Toeta

Keel

  • Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees
    Helika Mäekivi
    Mariana Tulff

    Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees

    Viimane keeletoimetaja kutse­eksam toimus selle aasta 30. augustil. Kas EKI keelekorralduspõhi­mõtete muutumine mõjutas ka eksamikorraldust?
    Vaatasime keeletoimetaja kutsestandardi1 üle ega leidnud sealt midagi, mida oleks tulnud muuta. Sõnastiku­reform mõjutas kutseeksami korraldust vaid sedavõrd, et lisasime eksamitöö ülesandesse lause „Allikatena võib kasutada nii…
    Aili Künstler
    3 minutit
  • Toimetajaauhind Mart Oravale
    Mart Orav kuulub filosoofiliste ja teoreetiliste teoste sarja „Avatud Eesti raamat“ eksperdikomisjoni. Selles sarjas on eesti keelde vahendatud ligi 250 teost.
    Margus Ansu / Postimees / Scanpix
    ,

    Toimetajaauhind Mart Oravale

    Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Mart Orav.
    Mart Orav (sünd 1958) on hariduselt eesti filoloog. 1982. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli. 1988. aastast alates on Orav töötanud ajakirjas Akadeemia, kus toimetab ilukirjandus- ja teadustekste. Peale selle on…
    1 minut
  • Põhiseadus, selle preambul ja eesti keel
    „Keele maine saab alguse sellest, et me ise eestlastena teame, mida põhiseadus eesti keele kohta ütleb, ega häbene seda,“ kinnitas keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk 10. augustil Kuusalu kiriku pastoraadis VIII Eduard Ahrensi konverentsil „Eesti keele kaitseks“ peetud ettekandes.
    Aivar Vahenõmm

    Põhiseadus, selle preambul ja eesti keel

    Riigikogu peaks kõigi seaduste juures kaaluma, kas need toetavad põhiseaduse preambulis nimetatud Eesti riigi olemasolu mõtet. Ja seda mitte ainult keele ja kultuuriga seotud seaduste puhul.

    Ilmar Tomusk
    5 minutit
  • Normikeel ja ühiskeel – eesti keel

    Normikeel ja ühiskeel – eesti keel

    Reet Kasik: „Normitud kirjakeel on üks eesti keele variantidest ega saa kuidagimoodi takistada muude keelevariantide arengut või vähendada keele variatiivsust.“

    Reili Argus
    5 minutit

  • Liiasuse printsiip ja sõnastikureform

    Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.

    Sirbis avaldatud Arvi Tavasti EKI sõnastikureformi puudutavates vastustes1 on kõik justkui avatud diskussiooniks, samas näib, et mõni asi on juba otsustatud: uut ÕSi eraldi digitaalses vormis enam ei tule, ÕS uputatakse ühendsõnastikku. Veelgi enam, uut ÕSi ei näe enam ka paberil. Näilikult on see raha kokkuhoid, kuid ka digisüsteemi ülevalhoidmine ja…
    Mall Laur
    2 minutit

  • Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

    Muudatused keelekorralduses mõjutavad keeletoimetaja tööd märkimisväärselt. Nii leidiski keeletoimetajate liidus 11. juunil aset järjekordne veebikohtumine Margit Langemetsa, ühe sõnastikureformi eestvedajaga.*
    Kas saite sõnastikureformi põhimõtetes selguse kätte?
    Sõnastikureformi käigus liidetakse eesti keele sõnaraamat ja õigekeelsussõnaraamat (ÕS) EKI ühendsõnastikuks nii, et selle selgrooks saab neist esimene ja teine lisandub rubriigina „ÕS soovitab“. Tervikuna ÕSi ühendsõnastikus praegu ei ole. Vahepeal levinud väite, nagu uut ÕSi eraldi enam üldse ei ilmuks, kummutas…
    Aili Künstler
    3 minutit

  • Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

    Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast
    21.04.2021
    Oleme alates 2019. aasta sügisest jälginud keelekorralduse teemal meedias ilmunut ja räägitut, samuti Eesti Keele Instituudi (EKI) ja teiste asutuste korraldatud arutelupäevi. Oleme mitmes asjas segaduses ja murelikud ning soovime EKI-lt selgitusi.
    Oleme nõus, et kirjakeel peab olema rikas ja mitmekesine ning keelekorraldus, keeleõpetus ja keelehoole ei tohi keelt vaesestada ega keelekasutajas ja -õppijas jõuetust ja vastumeelsust tekitada. Samuti jagame seisukohta, et…
    2 minutit

  • Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

    Eesti Keele Instituut (EKI) on välja kuulutanud sõnastikureformi. Selle lõpuks, 2025. aastaks, ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust (Sõnaveeb), mille aluseks on eesti keele seletav sõnaraamat.
    ÕSi kui kirjakeele normi kajastavat sõnaraamatut ühendsõnastik praegu ei sisalda, aga EKI uued, ülevaadatud normingud ja soovitused ilmuvad tasapisi Sõnaveebi rubriiki „ÕS soovitab“.
    Üleminekuajal soovitab EKI sõnade õigekirjutust ja käänamist-pööramist vaadata ÕS 2018st, kõike muud aga Sõnaveebist. Senise ÕS 2018 hea­keelsuse soovituste kohta öeldakse…
    2 minutit

  • Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

    Nagu kõrvalleheküljel näha, kinnitab sõnastikureformi algatanud EKI direktor Arvi Tavast jätkuvalt, et tegu on vaid tehnilise innovatsiooniga. Sõnaveebis juba tehtud muudatused (nt sisuvahe eiramine: autorsus=autorlus; senine ametniku soovitussõnastiku selge põhjendus „autorsus, autoriks olemine. Tuletis peab märkima konkreetset seisundit (autoriks olekut), mitte sotsiaalset nähtust, seetõttu sobib sus-liide, mitte lus-liide“ on kõrvaldatud; multikultuurne ja multikultuuriline on esitatud sünonüümidena, s.o sama tähendusega sõnadena, miskipärast aga kõrvale paigutatud „ÕS soovitab“,…
    Aili Künstler
    2 minutit

  • Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

    Eesti Keeletoimetajate Liit
    Teie: 21.04.2021
    Jakobi 2
    51005 Tartu
    Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2
    Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka laiemat tähelepanu.
    Püüame EKI sõnastikke arendades tõepoolest käia kaasas ühest küljest kasutajate kasvavate ootuste ja teisest küljest keeleteaduse ja leksikograafia meetodite arengust tulenevate uute võimalustega. Oluliselt mõjutavad sõnastikke ka üldised muutused ühiskonnas, sh kasutajate kiiresti muutuvad info­otsingu harjumused.
    Praegune sõnastikureform…
    5 minutit
Sirp