2022-10 (3882)

Doktorikraadiga laohoidja
Näitusel „Sõit tööle“ esitleb Fideelia-Signe Roots ennast eelkõige tõstukijuhi lubadega laotöölisena, doktorikraadiga kunstnik figureerib taustal.
Eve Kiiler

Doktorikraadiga laohoidja

Fideelia-Signe Roots: „Mulle meeldib sotsiaalse närviga kunst. Viimasest ajast on parim plakat „Mutin on Punn“, mida ma ei näinud kunstigaleriis, vaid Ukraina toetusmeeleavaldusel.“

Usk Ukraina udus
Ta räägib hästi, mis seal rääkida. Ja miks teda siis mitte uskuda?
Sergei Supinskõi / AFP / Scanpix

Usk Ukraina udus

Kuni faktid vähegi võimaldavad, peab pakkuma positiivseid, lootustandvaid sõnumeid.

Toimetused, kus on teie eetilised põhimõtted?
Allikas: Postimees

Toimetused, kus on teie eetilised põhimõtted?

Meediakommentaar

Kasutagem oma ilusat emakeelt õigesti!

Emakeelepäeva paiku lähevad mõtted ikka meie kaunile emakeelele. Koolides ja ka teistes muudes asutustes mõeldakse, kuidas seda päeva vääriliselt tähistada. Kirjanike ja keeleinimeste kalendrid on tihedalt täis broneeritud kohtumisi nii nädal enne kui ka pärast emakeelepäeva. Haridus- ja teadusministeerium annab välja keeleteo auhinna eesti keele hoidmise ja arendamise tunnustamiseks. Inimesed valmistuvad aga Vikerraadio…
Vene üksindus
Moskva ladviku silmis on võitlus Ukraina pärast eksistentsiaalse tähendusega ning Venemaa suurriikliku tõsiseltvõetavuse proovikivi. Tsiviilohvrid sellises mõttemaailmas ei loe. Vaade Harkivile pärast pommitamist.
Oleksandr Lapšõn / Reuters / Scanpix

Vene üksindus

Lääne reaktsioon on olnud kiire ja äge, kuid väga võimalik, et see on Moskvat hoopis veennud oma toimimise õigsuses.

Vene välispoliitika moraalsed argumendid
Paraad Moskvas Punasel väljakul.
Wikimedia Commons

Vene välispoliitika moraalsed argumendid

Venemaa ladvik ei ole kunagi toetanud rahvusvahelise korra ideaali, et suveräänsetel riikidel on võrdne õigus ennast määrata. Imperialistlik süvahoovus Venemaa välispoliitikas on vaieldamatu.

Ukraina jagamine
Ukrainas käib sõda postimperiaalse korra ja pseudoimperiaalse korratuse vahel. Esimest võib nimetada lääneks, teisel on vähe pistmist ajaloolise idaga. Korravastasus on lihtsalt oportunistist strongman’i katse kaitsta ja laiendada ruumi, kus teostatakse võimu ja maksimeeritakse kasumit.
Vadim Ghirda / AP Photo / Scanpix

Ukraina jagamine

Pole võimatu, et sõda saab Venemaa oma ajaloost lahti tõusmise katalüsaatoriks, nagu see juhtus Saksamaaga, võib-olla pole see Euroopa-pärane lahendus teistele kättesaadav.

Mida arvab Hiina Vene-Ukraina sõjast

Uudised Venemaa kohta, sh praeguse sõja uudised, on hiinlastele samad ja samas sõnastuses, mis Venemaal venelastele. Muud uudised nendeni ei jõua ja kui keegi neid levitab, on see kriminaalkorras karistatav.

Venemaa kallaletungi algusest saadik Ukrainale on uudistes ja uurimuslugudes ikka ja jälle juttu ka Hiinast: et mida see suurriik, mida…
Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees
Vastu emakeelepäeva võiksid ehk eestlasedki unistada ingliskeelsest veebigrammatikast, kust igaüks, kes vähegi soovib, saab eesti keelt õppida? Läti „Scrabble’i“ puhul võib uuest läti keele veebigrammatikast abi olla, sest sõnu võib mängija kasutada ka käändes ja pöördes.
Erakogu

Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees

See, et eestlane oskab läti ja lätlane eesti keelt, on pigem erand. Ingliskeelne uus läti keele veebigrammatika on aga internetis nüüd kõigile tasuta kasutada.

Suured teemad väikeses kirjanduses
Eesti Lastekirjanduse Keskuses anti 5. jaanuaril üle Aasta Rosina auhind ning rosinakott kõige omanäolisema möödunud aastal ilmunud lasteraamatu „Kuhu lapsed said?“ autoritele Elina Sildrele ja Indrek Kofile.
Ken Mürk / ERR / Scanpix

Suured teemad väikeses kirjanduses

Haritus, abivalmidus, laste õigused, vastutus, põlvkondade side, (kooli)kiusamine, enesekindlus, kliimakriis ja põgenikud on vaid mõned 2021. aasta eesti lastekirjanduse teemad.

Tavapärased erijuhtumid

Tavapärased erijuhtumid

2021. aastal laste ja noorte tarvis eesti keelde vahendatud kirjandus on temaatika poolest avar.

Täiesti uus ingliskeelne kunstiajakiri
Keiu Krikmann on uue ajakirja tegevtoimetaja ja Kaarin Kivirähk peatoimetaja.
Joosep Kivimäe

Täiesti uus ingliskeelne kunstiajakiri

Kaarin Kivirähk: „Tahame teha ajakirja, mida on huvitav lugeda ka inimesel, kes Eestis kunagi käinud pole või siinsest kunstist midagi ei tea.“

ELM ilmub siiski
Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.
Erakogu

ELM ilmub siiski

Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“

Looduskaitse, Tammsaare park ja Estonia juurdeehitis
Estonia teater ja lähiümbrus, 1920ndate aastate lõpp.
Erakogu

Looduskaitse, Tammsaare park ja Estonia juurdeehitis

Loodushoiu kujunemine linnades päädis hiliskeskajal Tallinnas Kopli metsa ja Roosiaia pärna säilitamispüüdlustega, millele järgnes Kadrioru pargi puude kaitse eeskiri.

Õhkab asfalt, kuumab linn
Mait Sepp: „Mind teeb ärevaks, et spordi- ja kaubanduskeskused elamurajoonide sees kütavad ümbruskonna õhu kuumemaks. Väga hoolikas tuleb olla uute suurte objektidega, mis ehitatakse haljendavate elamukvartalite sisse.“
Sven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix

Õhkab asfalt, kuumab linn

Mait Sepp: „Tallinna kuumasaarestik on püsiv: lao- ja tööstuspiirkonnad, kus on suured tumedad lamekatused, kuumenevad kiiresti.“

Viinakuradi mahhinatsioonid Läänemerel ehk  Lugu salapiirituseveost kahe ilmasõja vahel
Eesti piiritus on Soome jaoks kanistritesse valmis pandud.
Eesti Ajaloomuuseum

Viinakuradi mahhinatsioonid Läänemerel ehk Lugu salapiirituseveost kahe ilmasõja vahel

Juba aegade hämarusest on inimkond oma meeleseisundite mõjutamiseks alkoholi tarvitanud. Nõnda nähti enne neoliitilist põllumajandusrevolutsiooni õllevalmistamisega tänapäeva…
Viinavabriku lugu
Eeskujulikult restaureeritud Mooste mõisa viinavabrikus Põlvamaal tegutseb praegu fototurismi keskus.
Mirje Tammaru

Viinavabriku lugu

Viinavabrik on hoonetüüp, mis hoolimata märkimisväärsest tähtsusest mõisale on suures mõisavaimustuses tähelepanuta jäetud.

Luulesalv. Kui seda kevadet ees ei oleks
Kirjanik, näitleja, lavastaja ja kultuuriloolane Enn Lillemets
Piia Ruber

Luulesalv. Kui seda kevadet ees ei oleks

Kui seda kevadet ees ei oleks
Ukrainale mõeldes
Jää juba raksatab kõnniteel,
aga majahoidja pole veel
ärganud talveunest,
poliitiline kokkulepe on sündimata,
sõlm on sees ja kurk on valus.
Pimedus ometi piisavalt sügav ja…
Stardipositsioon loob reisikirja
Lavastuses „72 päeva“ räägitakse inimestest, kes otsustavad ise, kas panna karumask pähe või hoopis jalga, astuda situatsiooni sisse või eemalduda.
Tiit Ojasoo

Stardipositsioon loob reisikirja

„72 päeva“ on ülimalt positiivne lavastus. Etenduse ajal on põnev: siin ei ole küsimus selles, kas keegi pääseb Moskvasse või saab mehele.

Muinsuskaitse all arhitektoonid
Vastupidi Nõukogude aja masselamuehitusele ja kosmopoliitilise nõukogude inimese aretamise ideoloogiale toetavad arhitektoonid identiteeti, loovad kodukohatunnet.
Karin Paulus

Muinsuskaitse all arhitektoonid

Kuldse Kodu juures seisvad meie vanimad suurejoonelised arhitektuursed skulptuurid ehk arhitektoonid eristuvad omataoliste seas eriti kõrge kunstitaseme poolest.

Tuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval
Paide on paide linn.
Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Tuttava linna tuled – Paide avaneb sammhaaval

Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis.
Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele.
Sergei Dovlatov*
„Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb…
Kummal(t) pool(t)
Muusika kui maailmakorraldust peegeldava nähtuse markantseks näiteks sai Ardo Ran Varrese uudisteos, klarnetikontsert „Kahe tu(u)le vahel“. Klarnetist Signe Sõmerale (fotol) ning klarnetiõpetajale Hans Suurväljale pühendatud teose pealkiri viitab kahe tule või tuule vahel viibimisele, mis on Varrese sõnul tänapäevale suisa sümptomaatiline nähtus: pideva poolte valimise tagajärjena toimub üha intensiivsem polariseerumine.
Rasmus Kull

Kummal(t) pool(t)

Kontsert oli aktuaalne ning ka muusikaliselt hästi läbi mõeldud, selle alltekst andis võimaluse mõista muusika suuremat, sügavamat tähendust.

Kodumaa-armastusest komplekteeritud orkester

Kammerorkestri Helikunst debüüt on suurepärane näide, et aktiivsed ja andekad tudengid leiavad eneseväljendusvõimaluse ka omal käel.

Sarja „102 suures saalis“ kontsert 3. III EMTA suures saalis. Kammerorkester Helikunst, dirigent Valle-Rasmus Roots, solistid Iris Eva Aabloo (viiul) ja Hanna Maria Semper (vioola). Kavas Kurt Atterbergi, Edward Elgari, Heino…
Nietzschelik nahutaja
Kaido Ole. Speed II. 2005, õli ja akrüül lõuendil.
Kristjan Kivistik

Nietzschelik nahutaja

Kaido Ole loomingu ja mõttelaadi iseloomustamiseks sobib hästi Friedrich Nietzsche hilistele filosoofilistele arutlustele omane praktilis-eksistentsiaalne käsitlus.

Trallid on endiselt naksid
„Naksitrallid 2: rotid ründavad“: Kingpool (Silas Stubbs), Muhv (Benjamin Kyprianos) ja Sammalhabe (Giorgi Koridze).
Tarmo Haud

Trallid on endiselt naksid

Katrin Pärn ja Janek Savolainen on „Naksitrallide“ legendaarse kolmiku lavale seadnud nii, et ka tantsu kaudu saab kõik öeldud.

Soolane ja magus noorus
Gary (Cooper Hoffman) ja Alana (Alana Haim) suhe on läbi filmi platooniline, põhineb ennekõike sõprusel ja mingil sõnastamata äratundmisel, mitte seksuaalsel tõmbel. Iroonilisel moel saab alaealine noormees endaga mõnevõrra paremini hakkama, täisealine neiu on aga nii iseenda kui oma perega pidevalt pahuksis.
Kaader filmist

Soolane ja magus noorus

Hoolimata suhtelisest siivsusest on „Lagritsapitsale“ osaks saanud Paul Thomas Andersoni karjääri vahest kõige vastuolulisem vastuvõtt.

Narrkuningas Richardi võitlus valgepalluritega
Serena (Demi Singleton) ja Venus (Saniyya Sidney) Williams kuulamas oma isa Richardi (Will Smith) ebaharilikke nõuandeid, kuidas saada tennisestaariks.
Kaader filmist

Narrkuningas Richardi võitlus valgepalluritega

„Kuningas Richard“ on huvitav sissevaade eksperimenti, mis ei lõppenud inimliku tragöödia, vaid päris eheda läbilöögiga.

Ei saa me ilma Ellerita
Sten Lassmann on oma Elleri-tõlgendustes sidunud noorusliku värskuse traditsioonilise väärikusega, mis on rahvusklassika elusana hoidmisel väga oluline.
Veljo Poom

Ei saa me ilma Ellerita

Kuigi räägime Heino Ellerist kui ühest suurema mõjuga loojast oma muusika­kultuuris, on suur osa tema loomingust olnud viimase ajani kättesaadav vaid käsikirjadena.

Mõtleme koos oma peaga
Kuigi äratundmisrõõm ja tundmatus tuttava otsimine on sügavalt inimlik, siis aju januneb pidevalt uue informatsiooni järele. Seda oskab ansambel U: hästi pakkuda, iseäranis tavatu kogemuse saab publik nende publikuorkestris osaledes. Fotol juhatab U: ja publikuorkestri väge Taavi Kerikmäe.
Mari Targo

Mõtleme koos oma peaga

Kas demokraatia ikka tähendab seda, et igaüks püüab oma häält üle teiste kuuldavaks teha ja „kõiki pille proovida“?

Maa-alused helid galeriiruumi valgusvihus
Seinte lähedal asetsesid Aivar Tõnso (pildil) loodud nn ebakõlarid, s.t valgeks värvitud augustatud puitplaatidele kinnitatud kõlarid.
Keiu Maasik / Tallinna Kunstihoone

Maa-alused helid galeriiruumi valgusvihus

Helikunstniku ja muusiku Aivar Tõnso installatiivne etteaste Tallinna Kunstihoones kõditas kõrva, kuid nõudis galeriiruumi steriilsuse tõttu täielikku keskendumist.

Kes kustutab prožektorid?
Lea (Piret Krumm) on kirglik noor naine, oma ema Maria (Piret Rauk) tütrena hea ja avara südamega inimlaps.
Mari-Liis Nellis

Kes kustutab prožektorid?

Kirjaniku rännakud oma näidendi ümber sobivad „Lea“ lavailma, avardavad tegevusaega, lisavad kord küsivaid, kord lepitavaid toone, absurdi, huumorit.

Sirp