Toeta

Keel

  • Liiasuse printsiip ja sõnastikureform

    Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.

    Sirbis avaldatud Arvi Tavasti EKI sõnastikureformi puudutavates vastustes1 on kõik justkui avatud diskussiooniks, samas näib, et mõni asi on juba otsustatud: uut ÕSi eraldi digitaalses vormis enam ei tule, ÕS uputatakse ühendsõnastikku. Veelgi enam, uut ÕSi ei näe enam ka paberil. Näilikult on see raha kokkuhoid, kuid ka digisüsteemi ülevalhoidmine ja…
    Mall Laur
    2 minutit

  • Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

    Muudatused keelekorralduses mõjutavad keeletoimetaja tööd märkimisväärselt. Nii leidiski keeletoimetajate liidus 11. juunil aset järjekordne veebikohtumine Margit Langemetsa, ühe sõnastikureformi eestvedajaga.*
    Kas saite sõnastikureformi põhimõtetes selguse kätte?
    Sõnastikureformi käigus liidetakse eesti keele sõnaraamat ja õigekeelsussõnaraamat (ÕS) EKI ühendsõnastikuks nii, et selle selgrooks saab neist esimene ja teine lisandub rubriigina „ÕS soovitab“. Tervikuna ÕSi ühendsõnastikus praegu ei ole. Vahepeal levinud väite, nagu uut ÕSi eraldi enam üldse ei ilmuks, kummutas…
    Aili Künstler
    3 minutit

  • Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

    Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast
    21.04.2021
    Oleme alates 2019. aasta sügisest jälginud keelekorralduse teemal meedias ilmunut ja räägitut, samuti Eesti Keele Instituudi (EKI) ja teiste asutuste korraldatud arutelupäevi. Oleme mitmes asjas segaduses ja murelikud ning soovime EKI-lt selgitusi.
    Oleme nõus, et kirjakeel peab olema rikas ja mitmekesine ning keelekorraldus, keeleõpetus ja keelehoole ei tohi keelt vaesestada ega keelekasutajas ja -õppijas jõuetust ja vastumeelsust tekitada. Samuti jagame seisukohta, et…
    2 minutit

  • Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

    Eesti Keele Instituut (EKI) on välja kuulutanud sõnastikureformi. Selle lõpuks, 2025. aastaks, ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust (Sõnaveeb), mille aluseks on eesti keele seletav sõnaraamat.
    ÕSi kui kirjakeele normi kajastavat sõnaraamatut ühendsõnastik praegu ei sisalda, aga EKI uued, ülevaadatud normingud ja soovitused ilmuvad tasapisi Sõnaveebi rubriiki „ÕS soovitab“.
    Üleminekuajal soovitab EKI sõnade õigekirjutust ja käänamist-pööramist vaadata ÕS 2018st, kõike muud aga Sõnaveebist. Senise ÕS 2018 hea­keelsuse soovituste kohta öeldakse…
    2 minutit

  • Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

    Nagu kõrvalleheküljel näha, kinnitab sõnastikureformi algatanud EKI direktor Arvi Tavast jätkuvalt, et tegu on vaid tehnilise innovatsiooniga. Sõnaveebis juba tehtud muudatused (nt sisuvahe eiramine: autorsus=autorlus; senine ametniku soovitussõnastiku selge põhjendus „autorsus, autoriks olemine. Tuletis peab märkima konkreetset seisundit (autoriks olekut), mitte sotsiaalset nähtust, seetõttu sobib sus-liide, mitte lus-liide“ on kõrvaldatud; multikultuurne ja multikultuuriline on esitatud sünonüümidena, s.o sama tähendusega sõnadena, miskipärast aga kõrvale paigutatud „ÕS soovitab“,…
    Aili Künstler
    2 minutit

  • Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

    Eesti Keeletoimetajate Liit
    Teie: 21.04.2021
    Jakobi 2
    51005 Tartu
    Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2
    Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka laiemat tähelepanu.
    Püüame EKI sõnastikke arendades tõepoolest käia kaasas ühest küljest kasutajate kasvavate ootuste ja teisest küljest keeleteaduse ja leksikograafia meetodite arengust tulenevate uute võimalustega. Oluliselt mõjutavad sõnastikke ka üldised muutused ühiskonnas, sh kasutajate kiiresti muutuvad info­otsingu harjumused.
    Praegune sõnastikureform…
    5 minutit
  • Kinnikeevitatud kõnekeel
    Reljeefne keevitatud pardamaaling „Piretil“. Maksumaksja maksis tarbetu töö eest laevatehasele ja maksab uuesti, kui laevade müügiks on vaja see eemaldada.
    Madli Vitismann

    Kinnikeevitatud kõnekeel

    Arvi Tavasti artikli „Taaskasutus on popp!“ järgi oli arvata, et seal kirjeldatud meetodiga saavutatakse Sõnaveebis vigade taaskasutus. Nüüd on näha, et nii saab vigu juurdegi.

    Madli Vitismann
    5 minutit

  • Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

    Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso, kes elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid.
    Viivi Maanso (sünd Telliskivi) teekond emakeeleõpetuse juurde algas soome-ugri keeleteaduse õpingutega Tartu ülikoolis aastatel 1947–1952. Tema esimeseks töökohaks oli Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, kust ta aasta pärast vallandati, kui selgus, et tema isa oli Siberisse välja saadetud.…
    3 minutit
  • Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

    Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

    Sõnasõnaline tõlge ega toorlaenud ei suuda kunagi täpipealt vahendada ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mis tahes teises keeles.

    Peep Nemvalts
    4 minutit
  • Keeletoimetaja muutuste ristteel
    Keeletoimetaja peamine töövahend on õigekeelsussõnaraamat.
    Riina Reinsalu

    Keeletoimetaja muutuste ristteel

    Ehkki keeletoimetajat rõõmustavad kiiremad muutused keelekorralduses, on tähtis leida tasakaal korrastatuse ja vabaduse vahel.

    Helika Mäekivi, Riina Reinsalu
    4 minutit
Sirp