-
Kui René Vilbre „Röövlirahnu Martin” ja Katrin Lauri „Ruudi” on koguperelise ambitsiooni kõrval eelkõige ikkagi lastefilmid, siis Ilmar Raagi „Klass” ja Rainer Sarneti „Kuhu põgenevad hinged” võib klassifitseerida pesuehtsateks noortefilmideks. Ka see on hea, et eesti mängufilm ei püüa enam iga hinna eest punnitada autorifilmi luulelist udu, vaid sekkuda ka tänapäeva ühiskonna probleemidesse. Meie talendikad kineastid on kõvasti kooli toitnud ja mõõdukalt kirikut kratsinud.
Koolivägivalda kavakindla selgusega…
-
Ajast, mil õpiti valgust salvestama, on kombeks pidu- ja tähtpäevade puhul fotosid ja ka filme teha. Nii on valminud ka film „Universitas Tartuensis 375”, mille DVD-le on lisatud kuus varasemat filmi või -katket ülikoolist. Nendeks on: „Ülikool” (Johannes Pääsuke, 1913), „Alma mater Tartuensis” (Theodor Luts, 1932), „150 aastat Tartu Ülikooli” (Nikolai Dolinski, 1952), „Sõprusvisiit” (Vladimir Parvel, 1964), „Rituaal” (Hagi Šein, 1982), „Kuningas Carl XVI Gustafi ja…
-
„Vaikne Don” on olnud üks XX sajandi vene kirjanduse suuri mõistatusi ja vaidlusobjekte. Romaani ja selle autorsust on ümbritsenud teravate ideoloogiliste heitluste tulevärk, kõikmõeldavad vastandlikud tõlgendused, oletused ja legendid.
„Vaikse Doni” esimest osa asuti kohe pärast selle ilmumist kiiresti tõlkima. 1929. aastal avaldati see Saksamaal ja Austrias, 1930. Tšehhoslovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Hiinas, 1931. Prantsusmaal, Inglismaal ja USAs, 1932. Taanis, 1934. aastal Jaapanis ja Bulgaarias. Eesti lugejateni…
-
Aleksi Salmenperä satiirilis-realistlikus filmis „Mehe töö” valib peategelane Juha (Tommi Korpela) vaesusest pääsemiseks enesemüümise, täpsemalt meesprostituudi töö. Irriteeriv. Sajandeid Swiftist hiljem ei piina enam nälg, vaid hirm saada luuseriks. Kasumile orienteerunud sootsiumis põletab töötuks jäämine tugevama häbimärgi kui tasulise naiserahuldaja või poliitilise prostituudi amet. Edukas mees võib hoorata ja vanemaid mudeleid aeg-ajalt uuematega täiendada, tema põhikuvand sellest ei muutu.
Põhjamaad on tuntud oma võrdõiguslikkuse poolest. Filmi…
-
Zappa lapsepõlvesõber oli Captain Beefheart, kelle „Trout Mask Replica” (1969) on Zappa produtseeritud. Kogu see nn laine, 1960. aastate eksperimentaalrokk ja psühhedeelia on see, mille poolest mõlemad on ilmselt enim tuntud. Beefhearti „Trout Mask Replica” on vist tema karjääri tipp, pärast „Apostroofi” kuulamist on Zappa looming minu jaoks aga täiesti hoomamatuks muutunud, nii et ma ei julge selle kohta enam midagi öelda. Kõik ju arvavad tõsimeeli,…
-
1932. aasta kevadel ja suvel läbis Eesti trükimeediat märgatav rahvusliku kinousu puhang. Küllap suurimat elevust küttis Theodor Lutsu „esimese eestikeelse kõne-laulu-helisuurfilmi” „Päikese lapsed” tootmise ettevalmistus ning selle valmimine novembri alguseks.
Filmi vaata et tänapäeva moodsat mõõtu meediapartner ja pearahastaja oli Tallinnas välja antav Päevaleht, mille toimetusega Theodor Lutsu Filmiproduktsioon oli varakevadel saavutanud kokkuleppe, et Päevalehe korraldatavast iludusvõistlusest osavõtjad pääsevad mängima uude mängufilmi („suurfilmi”, nagu tollal öeldi)…
-
Tere, Sirp, olen siin juba teist päeva Mannheimi filmifestivalil ja eluga päris rahul. Pisut loeb. Siin on pisut soojem, pisut sõbralikum ja lahkem, pisut mitmekesisem ja pisut erinev elu kodusest Eestist. Kuigi eile hommikul unise peaga lennukile trügides kahetsesin ma väga nagu ikka – milleks, pagan, on mul vaja nendel festivalidel tolgendada. Pigem magaks, jooks õlut, jalutaks koera. Aga kohalejõudnuna tundsin end õiges kohas olevat. Ümberringi…
-
Kim Ki-duk ehk Kiduk Kim (korealased tavatsevad kirjutada perenime esimeseks) on filmilavastaja, kes on üpris kiiresti tõusnud üheks Mandri-Aasia tunnustatuimaks filmiloojaks ning kelle ükski linateos ei möödu tähelepanuta. Kas või siis seeläbi, et režissöör on keeldunud oma uut filmi Koreas esilinastamast enne, kui tema eelmine töö „Aeg” on saanud autori kodumaal vähemalt 200 000 vaatajat. Oma uues töös „Hing kinni” jutustab ta vaatajale loo surmamõistetud mehest…
-
Leelotamine tuulepealsel maal
Enn Säde dokumentaalfilm „Tuulepealsed leelod”, mis kuulub nüüd lahutamatult „Leelo” juurde, on olemuselt ühe filmi loo case-study, kuid haarab kaasa ka ühe teise laulupeofilmi, 1947. aastal valminud „Laulva rahva”.
Säde ise on öelnud, et püüdis oma dokumentaalfilmis taastada selle õhustiku, kus sündmused aset leidsid. Sageli pidid tollased inimesed keeldude-käskude segapuntras laveerima, valetama, kaasa jooksma. Tollaseid ebaloogilisi kaklusi ja sekeldamisi ei oska nüüd enam…
-
Minu kunagisel õpetajal Tartu ülikooli päevilt professor Harry Lingil oli kombeks vahel üliõpilastelt naljaviluks küsida, et mida teeb põder suurema osa ajast. Eks sai siis igasugu vastuseid pakkuda, aga professori meelest oli ainuõige vastus: „Lihtsalt vahib ja molutab!” Eks see kindlasti olnud üks nimeka zooloogi ja omaaegse tuntuima suurimetajate uurija krutski, ometigi paneb see mind aga tänaseni muigama, eriti veel kui metsas põdraga kokku satun.
Rein Marani…
