Üks roll
Iseenesest on mõttel jumet. Mis oleks selles halba, kui alates 2020. aasta 1. septembrist oleks kõigis lasteaedades üks kasvataja, kes räägib lastega eesti keeles, seda…
Jalgpall ja rahvuslus
Ehk pole kaugel aeg, mil Eesti eest jookseb väljakule mõni mustanahaline või teise põlve immigrant.
Konsensuse murenemise aeg
Autoritaarseid väärtusi kannavad endas vanem põlvkond ja töölisklass, noorte hulgas on toetus autoritaarsele populismile vähene.
Keegi pole süüdi, aga mida teha?
Marina Davõdova esseekogumiku põhiväärtus on, et ta käsitleb nüüdisaegse Lääne-Euroopa teatri ja vene-nõukogude traditsiooni vilju ühises kontekstis.
Piiripealsed (kunsti)elamused Valgas
Igale väikelinnale kulub ära tõsine kunstiprofessionaal, kes viitsib, jaksab ja tahab seal oma asja ajada, ning hinnaalanduseta tehtud nüüdiskunsti näitused.
Öösel on kõik kassid hallid
„Tundmatu sõdur“ on soomlastele ammu tuttav, aga pärast Aku Louhimehe uut filmi eesti vaatajale endiselt pisut tundmatu.
„Tundmatu sõduri“ kolmas tulemine – räägime nüüd ka filmist
Aku Louhimies: „Ajaloosündmustest rohkem huvitab mind inimene nende sündmuste keskel.“
Näsnäruda räpp ja tõstament
Ingomar Vihmari lavastus on tekstitruu, mõjule pääseb Hugo Raudsepa 1932. aasta näidendi kummastav sõnakasutus, hüperboolne rahvapärasus, veidralt voolav musikaalsus.
Ühiskondlikke nähtusi uuriv psühholoogia avab uusi vaatenurki
Wolfgang Wagner: „Evolutsiooniliste selgituste kaasamine ei ole kohustuslik, kuid mõne probleemi uurimisel võib selgitusruumi avardumine olla kasulik.“
Omamoodi revolutsiooniline hetk
Ma ei oleks ealeski uskunud, et suudan vaimustuda Tauno Kangro loomingust – ja seda eriti kevadnäitusel, kust suure tõenäosusega võib leida kümneid või lausa sadu huvitavamaid ja kõnekamaid töid. Kui märkasin näituse peasaali tagaosas Tauno Kangro nimega silti viitega ruumile musta kardina taga,…
Mis saab, kui nõukogude jäänuk ristatakse lääne kunstimessiga?
Uued tuuled Pärnu kesklinnas
„Suvi“, „meri“ ja „Pärnu“ on paljudele sünonüümid. Hea linnaruum eeldab aga enamat kui turismiatraktsioonid – tugevat kesklinna.
Palm all paremal nurgas
Kui „Metsa forte“ publik saali jõudis, oli palm juba laval, aga Mati enam ei tulnud.
Tauno Vahter
on tõlkija ja kirjastuse Tänapäev peatoimetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Avaliku sektoriga kokku puutunud inimesed teavad, et üldsõnalistest dokumentidest rohkem loevad üksikasjalikud programmid ja tahe ning võimalused võtta vastu…
Aasta Eesti Noorte Teaduste Akadeemiat
ENTA soovib esindada kõikide (ka hingelt) noorte teadlaste muresid, nende eest seista ja nende hääle kuuldavaks teha.
Jüri Rent 1. V 1952 – 9. VI 2018
Läks nii, et sel kevadel Sinu dirigeerimisklassi lõpetavad üliõpilased ei saanudki ainult Sulle omase käepigistuse osaliseks. Selles käepigistuses kõneles hetkega nii lugupidamine, väärikus, julgustus kui ka hoolivus. Jääb üle imestada, kuidas mahtusid lühikestesse dirigeerimistundidesse aineõpetuse kõrvale…
Tšehhid, Brno ja modernist Rebane
Kui Brno modernismi pärliks on Ludwig Mies van der Rohe luksusvilla Tugendhat, siis linna kujunemisel Kesk-Euroopa moodsa arhitektuuri tulipunktiks oli otsustav osa ehituskunsti suurkujul Bohuslav Fuchsil.
1933. aastal ilmunud, kriitiku ja tõlkija Bernhard Linde toimetatud väikese reisijuhi „Tšehhoslovakkia” tiitellehel on kõrvuti kaks…
Süümemõnu – Kuidas märkmekleepsud minus (põhjendamatult) härra Monki tunnet tekitavad
Väike viik ja suur vastasseis
Haapsalu graafilise disaini festival on ennast sisse töötanud, kuid võiks kaaluda ka kõrvalekaldeid senisest praktikast ja esitada väljapanekuid temaatilisel printsiibil või isikuti.
Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF)…
Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust
Franz Kafka, Don DeLillo ja Ransom Riggs kasutavad visuaalseid materjale erineval moel ning see, kuidas ja mil määral foto mõjutab ja vormib ilukirjandust, on iga teose puhul erinev.
Aken Põhja-Ameerikasse
Eesti muusika nädal Torontos oli kohanemine kohaliku kuulamiskultuuriga.
1940ndate lõpus ja 1950ndate alguses pages Kanadasse umbes 17 000 eestlast. Praegu elab seal neid ligikaudu 24 000, mõningate allikate kohaselt isegi kuni 50 000 eestlast või eestlase järeltulijat. Suurima eesti kogukonnaga linnas Torontos kõlas kuuel õhtul eesti muusika…
Nädala džässitipp
Festivalil „Visioon“ oli tore näha, et džässiklassika pole midagi sellist, mida noored vaid kohustusliku koolilektüürina käsitleks.
Eelmise nädala tipphetkeks Eesti džässis oli kindlasti noorte rütmimuusikafestival „Visioon“, mis toimus juba XVI korda. See festival on alati olnud lahutamatult seotud Saue muusikakooliga, mille…
Tänapäevased kujundid ja traditsioonilised märgid
EBU folgifestivali esinejate valikus peegeldub see, millistes ringhäälingute liitu kuuluvates raadiojaamades folgiga üldse tegeldakse.
Tõlke ontoloogia
Eesti tõlkeõitsenguga loodud semiootiline sügavus, keele ja kultuuri kokkutoomine omaenda eelsusega, sulaolekuga on midagi, mida on kerge mitte märgata, see saab märgatavaks siis, kui see on kaotsi läinud.
