Esimesel jõulupühal lahkus USA-s 88-aastaselt keeleteadlane Ilse Lehiste.
Ilse Lehiste oli sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõja-väelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks.
1944. aastal põgenes Lehiste Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning hiljem Hamburgi ülikoolis. 1948. aastal kaitses Lehiste Hamburgi ülikooli juures filoloogiadoktori kraadi. Tema väitekirja teemaks oli…
Külli Habicht: Mul on sulle kui heale kolleegile värske raamatu esitluse ja vana kirjakeele päeva taustal, millega ühtlasi tähistasime ju sinu 75. sünnipäeva, mõni küsimus eesti kirjakeele uurimise lähimineviku, hetkeseisu ja tulevikuväljavaadete kohta. Alustuseks aga üks puhtisiklik kompliment-küsimus. Vana kirjakeele sõnavara…
Uued sõnad
AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
Kuivõrd ühendit „avaliku ja erasektori koostöö” tuntakse hästi, võiks ka eesti keeles mõistet tähistada vastavate sõnade lühendiga.
avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
Avaõiguslik läheb hästi paari eraõiguslikuga. Ühtlasi tähendab töörühma soovitus seda, et ilmselt sobib ka avaliku õiguse asemel kasutada lühemat vastet avaõigus.
juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrvale. Sõna lähtub juhinduma-tüvest, iseloomustab hästi direktiivide kohustuslikkust…
Inimesed tajuvad* seda muide* väga hästi. Nad leiutavad pidevalt uusi sõnu, kui senisest sõnavarast enam ei piisa, kui tuleb käsitleda uusi, varem kogemata nähtusi või kui mõisted osutuvad oma maailma kirjeldamiseks ja selle lünkade* täitmiseks liiga laiaks.
Keelde võetakse uusi sõnu neid laenates ja mugandades või luues või kombineerides. Kui eestlaste esivanemad nägid tõenäoliselt balti hõimudega kokku puutudes uut töö- või sõjariista ehk relva*, laenasime neilt sõnad…
Millised probleemid kerkisid seoses 1942. ja 1943. aastal kirja pandud ja nii kaua käsikirjana seisnud teose trükkitoimetamisega?
Johannes Aaviku Seltsi üks põhikirjalisi ülesandeid on Aaviku käsikirjalise pärandi publitseerimine, kuid MTÜna puudub tal selleks eelarve. Käsikirjad valmistatakse ette seltsi liikmete vabatahtliku töö korras, trükkimiseks on raha palutud ja enamasti ka saadud kultuurielu toetavatelt fondidelt ja rahastutelt. Nii on seltsi kõik tähtsamad väljaanded seni ilmavalgust näinud.
Mõneti eriliseks kujunes…
Meie ees on esimene mõjuvat mahtu monograafiline uurimus XX sajandi kõige suurema keelelise provokatsiooni kohta Eestis. Et teos ilmus prantslase sulest ja prantsuse keeles, on meeldiv, kuid mitte üllatav. Prantslastel on ju keeleharijarahva maine. Ka Aaviku esimeseks nõudlikuks eneseanalüüsivahendiks oli prantsuse keel, milles ta pidas päevikut aastail 1901–1909. Kümnetele keelelistele manifestidele vaatamata on tema loetuim tekst algselt prantsuse keeles sündinud androgüünse ideaalnaise portree „Ruth” (1909). Just…
Kuna see oli esimene selline keeleõppe projekt Eestis, tegutsesid mentorid paljuski sisetunde järgi, katsetades erinevaid töövorme mentii vajadustest lähtudes. Olime küll saanud psühholoogia-alast koolitust, aga meie ülesandeks polnud niivõrd keeleabi, kuivõrd eesti keele ja kultuuri vastu huvi tekitamine, nõuandmine näiteks keelekursuste valikul ning suhtlusvõimaluste pakkumine. Sellise koostöövormi puhul on esmatähtis mentii ja mentori omavaheline sobivus. Iga mentorpaari koostöö oli ainulaadne, kuna erinevad olid nii mentiide keeleoskuse…
Eelmisel aastal sain sellest projektist teada täiesti juhuslikult. Nii minul kui ka minu kolleegidel oli seljataga kurb keeleõppe kogemus kõiksugu laadi kursustel. Olin sügavalt pettunud. Samas oli mul tunne, et minu probleem leiab kunagi lahenduse. Otsustavaks osutus projekti tutvustuses sõna „individuaalne”. Asi oli nimelt selles, et lugesin ja mõistsin loetut ja kuuldut täiesti vabalt, aga suulise väljendamisoskusega oli lausa katastroof. Kõnekeele praktika täielik puudumine tegi asja…
KÕIK MIS OLI ENNE
naerab sinuga koos
kõik ilus
seespool sõnu
on sinu oma
kõik toomingad
mis õitsevad
põllu ja tee vahel
enne suve
kõik mis on enne
naerab sinuga ja sinule
pärnad Salatsi linnamäel
kutsumas linnud pühakotta
rõõmuga tüdrukud kui lõod
rõkkavad läbi pika päeva
hetk algab siin lähedal
pilvede südames hoitud
või kui need on pilved
mis sünnivad valgusest
või kui see on öö
mis sünnib kevade kasvamisest
kasvab kasvades
kui öö hääl päevavalge
kõik naerab sinuga koos
AMA LÄEB ÜL
jema, miks sa ütlud
ama läeb ül
mis ül se…
Kui rootslased said aastal 1629 Liivimaa lõpuks oma kontrolli alla, pakkus neile loomulikult huvi saada täpsemaid teadmisi vallutatud alade asustusstruktuuri ja etnilise koostise kohta, et maad administratiivselt korraldada. Sellesse konteksti kuulub esimene, tubli 40 sõna hõlmav salatsiliivi sõnaloend, mille aastal 1665 Ingerimaa rootsi praosti poeg Thomas Hiärn (u 1638–1678) talletas Liivimaal. Liivi keeleainese põhjal avaldas ta arvamust, et liivlased „on eestlaste ja soomlastega sama päritolu”. Meetod,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
