Toeta

Keele Infoleht

  • Mis identiteet õigupoolest ikkagi on?
    „Identiteet pole põhimõtteliselt muud kui kultuuriline kompetents,“ väidab nüüd ka eesti keeles autoriseeritud tõlkena ilmunud raamatu autor Martin Ehala.

    Mis identiteet õigupoolest ikkagi on?

    Identiteet on üks neid sõnu, mille mõistepiirid on ähmased ja sisu osas puudub üksmeel. Mõned teadlased on seetõttu soovitanud seda sõna terminina üldse mitte kasutada ja püüda selle sisu kirjeldada mitme kitsama, kuid täpsemalt defineeritava mõiste abil. Mure on mõistetav, kuid…
    Martin Ehala
    4 minutit

  • HTMi veerg – Mis on saanud Eesti keelevaldkonna arengukavast?

    Viimased poolteist aastat panustas haridus- ja teadusministeerium koos valdkonna ekspertidega aastaid 2018–2027 hõlmava Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel loob väärtust“ koostamisse. Ettevalmistuste käigus kohtuti korduvalt partnerite ja huvigruppidega ning arutati arengukava ühel või teisel viisil keelevaldkonna arengusse panustavate ministeeriumi osakondadega. 2017. aasta lõpus esitasime arengukava kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja 2018. aasta alguses viisime nende ettepanekud ja parandused eelnõusse sisse. Märtsis arutasid valminud arengukava eelnõu haridus- ja teadusministeeriumi…
    Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja
    1 minut

  • Küsib/Vastab

    Aili Künstler: Eesti juubeliaasta puhul Rakveres 23. ja 24. aprillil riiklikul tasemel korraldatud konverentsil „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“ jäi kokkuvõtvas vestlusringis kummalisel kombel domineerima hoiak, et häda on vaid väärtushinnangutes ning kui inimene ei näe emakeeles väärtust, ei suuda seda päästa ega hoida keegi. Koolikeel ja kõrghariduse toimemehhanismid on ometi riigi suunata? Hoiakute kujundamine peaks ju algama riigi poole pealt, mitte vastupidi, kui riik ja…
    2 minutit
  • Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi
    Emakeelepäeva nädalal antakse välja kaks aasta keeleteo auhinda: peaauhind ja rahvaauhind tehakse teatavaks täna kell 11 Türi ühisgümnaasiumis. Keeletegusid on teinud Johannes Aavik, oma panuse andnud needki, kes on valmis saanud Aavikut ja tema keeleuuendust tutvustava haridusliku veebimängu. Pildil mängu esileht (http://saaremaa.folklore.ee/aavik/).

    Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi

    Eesti juubeliaastal on korduvalt märgitud, et elu ei ole siinmail olnud kunagi nii hea kui praegu. Küllap on kellegi elu ka kehvem kui varem, kuid meie kollektiivses eduloos pole põhjust kahelda. Paarkümmend aastat on aga teadvustatud, et meie pea kohal ripub…
    Martin Ehala, Birute Klaas-Lang
    4 minutit

  • 100 aastat riigikeelt

    HTMi veerg

    Sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnu Endla teatri rõdult ette loetud iseseisvusmanifestiga. Sada aastat hiljem tähistasime suurejooneliselt omariikluse 100. aastapäeva. Üritusi ja kingitusi on jagunud eelmisesse, sellesse ja jagub järgmisessegi aastasse. Ent 100 aasta tähtpäevi – ja mitte vähem olulisi –, on teisigi.
    Vastsündinud Eesti Vabariik sillutas kiiresti tee keelelisele iseseisvusele ning eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda…
    Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja
    2 minutit
  • Tegu, keel ja head sõnad
    2017. aasta murdekeeletegudena anti peale Evi Juhkami kogumiku „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise“ üles veel „Sörulase aabits“, Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure“ ja hiiukeelne luulekogu „Ole ise“.

    Tegu, keel ja head sõnad

    Kui aasta keeletegu võiks mõõta mingi tingühiku järgi, siis see võiks olla „püsimine ilusa eesti keele juures“, täpsemini „sees“.

    Peeter Olesk
    3 minutit

  • Kommentaar

    Kas keeleteona esiletõstmiseks esitatud uuring „Eesti keeleseisund“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017. pdf) on pädev alus uuele Eesti keelepoliitika arengu­kavale „Eesti keelestrateegia (2018–2027)“?
    Mart Rannut, keeleteadlane: Millega siin täpselt tegu, on keeruline hinnata. Kõrghariduse eesti keele olukorra kirjeldus ja analüüs on ehk HTMi tellitud ja Tartu ülikoolis valminud Eesti keeleseisundi uuringu parim osa. Haridussüsteemivälise keeleõppe käsitlus on aga pealiskaudne, kuigi tegu on haridussüsteemi praagi parandamisega: õpivad ju elukestvalt eesti keelt need,…
    2 minutit
  • Küsib/Vastab
    Õpilasprojekti mõte oli panna märkama eesti keele toredaid piltlikke väljendeid ja kandma eestikeelseid vaimukaid T-särke. Ene Vainiku keeleraamatu „Eesti tunded“ alusel trükiti T-särgid ja tehti seitsme sõna fotoseeria (kadedus, kartus, lõbu, mõnu, uhkus, viha, õnn).

    Küsib/Vastab

    Aili Künstler: Täna saavad teatavaks 2017. aasta keeleteo eest pärjatud. Siinkohal osa keeleteoliste mõtteid, kuhu liigutakse nende valdkonnas aastaks 2027 – sinnamaani ulatub praegu valmiv keelestrateegia. Kõigi kandideerinute kirjelduse leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/keeletegu_2017_kandidaadid.pdf
    Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütlus toimus 14. märtsil juba 11. korda. Tegijad: koordinaator…
    8 minutit
  • Peaasi et selgus ei kannata
    Paistab, et inglise keele eeskujul üldsõnade suure tähega kirjutamist ei suuda takistada ei kooliharidus ega EKI keelekorraldajate õpetused (vt http://kn.eki.ee/?Q=j%C3%B5ulu): Häid jõulupühi! (suure tähega on üksnes lause esimene sõna, 1994 XI); sõnad jõulud, jõulupühad, jõuluvana, jõulupidu on väikese algustähega (1996 XII); õige on kirjutada jõuluallahindlus kokku (2002 XII); õige on kirjutada Lõuna-Eesti jõululaat (2004 IV); 23. XII nimetatakse jõulureedeks (väikese tähega), 24. XII on jõululaupäev (väike algustäht, 2005 IX); 25. XII on esimene jõulupüha, 26. XII on teine jõulupüha (väikeste algustähtedega), sõnad jõuluturg, jõulupuhkus, jõuluõhtu ja jõulutoidud on väikese tähega (2009 XII); sõna jõulukuu on väikese tähega (2011 XII).
    Allar Viivik/Harju Elu

    Peaasi et selgus ei kannata

    Keelekasutajal tuleb hinnata, millised muutused on keele väljendusvõimele kasuks, millised neutraalsed ja millised kahjuks, ja selle järgi tegutseda.

    Aili Künstler
    7 minutit

  • Võõrapärane või uus? Pilguheit tõlgete keelele

    Keele muutumine on kodeeritud tema olemusse. Ühest küljest on keel kultuuri ja kogukonna tööriist ning tekstid tema nähtav mõtteruum. Teisest küljest on keel inimkogemuse oluline osa, inimtunnetuse, tähendusloome ja -vahetuse varamu, mis omandatakse eri liiki ja tänapäeval ka eri keelte tekstidest. Võõrkeelseid ja tõlketekste kasutatakse üha laiemalt. Tõsi, aktiivsesse kasutusse ei võeta teiste keelte mõjul mida tahes, vaid pigem need konstruktsioonitüübid, millel on oma keeles analoog.
    Mis…
    Krista Kerge
    5 minutit
Sirp