$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Keel
-
Pildilt maas – Kadunud rahvad tõstetakse taas kilbile
Lätis on viimase pooleteisesaja aasta jooksul assimileerunud, s.t lätistunud, mitu läänemeresoome rahvast: liivlased, kreevinid, leivud ja lutsid.
Liivlased, kelle kultuur oli XI-XII sajandil õitsengujärgus, elasid toona ümber Liivi lahe: Põhja-Kuramaal, Daugava, Salatsi ja Koiva ääres, Eestis ulatus nende asuala aga Häädemeeste kanti. Enamiku alade rahvas lätistus tasapisi, enne kui liivi keel (v.a moondunud kohanimed) jõudis kirjalikesse allikatesse. Näiteks pole eriti midagi teada kuulsaima Koiva liivlase Kaupo ja…4 minutit -
Pildilt maas – Eesti paralleelharidussüsteem
Eestis on 13% koolidest vene või vene-eesti õppekeelega (viimased on valdavalt keelekümbluskoolid). Seal õpib kokku 25% kõigist Eesti õpilastest. Tegemist on Nõukogude Liidu ajast jäänud süsteemiga, kus eri emakeelega lapsed käisid eraldi koolides. Pärast Teist maailmasõda tegutsema hakanud vene õppekeelega koolid toimisid Venemaa õppekava järgi, kasutasid sealseid õppematerjale ning õpetajadki olid koolitatud Venemaa pedagoogilistes instituutides. Haridussüsteem oli läbini paralleelne, kuid vene õppekeelega koolides õppisid lapsed isegi…3 minutit -
Pildilt maas – Narva keel ja meel
Augusti alguses kolis üle pooleteisesaja keskvalitsuse ametniku ajutiselt Ida-Virumaale. Meedia andis teada, et töökeeleks on sealne kohalik keel. Eesti õigusraami väline keelevalik on inimlikult mõistetav, sest Narva venekeelsete riigikeele oskus on tõesti vilets. Eesti muulastest valdab seda viiendik ning saab aru ja räägib veel veerand, Ida-Virumaal on valdajaid aga 5%, 13% rääkijaid, neid, kes üldse aru ei saa või siis saab, aga ei räägi, 58%. Poes…4 minutit -
Pildilt maas – Meie visuaalne emakeel
Mõnd mustrit või rahvarõivaid vaadates näeme värve ja märke, märkidest kokku pandud mustreid. Oleme kindlad, et teame täpselt, mida näeme: hindame ning mõtestame nähtut omaenda teadmiste, oskuste, emotsioonide ja väärtushinnangute valguses. Rahvariided, mustrid, geomeetriliste märkidega vaibad, puusse lõigatud või põletatud märgid õllekannudel ja veimevakkadel, puna-valge mustriga kirivööd, Kihnu naiste kootud kindapaarid muuseumis ja käsitöökaupluses äratavad meis tundeid – kes rõõmustab ja vaimustub, kes põlastab või jääb…4 minutit -
Pildilt maas – Murrakud riiulis
Ühel pärastlõunal astus minu juurest läbi juristiharidusega kroonuametnik, kes on väga huvitatud keskaegsest arhitektuurist. Ta märkas ka dialektoloog Evi Juhkami kokku pandud paksu kõvakaanelist köidet „Harju-Madise murrak“ (murdetekstid on toimetanud Mari-Liis Kalvik ja keelelise ülevaate kirjutanud Helmi Neetar, Tallinn 2012). Ta imestas, milleks selline raamat üldse ja miks minul. Siis ilmnes, et väga kõrgel aujärjel istuv kroonuteener ei tea eesti murdeainestiku publitseerimisest mitte kõige vähematki ning…4 minutit -
Teaduse keel – Terminitöö viljad naudingupaketis
Eestlane on maailmakodanik ja suurlinnastumise käsitluses ehk muust maailmast isegi ees: linnarohelusele mõeldakse juba planeerimise ajal, et vältida hoonestamisel kivikõrbete ehitamist, rääkimata miljööväärtuse ja puutumata looduse hindamisest. Nende teemadega õnnestub siinmail muuhulgas ületada nii hinge- kui ka meediakünnis.
Eesti taimestiku kasutamisega linnaruumis, koduaias ja rõdul rikastame teadlikult oma eluruumi. Ühiskonna kuvandis näib üha selgem olevat kokkukuulumine loodusega ja soov eristuda suurtest urbaniseerunud piirkondadest. Meie avatus ja huvi toob…3 minutit -
Pildilt maas – Pildile jäämise vaev
Kui minu isa eelmisel aastatuhandel kodust lahkus, lõikas ema enda välja kõikidelt fotodelt, kus ta oli koos isaga. Mõne foto peal on ema koha peal auk, aga mina näen pilti vaadates teda ikkagi – auku kinni kleepida pole millegagi. Ei ole lihtne pildi pealt maha saada, kui oled juba sinna sattunud, ega pildile tagasi saada, kui oled sealt kord pudenenud.
On inimesi ja terveid rahvaid, kes lõikavad…4 minutit -
Soome-ugri keeleteaduse professor ungarlane János Pusztay Komi pealinnas Sõktõvkaris koos komi Marina Fedinaga, terminoloogiaprojekti peakoordinaatoriga Venemaal.Soome-ugri keeled ja tulevik ehk Võtmesõna on „terminoloogia“
Sajandi lõpuks võivad ohustatud keelte hulka kuuluda ka eesti ja soome keel ning ega ungari keelgi või end täiesti kindlalt tunda.
7 minutit -
Keel on meie kõigi ühine looming
Reet Kasik: „Haritlane on kirjakeele kandja, töötagu ta meedias, ametiasutuses, koolis, valitsuses või mujal rääkimist ja kirjutamist nõudvas ametis.“
Reet Kasik on Tartu ülikooli kauaaegne õppejõud – ja väga hea, nagu võin omast kogemusest tema üliõpilasena kinnitada – ning õpetanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Uurijana on teda huvitanud jätkuvalt eesti keele sõnamoodustus. Selle viljana ilmus 2015. aastal ka „Eesti keele…4 minutit -
Pärandikirju II – Traditsioon
Sõnaga „traditsioon“ seostub siinkirjutajal peaaegu alati esimesena piimamees Tevje Anatevkast, kes alailma iseendaga dialooge pidades küsib muu hulgas sedagi, kuidas hoida end keerulises ja muutuvas maailmas tasakaalus, ja vastab ise: „Traditsioonid!“ Traditsioonid korraldavad ja korrastavad väikeses juudi kogukonnas Anatevkas kõike, alates argielu pisiasjadest ning lõpetades filosoofiliste ja eksistentsiaalsete küsimustega. Ent seesama Tevje kogeb tütreid mehele pannes, kuidas põlvest põlve edasi pärandatud ja vastuvaidlemist mitte sallivad traditsioonid…4 minutit
