Kirjandusvõistluse „BestSeller“ võiduromaanidest ei ole menuki staatust küll ühelgi, kuid võistlus on osaliselt oma eesmärgi täitnud.
Parajasti on käimas teine kirjastuse Pilgrim ellu kutsutud kirjandusvõistlus „BestSeller“. Sellal, kui uus saak valmib, on paslik üle vaadata eelmise võistluse viljad.
Ilukirjanduse kategoorias läks esikoht jagamisele kolme romaani vahel: Marek Kahro „Seal, kus näkid laulavad“, Helga-Johanna Kuusleri „Puhkus koomas“ ja Reelika Lootuse „Ära võetud“.…
Kuues tänavu Finlandia auhinnale kandideerinud teoses on põhiteemadeks pere ja armastus ning inimese elukohast sõltuvad valikud.
Soome Finlandia auhinna võistlusele laekus 130 romaani, mille hulgast valis kolmeliikmeline eelžürii välja kuus. Võiduromaani valib nende seast üksainus inimene. Seekord sai see au osaks ajakirjanikule ja saatejuhile Baba Lybeckile, kelle tahtel sai auhinna Jukka Viikilä esikromaaniga „Akvarelleja Engelin kaupungista“ ehk „Akvarellid Engeli linnast“. Esimest korda oli ka…
Et olla maa- ja mullalähedane kirjanik, tuli enne Kassiopeial ära käia. Ja mitte ainult Kassiopeial, vaid ka Moskvas.
Alustuseks midagi elementaarset: mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii palju romaane kui tema. Selles tohutus ja samas üllatavalt nivookindlas tekstikorpuses võib ära eksida igaüks, niisiis antagu andeks, kui ka mina.
Kahekümne aasta…
Kui pealinlane leiab tähenduslikkust ja erakordset elamuslikkust steriilsetes lennujaamades jalutamisest,1 siis tundub see kahtlemata pentsik ja snooblikki, võrreldes näiteks Mehis Heinsaare räämas, „raskete maastike“ otsimise ja neil rändamistega, samuti Setu- ja Võrumaa rägus nurgakestes hulkumistega. Noid nurgakesi on viimastel aastatel intensiivselt kaardistanud Heinsaare kõrval teine erakkondlane ja samamoodi juba pikaaegne Menu-kirjanik Lauri Sommer. Kontrast on võimas, vastasveerult seiratuna kätkevad kõik need uitlemise (mitte)kohad omal kombel eksootilisi…
Andris Feldmanis: „Praegune tehnooptimism võib ühel hetkel moonduda hoopis võõristuseks tehnoloogia vastu.“
Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi „Teesklejad“ käsikirja autoriks.1
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaani, ulmeka „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametlikku tunnustust: 23. novembril tehti teatavaks Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadid, parimad debüüdid olid Feldmanise ulmeromaan…
Selgunud on tänavused Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid.
Läheneb teise Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna väljakuulutamise päev. Žürii koosseisus Johanna Ross, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp, Kajar Pruul ja siinkirjutaja valis 2016. aasta kriitikaauhinna kandidaatideks järgmised arvustused:
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi dokumentaalproosaraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar 2016, nr 7-8),
Tiit Hennoste, „Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid““, dekadentsiajastu loid…
Möödunud laupäeval lahkus meie hulgast viljakas kirjandus- ja teatriteadlane ning kriitik Ülo Tonts.
Ülo Tonts sündis Valgamaal Laanemetsa talus põllutööliste pojana, õppis Hargla ja Laanemetsa algkoolis ning lõpetas Valga I keskkooli. Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas õppis ta aastail 1949–1954, lõpetades selle eesti filoloogina. Seejärel oli ta õpetaja Tartu II ja VIII keskkoolis.
1957. aastast peale hakkasid ajakirjanduses ilmuma tema kirjandus- ja teatriarvustused ning 1960. aastast oli ta üha enam seotud teadustööga: esmalt…
Pean tunnistama, et sajandi müüduimat raamatut ma lugenud ei ole. Seega ei oska võrrelda, kas praegune n-ö jätkuraamat on kõvem purakas või mahedam üllitis kui „Musta pori näkku“. Kaldun siiski arvama, et toone on maha keeratud 100%, sest midagi põrutavat eluloolisest eneseabiõpikust, nagu autor on uue raamatu tituleerinud, õigupoolest ei leia.
Mihkel Raua „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üles ehitatud tõesti eneseabikirjanduse…
Mul olĺ kõrra sääne ammõt, et olli kõgõ yyse tu massinaga mõtsah, teat. Tavalidsõ oransi Harvesteriga. Olin ehituse pealt sinna yle läinud, kui koht vabanes. Veoka load olemas, natuke praktikat ja kraana juhtimine ära õppida, siis toimis. Raha oli sellel tööl hea ja mõni tellija maksis veel lisa kah, kui kähku tehtud said . . . . Puudega seda pappi ikka tuli.
Ja oli seal töö juures selline asi. Yks rikas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Hullunud Tartu“ korraldaja Jaan Malin kannab endas dadaistlikku vaimsust. Seekord esitas ta häälutusi koos Una Corda muusikutega.Denis Kornilov