
Keeletehnoloog Mare Koitu on huvitanud ennekõike inimese suhtlus arvutiga, loomuliku dialoogi modelleerimine.


Praegune süsteemitu „keelekorraldus“ ei taga ühtlust-selgust ega aita teadmatusest levinud keelendimuudatuste abil keelekasutust korrastada, veel vähem rikastada.

Riigikogu eesti keele õppe probleemkomisjonis istuti ja räägiti, ilma et oleks eristatud, mida nüüdses Eesti Vabariigis saab muuta ja mida ei saa.

On asju, mis ei muutu: hulk ja kõrgus on kaks täiesti eri asja ning seda teab iga insener ja majandusinimene ning ka I klassi laps – vaatasin õppekavast järele.

Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“



Riigikogu peaks kõigi seaduste juures kaaluma, kas need toetavad põhiseaduse preambulis nimetatud Eesti riigi olemasolu mõtet. Ja seda mitte ainult keele ja kultuuriga seotud seaduste puhul.

Reet Kasik: „Normitud kirjakeel on üks eesti keele variantidest ega saa kuidagimoodi takistada muude keelevariantide arengut või vähendada keele variatiivsust.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.