Runneli algatatud „Eesti mõttelugu” jätkab seda kohustust, mille eesti rahvas 1918. aastal riigi loomisega endale võttis: „See ülesanne on maailma hõlvamine ja olemise mõtestamine selles aastatuhandeid kestnud ja arenenud oma keeles”. Järgnev tõukub suurel määral Hando Runneli murelikest sõnadest. Igaks eesti keele tähtsuse kahandamise sammuks peaks oma riigis luba küsitama oma natsioonilt – kas natsioon ikka on otsustanud üle minna importkeelele või tehakse selline otsus otsustama…
Ja just seda taheti läbi suruda, just nimelt seda panna rahvasaadikute laua peale. Aga see on nii piinlik asi, seotud puutumatute ja pühade nimedega, ja mina ei taha neid ka nimetada, kuigi ma tean neid. Nad on ühes ülemnõukogu presiidiumi protokollis olemas, vahepeal oli see protokoll, muide, kadunud, siis ilmus tagasi protokollide raamatusse. Kas ta praegu seal enam on . . . . ka mina ei taha minna seda…
Miks hakati Eestis 1988. aastal koostama keeleseaduse eelnõu?
Kümne aasta eest olid Nõukogude Liidu kõrged võimuorganid sätestanud salastatud otsusega (1978) vene keele ülemvõimu ning näinud ette liiduvabariikides vene keele kasutamise laiendamise. Möödunud kümmet aastat analüüsisid ka meie tollased kõrged võimuorganid ning leidsid, et vene keele positsioone tuleb veelgi laiendada, tugevdada ja õpetamist parandada (ikka eesti keelt sisuliselt taandades!). Eesti keele taandamist olime selleks ajaks juba näinud …
Üllatuseks kõikidele sai meie keeleseadusest üldtunnustatud mall, mis kohendatuna leidis koha teiste „vennasvabariikide” seadustikus, tekitades sarnaseid protsesse ja lagundades Nõukogude Liitu. Kuigi see keeleseadus oli tolleaegseid olusid ja võimusuhteid arvestades nn üleminekuseadus, olid selle sätted eesti keele jätkusuutliku arengu kohalt ülimalt olulised, nagu õigus eestikeelsele suhtlemisele ja asjaajamisele, mis tõi kaasa eesti keele oskuse nõude. Just sellele ja ka teistele inimõiguslikele standarditele toetudes on eesti keel…
Kõrghariduse õppekeele küsimusest on kujunemas lahing, mis mõneski rahvusriigis on juba kaotatud, kuid mida eesti keel riigikeelena kaotada ei tohiks, kui Eesti riik ja põhiseadus rahvale veel vähegi korda läheb. Uue keeleseaduse töörühma üksmeelne arvamus on, et keelepoliitikat tuleks riiklikult tähtsa…
Käibiva keelestrateegia 5. peatükis „Eesti kirjakeel. Haridus ja eesti keele õpe. Muukeelne haridus” püstitatud eesmärkide täitmise takistustena on mainitud muukeelse kooli õpetajate vähest motiveeritust eesti keele õppeks ja eesti keele õppe liigset politiseeritust. Mõlemad takistused seonduvad vene õppekeelega koolidega. Imestama paneb soovimatus vene õppekeelega koolide kakskeelse õppe ja keelekümblusklasside kõrval näha väga lihtsat lõimimisvõimalust – muukeelset last eesti õppekeelega koolis. Siin pole ka kaht eespool nimetatud…
Vähemusrahvuste kaitsmise huvides on vastu võetud ka kaks Euroopa Nõukogu akti: Euroopa vähemus- ja regionaalkeelte harta ning Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Vähemusrahvuste kaitsele on suunatud ka paljude riikide siseriiklikud meetmed. Nii on näiteks Saksamaal võimalus õppida koolides lisaks üldisele õppekeelele, milleks on saksa keel, ka sorbi, taani ja friisi keelt. Suurbritannia tunnistab vähemuskeeltena gaeli (keldi- oti), iiri ja kõmri (walesi) keelt, Põhjamaad saami keelt ja Itaalia…
Lehiste tegevus keeleteadlasena, täpsemalt foneetikuna on saavutanud maailmas väga laia tunnustuse. Tema sulest on ilmunud üle kümne raamatu, üle kahesaja artikli ning umbes sada retsensiooni. Lehiste on valitud mitme ülikooli (sh Essexi ja Lundi ülikooli) audoktoriks ning Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (American Academy of Arts and Sciences), samuti mitme USA kutseühingu (sh Acoustical Society of America ja American Association for the Advancement of Science) liikmeks.…
Eesti ei ole keelenõuetega mingi erand, nagu seda kahjuks tihti kujutada soovitakse. Riigikeele oskuse nõude esitamise õiguslik alus pandi Euroopa Liidus paika juba rohkem kui 40 aastat tagasi. Nii sätestab ELi töötajate vaba liikumist käsitlev määrus (Regulation EEC No 1612/68 15. oktoobrist 1968), et liikmesriikide kodanikele ei tohi kehtestada töö saamisel mingeid piiranguid või oma kodanikega võrreldes teistsuguseid tingimusi, välja arvatud juhul, kui keeleoskus on vajalik…
Pärast sõda said määravaks venekeelsed õigustekstid. Eesti õiguskeel lähtus Nõukogude õiguse mõiste- ja terminisüsteemist ning matkis võimalikult täpselt vene keelele omast väljenduslaadi. Eestikeelse õigusterminoloogia tõsisema korrastamiseni jõuti alles 1970. aastatel, mil loodi terminoloogiakomisjon ja hakati koostama õigusterminite kartoteeki. Iseseisvuse taastamine tõi kaasa tormilise seadusloome. Muutusid õiguspõhimõtted: Nõukogude õiguse asemel orienteeruti Euroopa õigusele. Olulisi seadusi tuli luua võõrkeelsete, sedapuhku saksa- või ingliskeelsete eeskujude najal või tõlkida. Küündimatu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
