Horisontaalne teema
Kui kord kultuur põhiseaduse preambulis on julgeolekuga samale pulgale seatud, siis antagu ka võrdselt toimimisraha.
Sirbi laureaadid 2018 – Gregor Taul
Sirbi laureaadid 2018 – Mikael Raihhelgauz
Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant…
Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets
Savisaare kohtusaaga kui muinasjutt
Jokkeri immuniteet on piiritu, ei mingeid õiguslikke toiminguid: kõik, mida ta puutub, muutub samuti õiguslikult immuunseks. Seda näitab ka nõue tagastada Savisaarelt konfiskeeritud raha.
Argitraagika XIX – Eeskujudest
Kõik me anname üksteisele kogu aeg eeskuju ja kõik meie patud paistavad kõigile mingil moel kätte.
Monsanto dokumendid IV
Eestis kasutatakse üha rohkem glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid.
Keelele tuleb kasuks
Mina, Johannes Semper ja Maarja Kangro
Maarja Kangro „Minu auhinnad“ kinnitab, et auhindade mõju on erakordselt kehaline: kirjaniku organism hakkab nõristama nektareid, mis annavad talle eluisu tagasi.
Kell on alati viis hommikul
„Päikesetriibu“ tugevuseks on heade näitlejatööde kõrval otsus kasutada nii eesti kui ka vene keelt, nagu see nii mõneski kakskeelses peres igapäevane on.
Süda ja rahutus
Eda Ahi: „Ukraina-aasta meenutas, et kipume võtma paljusid hüvesid iseenesestmõistetavalt. Seal mõistad, milline kaal ja tähendus võib olla kirjandusel ja selle lugemisel.“
Vanamees ja tiss
„Silvio“ ei ole eluloofilm, selles vaadeldakse Itaalia ühiskonda, üht vana meest ja tema ümber kiibitsevaid tegelasi lõputu hulga paljaste naiste saatel.
Riimitud sõda
Ühiskonna ja ajaloo tõmblused on sama paratamatud kui aastaaegade vaheldumine.
Kuidas ehitada superflööti
Kallastu sõnutsi andis publik muusikutele „Residentuu:ris“ ülesanded, helilooja on algideed vaid edasi arendanud, struktureerinud, pannud paika tempo.
Tartu Üliõpilasteater mängib töötegemist
Väidetavalt on maailmas kolm asja, mille vaatamisest kunagi ära ei väsi: põlev tuli, voolav vesi ja töötav inimene.
Nagu välismaa sari
„Pank“ on oluline katsetus Eesti sarjamaastikul, aga ei anna päris välja dünaamilise karaktersarja mõõtu
Haruldane külaline
Tretjakovi galerii eesti kunsti näituse kuraatorite ülesanne ei olnud lihtne, nad pidid hõlmama terve sajandi eesti kunsti, looma dialooge ja arvestama ka galerii koguga.
Elu pingeväljade liikumapanev jõud
Norras Bærumi kultuurikeskuses esietendunud Kenneth Flaki ja Külli Roosna lavastuse „Prime Mover“ lähtekoht on liikumine kui peamine tegudele tõukaja.
Akadeemiline ressursitõhusus
Kuni teadlane ei saa ettevõtluses kaasa lüüa, nii et isegi ebaõnnestumise korral oleks tal võimalus teadustööle naasta, seni ei suuda me tulemuslikult akadeemilist ressurssi väärindada.
Äge amet?
Ei mäleta ammu juhust, kui peaminister oleks võtnud endale õiguse keelduda mõne partneri pakutavast ilmselt ebasobivast ministrikandidaadist.
Nähtamatud jõud
Alice Kase, Neeme Külma ja Jass Kaselaane ühisväljapanekuga Helsingi Taidehallis on Eesti nüüdiskunst saanud Soomes nähtavamaks.
Elu ilu leiutamine
Paul Pihlak 16. III 1968 – 30. XII 2018
Pauli armastus oli hea muusika ja tema elu kutse oli selle jagamine teistega. 1989. aastal asutas ta firma Elwood Muusik ja sestpeale oli muusika talle nii töö kui ka hobi. Tegutses talupojatarkusega pigem…
Silvi Kalda 16. I 1929 – 21. XII 2018
Silvi Kalda lõpetas 1956. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö erialal. Töötanud mõnda aega Tartu ja Tallinna kunstitoodete kombinaadis teostuskunstniku ja meistrina, avanes tema tõeline kutsumus, kui temast…
Me peame rääkima Schopenhauerist
Schopenhauer ei meeldi tavapärastele filosoofidele, ta on palju sümpaatsem neile, kellel kujutlusvõimekombitsad pole veel otsast lõigatud.
Galeriikäik – Tunne iseennast – millest sa tehtud oled?
Seitse aastat õnnelikku armastust
Maastikuarhitektuuribüroo TajuRuum keskendub koostööd ja kaasamist väärtustavate väliruumide loomisele. Nende tööde signatuur on „atmosfäärilisus“.
Paabeli kaubanduskeskus
T1 Mall of Tallinn on „totaalne koht“, kuhu on kuhjatud võimalused enam-vähem kogu tööväliseks tegevuseks ja kus on alati ahvatlev turvaline suvi.
Ado Lill 18. VII 1932 – 21. XII 2018
Erandliku kunstnikusaatusega Lill osales aktiivselt eesti kunstielus üle poole sajandi ning tõestas, et andekuse, sihikindla töö ja visadusega võib ka ilma akadeemilise kunstihariduseta tõusta maalikunsti tippude hulka. Ta oli Eestis üks järjekindlamaid abstraktse kunsti viljelejaid. Tähelepanuväärne ja…
Süda laulab, süda muretseb
VAT-teatri „Südame sosin“ on Margo Tedre ja Lauri Saatpalu kolmas koostöö ning kasvava omavahelise usalduse uus samm.
Kui on olemas teatrivorm, mille vastuvõttu vaataja…
Päästerõngas või prügi?
Laurentsiuse töödel kujutatud kummirõngal on ühiskonna diskursuses võimas tähendus.
Lygia Habicht 5. VI 1925 – 2. I 2019
Lygia Habicht (neiupõlvenimi Edela) sündis 5. VI 1925 Läänemaal. Tema lapsepõlv möödus Ristil. Pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist 1952. aastal suunati ta moekunstnikuna tööle Tallinna keskrajooni tööstuskombinaadi õmblustsehhi. Seejärel koos kursusekaaslase Dagmar Isokiga väikesesse õmblustöökotta ning edasi Klementi-nimelisse õmblusvabrikusse. Kui 1957. aastal asutati Tallinna Moemaja,…
Detsember – Kristusest kommertsini
On suisa imekspandav, et ostlemise ja arvukate muude hooajaliste toimetuste kõrvalt jõutakse ka nii paljusid kontserte külastada.
Pärimusõpe tunnetuslikumaks
Ilmselgelt ei taasta me elavat pärimusmuusika kultuuri pelgalt salvestatud muusikat jäljendades ja teatud repertuaari omandades.
