Ilus, eestikeelne ja lauldav
Kümnest heliloojast, kelle teos tuli ettekandele, on koguni pool koorijuhid. Koorijuhid ja koorilauljad tajuvad ise kõige täpsemalt, mida kõige parema meelega lauldakse.
Arhitekt dokumentaalimaailma kõrgemas liigas
Margit Mutso: „Film toob mu ellu seniajani värsket elevust ja särtsu, kuna on alles piisavalt võõras valdkond, nii et mul on palju avastada ja õppida.“
Argiabsurdi diskreetne võlu
„Mis siin toimub“ on ühest küljest täiesti mõttetu raamat, aga ühtlasi igapäevaste püüdluste ja olukordade tühjuse ning juhuslikkuse märkimisväärne tunnistus.
Kordnik, päästja, tohter, õps
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ei ole ükski valitsus suutnud lahendada ääremaa tühjenemise küsimust.
Nostalgia tõelise kunsti ja kakluse järele
Robustselt kujundatud näitus „Rahutud muusad“ koosneb peamiselt analoogfotodest, filmijuppidest ja arhiivimaterjalist – eksponeeritud on vana ja pleekinud, aga autentne.
Konstruktivismi ja essentsialismi libavastuolust
Me ei vaja loomuse mõistet, mis jätaks varju soolise jaotuse kellakõvera äärealad, ega pea samas langema naiivsesse usku, et kõiki isiksuse aspekte saab suvaliselt ümber korraldada.
Boriss Uvarov 4. IX 1946 – 4. XI 2020
Boriss Uvarov sündis 4. septembril 1946. Aastatel 1964–1970 õppis ta Moskva Riiklikus Kultuuriinstituudis kunstnik-kujundaja erialal ning töötas ajavahemikul 1980–1992 kunstnik-tehnoloogina Kreenholmi viimistlusvabriku kunstitöökojas. Selle aja jooksul kujundas ta üle 200 kangakavandi, mille järgi…
Nobeli majandusauhind oksjoniteooria arendajatele
Üheks Paul R. Milgromi arendatavaks valdkonnaks on oksjonid, kus müügiks on osade kaupa müüdav tervikuna toimiv majandusnähtus, nagu riigivõlg või kasutatav elekter, raadio lainealad või bussiliinid.
Mis on loomaõiguslaste suurim saavutus?
Loomade elu teeb paremaks see, kui kriitiline mass inimesi mõtleb loomadele ja muudab vastavalt teadmistele omaenda tarbimist ja valikuid.
Mees, kes teadis Stravinski kohta ussisõnu
Adorno on seadnud vastamisi kaks XX sajandi suurmeistrit, ent oli vastuoluline ka ise: popkultuuri raevukaima kriitikuna lõi ta mitmeti eeldused popkultuuri mõtestamiseks.
Mitte ainult viinast
Kui fermenteerimist annab veel käsitleda kui toiduaine säilitustehnoloogiat, siis varauusajal levinud destilleerimises on alkohol juba rohkem eesmärk omaette.
Söömisalast aimekirjandust on meil küllaga, ka jookide kohta leidub raamatupoodides arvukalt nii tõlkeid kui ka algupärandeid, smuutidest ja teedest veinide ja viskideni. Võib julgelt väita, et…
Hunt murrab kodust
Tänavuse Pimedate Ööde filmifestivali programmis leidub koguni 75 Eesti filmi
Mall Paris on tänavune Konrad Mäe preemia laureaat.
Ükski tööalane kontaktivõtt ja sellele järgnev näitus ei alga isiklikust sümpaatiast, küll aga võib sellega lõppeda. Kui nii juhtub, siis päädib lugupidamine ja uudishimu sõprusega. Sinu järjekindlalt isepäiste tööde võlule on mulle lisandunud hellus ja sõbratunne sinu kui mulle tasapisi avanenud inimese vastu.
Mida on teadmine sinust kui inimesest lisanud…
Usun, ei usu
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival on nii tegijatele kui ka nägijatele täiesti kindlasti eriline, seda nii heas kui halvas. Suurem osa välismaisest külaliskonnast jääb…
PEETER LAURITS, kunstnik
Varjatud maailma otsingul
Ajaloomuuseumi…
Leviaatan moodsa kahvli otsas
Sügav ja poeetiline näitus „Leviaatan. Paljassaare peatükk“ nõudis aega ja süvenemist, et avanema hakata. Filmita oleksid seosed, alltekst ja vaimukused tabamata jäänud.
Filmireaalsuse igiliikur
Margit Mutso on veendunud, et Leonhard Lapini ime ei ole möödas, kunstnikuna on ta endiselt tegus ja uut otsiv.
Keda arhitektidest avalikkuses hästi teatakse? Nii nagu näiteks tuntakse moekunstnikke nägupidi. Vilen Künnapud? Raine Karpi? Ehk Emil…
Vastulause – Hea Eero Epner!
Mulle üllatuslikult tundsid end puudutatuna1 kolmest lausest, millega iseloomustasin…
Eesti filmid PÖFF 2020 progammis
12
Jyri Pitkänen
PÖFF Shorts / Rahvuslik võistlus
Aatomik ja jõmmid
Anima
Elbert Tuganov
Eesti animatsiooni püha kolmainsus
Ajakapsel
Lühifilm
Eric Romero
PÖFF Shorts / Rahvuslik võistlus
Alljumalad
Mängufilm
Chino Moya
Rebels
Ankeet
Dokk
Aljona Suržikova
Balti võistlus
Duubel
Lühifilm
Oliver Remma
PÖFF Shorts / Rahvuslik võistlus
Elu on vaid üks sõit
Dokk
Maria Reinup
Just Film / JF Noortefilmid
Emakivi
Dokk
Kersti Uibo
PÖFF Shorts / Rahvuslik võistlus
Erna on sõjas
Mängufilm
Henrik Ruben Ganz
Põhivõistlus
Esteetilistel põhjustel
Dokk
Marko Raat
101 Eesti filmi / Dokk-plokk 1
Georgica
Mängufilm
Sulev Keedus
101 Eesti…
Tartu džässimudija julgustükk
ERMi sillaalale üles seatud lavale olid toolid paigutatud nii, et kõigile jagus ruumi ning esinejad olid ometigi kogu huviliste seltskonnale käeulatuses ja hästi näha.
„Ideejazz“ Tartus ja…
Alati uusi suundi avastav ansambel L’Itinéraire
Gérard Grisey, Tristan Murail, Hugues Dufourt jt lõid 1970ndatel ansambli L’Itinéraire selleks, et oma spektraalmuusikat ette kanda.
Targa linna tulevik – kuidas planeerida teadmatust
Posthumanistlik või küberneetiline pööre ei ole pelgalt hüpoteetiline stsenaarium. Oleme juba saanud digitaalvõrgustike lahutamatuks osaks: me juhime programmeeritavat linna ning samal ajal juhib see meid.
„Sa oled iseenda kultuuriekspert“
Inga Žolude seisab hea Baltimaade kirjandussuhete hoidmise eest nii kirjaniku kui ka ürituste korraldajana.
Selle mehega ei ole kõik korras
Arthur Milleri draama „Vaade sillalt“ on sedavõrd klaarilt kirjutatud, et teksti lugedes tundub ekslikult: lavastajale on ju kõik ette antud, mis nii viga.
Määramatus on luksus
Kärt Ojavee: „Disainis on liiga vähe kasutatud potentsiaali materjali kogemise kaudu midagi tajuda, materjali abil aktiveerida impulsse ajus.“
Keeduse keeldumine
Dramaturg ja lavastaja Sulev Keedus ei tea tõde, sest seda ei ole olemas, ja just seda seisundit ta siin lavastuses ka jõuliselt esitleb.
Mai Roosist vaimsete prussakateni
Tartu ülikooli raamatukogus avati põhjalik ja mitmekesine eesti keelde vahendatud läti ilukirjandusteoste näitus.
Tuttava linna tuled – Väikelinnast, kus ei ole rohkem aega, vaid on enam ruumi
Mu kallid Oscarid
Üliõpilaste „Mu kallite laipadega“ saavutatu on väikest viisi ime ning selle kordumist ei tasu loota, kui filmiüliõpilased ei saa võimetekohaseid projekte teostada majanduslikel põhjustel.
47. korda välja antud üliõpilaste Oscarid andsid taas…
See üks kord, kui võiksin vabalt ka lätlane olla
Ahistamine ja ökoliikumine, tühistamiskultuur ja suunamudijate silmakirjalikkus, idaeurooplase edu ja äng – Vahur Afanasjevi uue romaani kaante vahele mahub kõik see ja palju muud.
Betti Alveri auhinna kandidaadid 2020
Taavi Eelmaa, „Electraumur“ (Verb)
Kristiine Kikas, „Sees“ (K. Kikas)
Teele Lember, „Süstemaatiline unistaja“ (Kultuurileht)
Piret Põldver, „Alati nii järsku“ (Henrik)
Ester Urbala, „Jumalik märk“ (Pilgrim)
Tauno Vahter, „Pikaajaline kokkusaamine“ (Tänapäev)
Joosep Vesselov, „Linna laul“ (Kultuurileht)
Debüüdiauhinna laureaat kuulutatakse välja 23. novembril, Betti Alveri sünniaastapäeval. Žüriisse kuulusid Vahur Afanasjev, Veronika…
Luulesalv
Mu voodielu
on mu oma asi.
Riik, ära sekku,
ära vahi,
ära tühja küsi.
Ma selles avalikus ilmas
ei taha olla pinnuks
enese,
ei avalikus
silmas.
Ma palun üht:
mu osa küsitlusekulust
las saagu sissemakseks
sissetulekuta
lahutatud
laste
riigielatise fondi,
abiks-tuluks.
Finlandia kirjandusauhinna kandidaadid 2020
Ilukirjandus
Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest.
Ann-Luise Bertell, „Heiman“ (Förlaget)
Ritva Hellsten, „Raija“ (Aviador)
Tommi Kinnunen, „Ei kertonut katuvansa“ ehk „Ta ei öelnud, et kahetseb“ (WSOY)
Anni Kytömäki, „Margarita“ (Gummerus)
Heikki Kännö, „Runoilija“ ehk „Luuletaja“ (Sammakko)
Anne Vuori-Kemilä, „Mustaa jäätä“ ehk „Must jää“ (Karisto)
Eelžüriisse kuulusid Johanna Sumuvuori,…
