Kirjandus
-
Magistriõppe roll tuleks uuesti mõtestada
Liina Lukas: „Kunagi pole humanitaarne magistriõpe olnud nii põnev ja võimalusterohke kui praegu Tartus.“
Humanitaarteadustes mullitab. Ülikoolid üritavad kohaneda nn Bologna süsteemile (3+2 õppeaastat) ja tasuta kõrgharidusele ülemineku tagajärgedega. Potentsiaalsete tudengite arv väheneb. Mõne eriala spetsiifikat ei näi mõistvat haridus- ja teadusministeerium, mõnel erialal napib huvilisi.1 Möödunud nädalal esitletud Gunnar Oki ettekanne ilmus igal juhul äreval ajal.2
Olukorrast Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis…7 minutit -
„Soovitan kõigile teismelistele!“
Kriitikaarutelude juurde käib paratamatult küsimus põlvkonnavahetuse ja järelkasvu kohta. Peale ülikoolide muretsevad järelkasvu pärast ka aktiivsed kirjandusõpetajad. Algselt küll huvitava loovülesandena algatatud arvustusvõistlus annab hea ülevaate õpetajate sellealasest ettevalmistusest, kriitikažanrite äratundmisest ja juhendamisoskusest.
Alates 2002. aastast korraldatud põhikooli 7.–9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste arvustusvõistlus, algselt „Virtuaalkassi“ arvustustevõistluse, hiljem „Ulakassi“ nimetuse all on juba andnud järelkasvu, kuid uutest kriitikutest vahest olulisemgi on selle võistluse laiem mõju. On huvitav jälgida,…5 minutit -
Postkaart hubasest maailmast
On naeruväärne ja näitab suurt piiratust, kui Tartust kõneldes seostatakse sellega karusid, hunte, nuute ja muud sarnast. Inimesed näevad tonte seal, kus neid pole.
Friedemann Goebel 6. I 1829
Tartu linnamuuseum on välja andnud Tartu ülikooli keemia- ja farmaatsiaprofessori Friedemann Goebeli kirjad, mis ta on kirjutanud oma naisele 1828. ja 1829. aastal, kui Goebel sõitis Tartu, et astuda uude ametisse ning ette valmistada perekonna saabumiseks sobiv kodu. See publikatsioon on…4 minutit -
Väljanäitusele pandud Helga Nõu
Olen kirglik mälestuste lugeja. Võib-olla on Rutt Hinrikusel tõesti õigus, kui ta ütleb 2011. aasta augustikuu Loomingus, et neid inimesi, kes loevad romaane, on järjest vähem ning et tänapäeva inimene tahab rohkem midagi tõelist, mitte väljamõeldud tegelasi. Ehtsaid mälestusi, tõelisi kohti, ajalugu, mõista ennast teiste mälestuste toel. Võib-olla on asi selles, et raamatuid ilmub palju ja keegi ei jõu neid lugeda. Ja hea romaan on haruldus.…3 minutit -
Luule embab ilmamaad, surub sääsed vastu maad
Ammu klassiku staatusesse jõudnud Hando Runneli uut tüsedat luulekogu iseloomustavad teemade lai ring, iroonia, mõtteselgus ning sõnatäpsus.
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti võimsa elamuse pakub „Vaga vesi“, 1944. aasta paadipõgenike saatuse kujutamine: lõpuks jõuavad nad koduranda tagasi ja näevad…3 minutit -
Igor PilštšikovPilštšikov/WikimediaKolm küsimust vene vormikoolkonna kohta
Kirjandusteoreetik Igor Pilštšikov: „Vene vormikoolkonna osalejad meelitavad mind oma teadustemperamendi eri joontega.“
3 minutit -
Sõna on Jumal
Piiblis algab Johannese evangeelium järgmiselt: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli jumal. [—] Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi“. Mart Kangru luulekogu „Kõrgusekartus“ kandva idee saab lühidalt kokku võtta just sellesama tekstikohaga piiblist. Mõneti võib võtta Kanguri teist luulekogu kui esimeses luulekogus „Kuldne põli“ (2009) alustatud teema järge ja edasiarendust. Sedasama tunnistab ka luuletajamina ise,…4 minutit -
Repliik akadeemilises mõttevahetuses
Vene vormikoolkonna tekstide esimese eestikeelse antoloogia tähtsust on raske üle hinnata.
Vene formalism on kahtlemata esimene ülemaailmse tähtsusega täiesti vene päritolu humanitaarteaduslik vool. Just seda (ja mingeid selle otseseid jätke nagu näiteks Tartu-Moskva semiootikakoolkond ja üldse nõukogude aja strukturalism) nimetatakse vene teooriaks. Võib öelda, et samuti kui rohkem tuntud „prantsuse teooria“ 1960ndatel aastatel kujundas mitu aastakümmet varasem vene vormikoolkond põhjalikult ümber kogu maailma humanitaarteaduste traditsiooni.…7 minutit -
Mikita viis koju Jan Kaus
Imelik on kirjutada, et laupäeval Rupsil Liivi muuseumis jälle mingit üritust peeti, aga nii see on. Tuleb kirjutada, sest üritusel oli tuuma: valiti 2015. aasta parimat eesti kirjanikku.
Viieaastane traditsioon on nüüdseks kasvanud festivaliks. Tänavu kandis see alapealkirja „Paiga vaim ja ruumi poeetika“. Järgneb esinejate loetelu, mida lugeja ei peaks vahele jätma, vaid mille üle tuleb rõõmustada, sest eelmisel aastal pretendeeris aasta kirjaniku tiitlile ainult üks autor.…3 minutit -
Salme Raatma ümberistutused
„See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenis – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära nagu oleksime mänguasjad.“
Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles õunapuus pagulaspõlve ettekuulutust. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal…4 minutit
