-
Viimased seitse vadja keele kõnelejat hakkavad oma keelt unustama, kuna neil pole seda kellegagi rääkida. Kaheksas, 2006. aastal surnud Tatjana Prokopenko oli viimase põlve parim vadja keele kõneleja, kelle keelekasutuses oli vähe teiste keelte mõjusid ja kes mõtles omas keeles. Tema omakeelsetel mõtisklustel põhineb 2004. aastal Madis Arukase, Taisto Raudalaise ja Ergo-Hart Västriku tehtud film „. . . . ja päästa meid ära kurjast”. Tatjana Prokopenko ja Zina Saveljeva (s…
-
enesetaju on sobivaim eestikeelne identiteedi vaste; etniline identiteet – rahvusteadvus? rahvusetaju!
hargettevõte – spin-off ettevõte. Hargettevõtlus ülikoolis. Millal ja miks asutada hargettevõte?
isikettevõtja on lühem ja suupärasem kui lohisev füüsilisest isikust ettevõtja, lühend FIE ei sobi sõnaks loetuna eesti keelde, kõlab kui fui! Mõnes kontekstis võib olla ka isikettevõte, s.t ettevõte, mis toimibki peamiselt üheainsa isikuna. Nt: Isikettevõtjad on kehtivate seaduste alusel haigestumise korral täbaras olukorras. Isikettevõte on…
-
Mida uues keskkonnas õigupoolest teha saab? Kui see on koht, kus inimesed uute sõnade üle vaid arutavad, ilma et keeleteadlased sõna ÕSi-kõlbulikuks on tunnistanud, on see tore küll, aga abi on sest vähe. Puutun ka ise iga päev kokku ingliskeelsete terminitega, mille tõlkevasted tikuvad sageli olema kas sõnasõnalised või eesti keelele võõra ülesehitusega. Vaja oleks aga kirjakeelde kõlbulikke uusi sõnu.
Foorumisse ootame ennekõike ettepanekuid uute, seni…
-
Märtsi lõpus valminud valitsusliidu uus programm on keelelubadustest üsna priske. Põhiosa leiab spordi ja kehakultuuri järel, kuid neid on ka mujal tekstis. Mahu poolest moodustab keeleosa ligi kümnendiku kogu dokumendist, sisaldades üle viiekümne keele- ja lõimumislubaduse. Põhiliselt on jutt ümber tõstetud Reformierakonna programmist, kus seda oligi IR Li omast tunduvalt rohkem ja põhjalikumalt. Uurigem siis, mis järgmiseks neljaks aastaks meile lubatud.
Haridusvallas on mitmeid detailseid lubadusi. Tasemel…
-
„Ei päevagi kirjareata” sisaldab aastatel 2004–2010 Postimehes ja Tartu Postimehes ilmunud kirjutisi – murdosa Valsi õpetusist, kui mõelda, et ta on keeletoimetajana tarkust jaganud üle viiekümne aasta. Õnneks on nüüd ilmunule kõrvale panna teine, varasem Valsi keeleartiklite valimik „Pipart keele peale” (2000, artiklid aastaist 1965–1999). Seda, kas Valsi kirjapandu talletub lõpuks ka sama soliidses vormis ja mahus nagu näiteks Henn Saari raadiosaated („Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid”…
-
Viimati öeldud lausungis ongi kokku võetud kirjutatud keele ja kõneldud keele kõige suurem erinevus. Kirjutatud sõna võib seista me silme ees kui tahes kaua ja vajadusel võib selle maha kustutada ning sobivamaga asendada. Lausutud sõna kestab hetke, aga kord juba välja öelduna ei saa me seda tagasi võtta, võime vaid uue sõna lausumisega seda korrata või selle uuega asendada.
Esimese lausungi sisu olulisus seisneb selles, et iga…
-
Sel aastal on rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Mida on tähendanud liivi keel sinu jaoks? Kuidas liivi keele ja kultuuri tundmine saab olla tähenduslik eesti keelele ja kultuurile?
Liivi keel on minu jaoks olnud eriline juba selle poolest, et varakult tekkinud huvist liivlaste ja liivi keele vastu kasvas välja mu huvi sugulaskeelte ja edasi keeleteaduse vastu. Aktiivsemalt sain liivi keelega tegelema hakata alles 1972. aastal,…
-
Selge keelekasutuse nimel tegutsevaid ühendusi on teisigi, nt Plain Language Association International ehk PLAIN , Center for Plain Language (USA), Plain English Plus (Austraalia), Association of Swedish Language Consultants (Rootsi), Português Claro (Portugal). Ka ühendus PLAIN korraldab üle aasta konverentse, järgmine toimub 9.–11. juunini Stockholmis.
Selge keele rakendamise eeskuju on Rootsi, kus justiitsministeeriumis töötab eelnõude juriidilise ja lingvistilise läbivaatamise talitus, kelle ülesanne on tagada seadusloome juriidiliselt kõrge…
-
Ka Uno Liivaku ütleb legendaarse kommentaariks, et see on ajakirjanike meelissõnu („Väike soovitussõnastik”, 2001, lk 81). Asta Õim annab sünonüümisõnastikus (2007, lk 250) artikli „kuulus 2” juurde hulga legendaarset asendavaid keelendeid. (Vt ka „Võõrsõnade leksikon”, 2000, lk 576, „Eesti keele seletussõnaraamat”, III köide, 2009, lk 83 ja „Eesti keele sõnaraamat”, 2006, lk 463). Nende keeleraamatutega peaksid tutvuma või neisse taas süvenema kirjamehed ja kõnelejad, kellele legendaarne…
-
Tuuli Tuisk, TÜ läänemeresoome keelte doktorant: Eelmise aasta 10. detsembril kaitsesid oma liivi keele alase doktoritöö. Uurimus „Liivi kirjakeele kujunemine” on mitmete aastate järel taas doktoritöö liivi keelest. Kaitsmisprotsessi tegi huvitavaks see, et pidasid kaitsekõne liivi keeles. Uurimistöös oled jälginud liivi kirjakeele kujunemist esimeste liivikeelsete raamatute ilmumisest kuni viimaste kirjakeele traditsiooni jätkanud liivikeelsete allikateni. Töö hõlmab ajavahemikku 1863. – 1982. aastani. Olemuselt ajaloolis-deskriptiivses ja sotsiolingvistilises uurimuses…
