell Westö suurteost „Kus kõndisime kunagi“ lugenule võib „Terendus 38“ algus tunduda liigagi tuttav ja kordustest tulvil: jälle 30ndad aastad, jälle soomerootslased, jälle Soome kodusõja pained ning jälle klassi- ja keelevastuolud. Polegi nagu midagi uut, lihtsalt see kõik on lahendatud veidi kammerlikumalt. Nimelt on „Terendus 38“ tegevustiku keskpunktiks Claes Thune advokaadibüroo, kus juhuse tahtel äratatakse ellu mineviku deemonid.
Kuid muidugi pole kõik nii lihtne. Originaalis 2013. aastal…
Kui mõtlen eesti kirjandusele Ungaris, tuleb mulle silme ette pilt ungari kirjandusmaastikust.
Maastikule annavad näo meri ja kuivad alad. Kuiv maapind on kirjandusliku väärtusega kirjandus ungari keeles: ungari ilukirjanduse manner ja tõlkekirjanduse saarestik. Inglise keelest lähtuval kirjandusel on suur saar, saksa, prantsuse, hispaania, vene keelel parajad saared, ülejäänud keeltel on igaühel oma saareke. Eesti kirjandusel on sel maastikul laid (pigem rahu, aga olgem suuremeelsed – kas või…
Prantsuse kirjaniku Emmanuel Bove’i raamat „Minu sõbrad“ toob meelde ühe huvitava ilmingu Loomingu Raamatukogu lähiajaloos. Nimelt ilmus sarjas ajavahemikus 2011–2012 mitu teost, mida ühendab kirjeldus rohkem või vähem autobiograafilise minajutustaja üksindusest, suutmatusest või tahtmatusest ennast kaaskodanikele mõistetavaks teha ja/või lähedust leida. Need on raamatud üksindusse sattunud või peitunud meessoost haritlase elutajust ja meelelaadist. Kogusin oma lugemispagasist kokku viis sellelaadset lugu: Osamu Dazai „Inimeseks kõlbmatu“ (2011), Juhani…
Rootsi kirjaniku Theodor Kallifatidese nimi pole eesti lugejale päris võõras. Mõnikümmend aastat tagasi ilmus samuti Loomingu Raamatukogus tema armastusromaan pealkirjaga „Armastus“ (tlk Anu Saluäär-Kall, 1981). Värske raamat räägib aga peamiselt hoopistükkis immigratsioonist.
„Uus maa minu akna taga“ („Ett nytt land utanför mitt fönster“, 2001) on pealtnäha lausa toksiline toode iga Eesti marurahvuslase käes, sest seal saavad kokku üks kreeklane ja „hukas“ Rootsi ühiskond. Autor hoiatab: „. . . . häda…
Viimati kirjutasin ma Sulle 85 aastat tagasi. Aasta oli siis mitte „kuuskümmend viis“, nagu Ivo Linna laulus, vaid 1930 ja ma ei saa teisiti, kui pean ennast kordama tsitaadiga hilisemast ajast: „Elame jälle süngeid aegu“. Tookord murdis kirjandusse elulähedus, nüüd surutakse päevakorda sõda. Sina elasid üle neli sõda (Vene-Türgi, Vene-Jaapani, Esimene maailmasõda, meie oma Vabadussõda), kolm revolutsiooni (esimene 1905. aastal, mil meil mõlemal tuli kodumaalt põgeneda,…
Kärt Hellerma „Seniitvalgus“ on hea luuleraamat. Tõeliselt hoogne, värske. Alguses kahtlesin, kas aasta-paariga on võimalik kirjutada raamatutäis head luulet. Ise olen enda puhul pannud tähele, et see enamasti pole võimalik. Et on hea, kui luule saab settida, kui talle aega anda. Et siis näha, mis tõesti on hea.
Aga Hellerma esimese luuleraamatu puhul võib julgelt öelda: hea raamat! Ja üldsegi mitte „hea raamat algaja kohta“. Kuigi see…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Helme joonistab detailselt välja Ruhri kaevanduspiirkonna – ja tööstusmaastik ei ole raasugi igav. Lehviv inimlik nukrus muutub korraga tähendusrikkaks.Aron Stern
Krista KaerAve Maria Mõistlik, Wikimedia
