Üks roll
Nädala alguses kuulutati välja 2016. aasta novembris alanud Vanasadama üldplaneeringu arhitektuurivõistluse tulemus, millega pealinn saab ruumisihid aastani 2030. Mereäärset linnaruumi hakatakse edaspidi kavandama Londoni…
Kes on soome-ugri kirjanik?
Haritlased ei saa pidada silmas vaid oma huvi. Haritlaskond kannab vastutust oma rahva keele, kultuuri ja lõppude lõpuks rahva allesjäämise eest.
Algab teadliku laulja kujundamine
Tänapäeva innovaatiline, maailmale avatud inimene tahab, et amatöörtasemel koorilaul oleks hea energiaga, nüüdisaegne, köitev ja loogiline.
Ühine teekond
Merike Estna: „Meie asi on julgustada üliõpilasi avaralt mõtlema, sest ei ole valesid vastuseid, vaid teed, mida mööda ei ole veel käidud.“
Mis on neoliberaalne ülikool?
Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid.
Pealelend – Andres Kurg, EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur
„Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria“ on meie ühine ingliskeelne magistriprogramm, kuhu on koondatud võrdleva kirjandusteaduse ja kunstiteaduse programmi ained. Meie lähtepunktiks oli seisukoht, et piltide ja ka tekstide uuringud vajavad…
Koorilauljad kartulitega
Praeguses koorimuusikas on suur vajadus haritud lauljate järele – muusikalise kirjaoskuse ja erisuguses muusikas orienteeruvate koorilauljate järele.
Pealelend – Marge Monko, EKA fotoosakonna juhataja
Kuna kunst, sealhulgas ka fotokunst, on pidevas muutumises, siis tuleb ka selle…
Tagasi pidu ja pillerkaar!
Väärkoheldud jahikoera memuaarid
Ilmselt on lavastaja soovinud anda kahe vastandliku vaatusega edasi kuristiku Edgar Valteri isikliku elu ja kunsti vahel. Selles mõttes on kõik paigas.
„tundsime selgelt et lõhname nagu palverändurid“
Ungari avangardisti Lajos Kassáki poeem mõjub nagu lahtine haav – ühtaegu lummavalt ja eemaletõukavalt, köitvalt ja kohutavalt.
Uus uljas ilm
Tänavuse suve programm tõestas taas Okase muuseumi elujõudu, „Klassiku varju all“ on selle väärikas finaal.
Evald Okase muuseum on panustanud oma suvehooaegadega (tänavune on viieteistkümnes), mitmekesiste näituste ja ürituste programmidega…
Vabaduse väljakul laineid murdes
Edward von Lõnguse tänavakunst tähistab Eesti eesistumist Euroopas, kuid rulatajad ei tohi kasutada võidusamba ümbrust. Miks üks subkultuur kõlbab rahvusvaheliselt riigi kuvandit rikastama, teine mitte?
Ainus viis Venemaal toimuvast rääkida, on see üles filmida
Askold Kurov: „Kõigest võib saada vahend vastupanuks.“
Lõhed ei kao ühiskonnast ja poliitikast kuhugi
Tõnis Saarts: „Meil käib endiselt protsess, mida nimetatakse nation building’uks. Läänes on see ammu läbi.“
Kõrvalekalle argiselt rajalt
Turvaliste valikute küüsis olijale annab linnafestival „Uit“ võimaluse olla tavapärasest spontaansem ja pakub avastamisrõõmu.
Linnafestivaliga „Uit“ seostub mulle üks lugu. Nimelt lõid eelmisel aastal noored arhitektid ja mõtlejad festivali raames Tartu Kaarsilla juurde musta kuubi. Installatsiooni külastajad olid viisakad, keegi ei kippunud teose kallale –…
Tõeline Eesti
Kiht kihi haaval avanes Kurgjal täisvereline ja -kaaluline eesti mees, sardellidest, viinast ja avantüüridest päästmatult tiine ja kaame, ent elukogenunagi lakkamatult lällav, praaliv ja bravuuritsev.
Heli- ja liikumisruum
Maarja Tõnissoni ja Nele Suisalu tantsulavastus „See on see“ on installatiivne lavateos, kus tooni annavad liikumine ja helilised otsingud.
Tühi ruum. Kuulmisega seotud anatoomiaterminid…
Friedebert Tuglase nimeline tänav Ukrainas
Varasem Škilna ehk Kooli tänav nimetati ümber Ukraina Friedebert Tuglase nimelise Kirjandusseltsi (Украïнське Лiтературне Товариство iменi…
Laul ja laululava
Kui keskusteludes ei saa eestlased sageli sõna suust, siis lauldes nende suletud loomus avaneb, mõnel meist vaid lauldes.
Elusus on kujunemislugu
Pealelend – Ivar Põllu, festivali „Draama“ kunstiline juht
Aken Lõuna-Eestisse
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma väidavad oma mängulises dokfilmis „Disko ja tuumasõda“ (2009), et raudse eesriide langemisel oli kõrgema poliittehnoloogia kõrval keskseks teguriks ka popkultuuri rakendamine propagandasõja vahendina. Tõepoolest imbus Hollywoodi filmide ja…
Lasnamäe rehabiliteerimine
Jaak Urmeti „Linn linnas“ mahendab Lasnamäed halvustavaid stereotüüpe ning osutab, et jutud Lasnamäe elanike juurtetusest on tugevasti utreeritud.
Ismaeli realistlikud painajad
Filmi…
Mida on näidanud aasta metsapoleemikat
Tark otsustaja parandab minevikuvigu nii, et koos metsa ja inimeste tervisega püsiks elujõuline ka pika aja jooksul kujunenud kultuurivõrgustik.
Soome-ugri asi
Soome-ugri võrdlevad etnograafilised esemeuuringud said alguse juba eelnevalt formuleeritud algkultuuri universaalsuse hüpoteesist.
Samasuse allikad
Soome etnograaf Ilmari Manninen on märkinud 1929. aastal ülevaateteoses „Soome sugu rahvaste etnograafia“, et soomeugrilaste kultuuri aineline kogum on oma algupäralt kolmeosaline:
„Hoolimata sellest, et meie hõimrahvad elavad…
