Kirjandus
-
Looduse leiutaja lugu
Alexander von Humboldt ei avastanud uut mandrit ega füüsikaseadust, tema panus maailmalukku oli maailmavaade.
Humboldti lennujaam, Humboldti hoovus, Berliini Humboldti ülikool, Alexander von Humboldti fond, Humboldti auhind, Humboldti mäestik, Humboldti kraater (Kuul), Humboldti meri (Kuul), asteroid 4877 Humboldt, laev nimega Alexander von Humboldt, Humboldti tamm, Humboldti liilia, Humboldti enelas, Humboldti pingviin (guaanopingviin), Humboldti muuseum, Humboldti jõgi, Humboldti geiser, Humboldti juga, Humboldti järv, Humboldti laht, Humboldti liustik, Humboldti, Humboldti,…4 minutit -
Toscana päikese all II ehk Lihtsa elu jahil
Tänapäeva inimene oma kiire elutempo, töö ja kohustustega vajab mõnikord muinasjutte. Eriti suviseid ja helgeid nagu turismifirmade imalad pildid eksootilistest maadest päikeseloojangute, viinamarjakasvanduste ja õnnelikult tarbivate turistidega. Tavapäraselt on selliste muinasjuttude aluseks lihtsa ja keerulise elu jaotus.
Keeruline elu on inimese igapäevaelu koos sisekonfliktidega unistuste ja karmi reaalsuse vahel, ütlemata jäänud sõnade, õigel või valel ajal kohatud inimeste, kogemuste ja muredega. Lihtne elu on aga staatiline, maaliline…4 minutit -
Lehekülg Kadri Tüüri ja Urmas Viigi äsja ilmunud raamatust „Muhu Inglid“.Urmas ViikKoomiksi-Pärt ja Muhu Inglid
Alati leidub ka publikut, keda keelebarjäärid ei takista. Eesti koomiksikunstnike osalemine Brüsseli koomiksifestivalil läks korda.
4 minutit -
E-kolekringel
Mariliin Vassenini luulekogu šikis mustas ümbrikus püüab raamaturiiulil kindlasti pilku. Salapärasel tumedal ümbrisel säravad kontrastselt valged tähed: E / LEE / GIAD // ELEG / IE / S. Meeles tärkab kohe seos aastatetaguse projektiga, mille abil leiti lõpuks Eesti Vabariigile palju kõneainet tekitanud brändilogo WEL / COME / TOEST /ONIA. Värsitehniliselt oli logo puhul tegu siiretega, mis ei pakkunud lisaväärtust, kuigi sõna come paistis nõrgalt tekitavat kutse tulla Eestit külastama.
Ka Vassenini kogu pealkirja paigutus…4 minutit -
Ott Raun toas number kaheksa.Repro raamatustOtt Rauna kahekümne aasta aruanne
Kõige igavamas elulooraamatus, mida olen lugenud, on portreteeritud J. R. R. Tolkieni läbi tema elu. See on lihtsalt hämmastav, kui igav – välises mõttes – oli elu mehel, kes ometi mõtles välja XX sajandi ühe suurima, detailseima ja armastatuima fantaasiamaailma. Ma isegi ei mäleta, kas ma lugesin…7 minutit -
Oivaline kohtumispaik luulele, keelele ja nende uurimisele
1988. aastal tutvustas ETV esimest korda väliseesti aktivisti T. H. Ilvest. Teda küsitlenud kriitik Toomas Haug tõi vestluses kuuldavale ühe mällu sööbinud repliigi, öeldes, et meie seltskondades armastati stagnaajal rääkida värsijalgadest, kuigi käerauad olnuks hoopis aktuaalsem kõneaine. Tõepoolest, 1970ndatel ja 1980ndatel olid värsijalad tuline vestlusteema. Noor radikaal Jaak Põldmäe tahtis need sootuks ära kaotada, kuid langes oma ettevõtmise vilju nägemata. Postuumselt sattus tema püüdlus laia haardega filoloogi Mart Mägra kriitika alla,…7 minutit -
Kus on lastekirjanduse piirid?
Ehkki lastekirjanduses ei saa uuenduslikkus olla eesmärk omaette, seavad autorid pidevalt küsimärgi alla konventsioone.
Milles seisneb lastekirjanduse uuenduslikkus? Ja kas see saab olla omaette eesmärk? Küsimus on paratamatult seotud lastekirjanduse staatusega kirjanduspildis. Kui kirjanduses üldse on oluline kriteerium teose originaalsus, siis lastekirjanduses see nii pole ega saagi olla. Ometi leiab siitki valdkondi, mis võivad nn suurele kirjandusele teed näidata. Ühtlasi nihutatakse piire lastekirjanduse…5 minutit -
Lapse mäletamine
Teostes, mis avavad minevikku lapse kaudu, on oluline küsimus, kui kahjustav on brutaalse aja mõju lapse psühholoogiale ning kuidas tullakse traumaga toime.
„Lapsepõlves ärkasin tihti selle peale, et mu ema nägi luupainajalikke unenägusid ja hüüdis unes appi. Tema unenägudes olid Stalini sunnitöölaagrid ja tema elu ohustavad Nõukogude sõdurid. . . . . Mind viisid need unenäod lapsepõlves häireseisundisse. . . . . Sunnitöölaagrid ja surmalaagrid tulid minu alateadvusse ema unenägude kaudu.“
Nii…6 minutit -
Viimse kohtu ootuses
Mait Vaigu, Eesti Kirjanike Liidu verivärske liikme sulest on ilmunud neljas raamat, lühiproosakogumik „Meeleparanduseta“. Juba selle raamatu esimene lõik asetab lugeja ette omapärase, et mitte öelda ehmatava stiiliregistri: „Paljust, millest ma siin kirjutan, et olen neile mõelnud hiljem, siis selle „hiljema“ all pean silmas ikka jutustuse praegust lõppu, seda lugeja lõppu, mis ei ole ju veel tegelikult sugugi lõppenud, vaid kestab. Seniks, kuni me veel elus…4 minutit -
Elvas kantakse hoolt tõlkijate järelkasvu eest
Lea Tooming: „Algaja tõlkija tavalisi vigu aitab vältida emakeeleoskuse teadlik arendamine.“
Elva gümnaasiumis on juba neli aastat korraldatud igal talvel gümnasistide üleriigiline ilukirjandusliku tõlke võistlus. Võistluse eestvedaja emakeeleõpetaja Lea Tooming räägib, millega tegu.
Millest sündis mõte tõlkevõistlus algatada? Kas see, et võistlust peetakse Elvas ja veebruaris vabariigi aastapäeva eel, on juhuslik?
Lea Tooming: Minu arvates võiks Elva nimetada eesti kirjanduse pealinnaks, sest kirjainimesi on siin pidevalt liikunud…4 minutit
