Toeta

Kirjandus

  • Tõlkekirjandus teeb uut ja vana

    Tõlkekirjandus teeb uut ja vana

    Tõlke-lastekirjanduses jätkusid sarjad, ilmusid järjed, avaldati kordustrükke ja juba tõlgitud teoste uusi tõlkeid, kuid uudseid teemasid ja vaatenurki oli vähe.

    Krista Kumberg
    7 minutit

  • Kuidas kord maailma ehitati

    Olen alati mõelnud, kui hea oleks olla vana luuletaja. Kirjutatud on mitmeid köiteid luuletusi, välja on antud valimikke, kogumikke. Need sisaldavad algusaja otsinguid, parima aja tippluuletusi ja hilisema aja langusi. Küll oleks hea alustadagi tagantpoolt. Lõpust. Jätta kehvad luuletused kõrvale, unustada need ja panna kokku vaid paremik. Ja öelda, et selliseid ma kirjutasingi, need on kõik, mis ma elu jooksul kirjutasin. Aga ei. Luuletee on nagu…
    Andrus Kasemaa
    4 minutit
  • Igavene ärasõit
    Rumeenia kirjanik Norman Manea (1936), kellele ennustatakse Nobeli kirjandusauhinda. Tema romaani „Huligaani tagasitulek“ ning Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlke eest pälvis Riina Jesmin Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.
    Mattias Blomgren / Wikimedia Commons

    Igavene ärasõit

    Kas pole lõpuks ausus totalitarismi surmavaenlane?
    Norman Manea1
    Norman Manea „autobiograafia“ jõudmine eesti keelde on kirjanduslik suursündmus, nii nagu Riina Jesmini tõlked ikka. Ameerikas elava, ent oma emakeeles kirjutava kirjaniku teos ilmus 2003. aastal. Kümme aastat hiljem, ingliskeelse uustrüki kiiluvees, esitas Rumeenia Kirjanike Liit…
    Siim Lill
    4 minutit

  • Keele nõiduslik mõju

    Sõnumise ja algkeele otsinguil

    Nõidusest kõnelemisel on põhihäda keelekasutus, mis mõeldud ratsionaalse ning faktipõhise maailma kirjeldamiseks. Lääne kultuurisfääris on maagia ning too teine ilm taandatud sümboli tasandile, mis tähendab, et suur hulk infot on pakitud kokku lühikeseks ning vihjavaks märgiks, justkui RAR-failiks, mille lahtipakkimisel saame kätte laiema pildi. Seda võib võrrelda ka liiklusmärgiga, kus pikkade, väljakirjutatud lausete asemel annavad juhiseid sümbolid, mida teadvus suudab haarata…
    Mikk Pärnits
    5 minutit

  • Tiit Tarlap 13. XI 1954 – 24. II 2017

    Me võitleme, joome ja naerame, kuni lõpuks me haihtume põrmuks. Ei kellestki rohkem jää järele kui rajake tähetolmus.
    Sel’ rajake silma ei hakkagi, kes vaadata täpselt ei oska. Nii näinud on seda vaid vähesed, kes ära ei lasknud end osta.
    Need Tiidu viimaseks jäänud raamatu, 2016. aasta lõpus ilmunud „Rajake tähetolmus“ motoks olevad luuleread sobivad vahest kõige paremini iseloomustama ka meest ennast. Meest, kes ei andnud alla. Kel…
    2 minutit

  • Virve Krimm 14. I 1938 – 5. III 2017

    Ilukirjanduse tõlkijate seast on lahkunud üks teenekamaid ja staažikamaid. 2016. aasta Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidest kolm oli Hiiumaalt, nende hulgas ka Virve Krimm, kes kahjuks ei jõudnud pidupäeva ära oodata. Tuli lahkuda oma unistuste kodust Käina vallas.
    Virve Krimm sündis Järvamaal Lehtse vallas, käis Läpi ja Lehtse koolis ning lõpetas Kehra keskkooli 1956. aastal. 1965 lõpetas ta eesti filoloogina Tartu ülikooli. Pärast kolme kohustuslikku tööaastat Tallinna tehnilise erikutsekooli eesti keele ja…
    2 minutit
  • Minge metsa!
    Tõnis Tootsen palub jõuluvanalt rohkem psühhedeelset polüvalentsust.
    Jaan Tootsen

    Minge metsa!

    Tõnis Tootsen: „Inimkeel on looduse keelepuus vaid tilluke oksaraag, kandku või õit, ja jube kahju, et neis niitpeentes jätketes särtsuvad sisutud sädemed võivad süüdata kogu puu …“

    Pille-Riin Larm
    5 minutit
  • Üks laps, kaks keelt
    Kaljo Põllu. Mängutuba. Assamblaaž, tempera, puit, plastmass, 1967. Eesti Kunstimuuseum.
    ,

    Üks laps, kaks keelt

    Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?

    Mihhail Trunin
    6 minutit

  • Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

    Saanud kutse osaleda Eesti Rahvusraamatukogu seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“ (14. III), panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab taas eesti keelele kadu. Hoolimata sellest, et seminari pealkiri on korraldajatelt, mitte minult.
    Sõnumit loetakse ja tõlgendatakse, lähtudes sõnumi saatja nimest. Kui Yana Toom ütles…
    Andrei Hvostov
    5 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2016

    Ilukirjanduslik proosa
    Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
    Luule
    Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
    Näitekirjandus
    Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“
    Esseistika
    Hasso Krull, „Mõistatuse sild“
    Vabaauhind
    Tõnis Tootsen, „Esimene päev“
    Laste- ja noorsookirjandus
    Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
    Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
    Riina Jesmin – Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek“ ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlked rumeenia keelest
    Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
    Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I osa tõlge inglise keelde
    Mõttekirjanduse…
    1 minut
Sirp