Väärtused või lugupidamine?
Meie elu oleks mõnusam, kui igaühe väärtused oleksid peidus koduseinte vahel.
Protest poliitika vastu
Rajatakse meediakanaleid, mis kajastavad fakte nii nagu tarvis; võltsakadeemiaid, mille eesmärgiks on kaitsta oma maailmanägemust.
Trumpiga või Trumpita?
Trump sulges peatüki, mille oli avanud Woodrow Wilson, kuulutades Ameerika demokraatia liberaalse inimkonna sügavaimate tunnete väljenduseks ja headuse jõuks.
„Teadus“ ning „teadus- ja arendustegevus“ pole üks ja seesama
Indrek Tammeaid: „Erakondadel ja vastutavatel rakendusasutustel on innovatsiooni valdkonnas laual ilusad dokumendid, aga pilk suhteliselt tuhm.”
2020. aasta septembris jõudis valitsev koalitsioon ajaloolise tähiseni, mil riigikokku…
Täiskuubluus
Maailmas valitseva olukorra taustal tundus siin toimunu – arvukad kontserdid, festivalid ja konkursid – nii müstiline kui ka ilus, sekka mõni valusamgi hetk.
Kirjanikud on justkui igal pool ja ei ole ka
Laupäeval kell 10.05 läheb Klassikaraadios eetrisse uue sarja „Gogol“ teine saade. Sarjas leiab teemasid ja žanre seinast seina. Näiteks käsitletakse homme Made Luiga ja Tauno Vahteri osalusel praegust lühiproosabuumi. Kajar Pruul kõneleb kümnendi parimad teosed välja sõelunud vikergallupist ning oma luulet loeb Sveta Grigorjeva. Saadet teevad Kaisa Ling ja…
Kirik kristlikuks!
Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja konkursi KIRJANIKUPALGALE
2021. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2022. ja 2023. aastale, ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus.
Kirjanikupalgale võivad kandideerida
erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta…
Pealelend – Gregor Taul, kunstiteadlane
Aasta alguses tegin oma doktoritööga seoses uurimistööd…
KUNSTNIKUPALGA KONKURSS 2021
Kokku määratakse 2021. aastaks viis kolme aasta pikkust kunstnikupalka.
Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.
Konkursi tähtaeg on 16. XI 2020
Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks
• Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või…
Luulesalv
Hull ja vaikne
Meru ja koletis
Kiskja Meru sees osutab, kuhu värvilarakas tulema peab, sekund hiljem on külmalt kalkuleerival kunstnik Merul valmis lahendus, kuidas see lõuendile täpselt paigutada.
Kurjus on tegelikult värviline
Füüsiline julmus pole teatris juba seepärast võimalik, et ka tegelane, kellel äsja on kõik hambad välja pekstud, kõneleb tagumisse ritta kostval häälel edasi.
Naine kuulub iseendale
Maria Kapajeva näitus on hästi kompneeritud, visuaalselt vaheldusrikas ja provokatiivne nagu vana hea raamat. Õnneks on selles parajalt eneseküllasust.
Nähtamatu monumentaalmaal on saanud nähtavamaks
„Nähtamatu monumentaalmaali“ näitusega tõestati, et ka nõukogudeaegsete üliõpilastööde seas ei olnud propagandapilte. Mälestustes tõuseb esile sädeinimene Dolores Hoffmann.
Kodukäijad Vilde majas
Eurooplast Eduard Vildet laval õieti ei näegi, pigem on tegu välismaalt tulnud kodukäijaga omaenese majas.
See lavastus pidi jõudma publiku ette juba 14.…
Ajalik ja ajatu ahnus
„Pesa“ on intelligentne ja tasakaalukas vaatamine tänu liigsete rõhkude puudumisele, vaatajat usaldatakse ise hinnanguid andma või vastupidi, neist loobuma.
Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis
Mart Keskküla: „Mul on hea meel, et sain olla osa unistuse täitumisest. Padise varemete vahel saab nüüd jalutada, aga kloostri uurimine alles algab.“
Uni, unenäod ja suhtlus surnutega udmurdi kultuuris
Arvatakse, et unenäod võimaldavad elavatel suhelda surnud esivanematega.
Digikultuuriaasta pisikesed säravad pärlid
Ühe minuti filmides on kujutatud pigem digikultuuri kui pandeemiat: kahes kolmandikus filmides näeb virtuaalmaailma peegeldust ja kolmandas isolatsiooniaja oma.
Kõigi projektide, ettevõtmiste ja…
Tuulest ja muusikast viidud
Kas mitte ei kipu just armsaks saanud mälestused olema mesised? Ja kas mitte ei kipu need meid pidevalt kiusama kutsega neisse uppuda?
Inimhääl ja laulvad silmad
Urve Tautsi tütar Ave teadis juba lapsena, et isegi kui ema on päeval kodus nii haige, et ei saa rääkida, läheb ta õhtul lavale ja „kõik tuleb välja nagu puhas kuld“.
Väikese loo kaudu suure narratiivini
Maria Kapajeva on püüdnud nii näituse kui ka raamatuga taastada Narva elus tähtsat rolli mänginud Kreenholmi tekstiilivabriku töötajate isikliku arhiivi, et hoida ära mälu kaotus.
Pealelend – Kaidi Põldoja, Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute sektori arhitekt-linnaplaneerija
Putukaväil on tolmeldajate koridor, etapiti väljaehitatav elurikas lineaarpark, mis mõeldud ka…
Miks ei saa osta lendavat autot?
Kas hirm kasutada rohkem energiat on viinud energiamahukates valdkondades innovatsiooni kängumiseni?
Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest
Liigirikkal murul on kivisillutise ees rohkelt eeliseid, sealhulgas kliimapoliitilisi, millest kasu saab mitu tulevast sugupõlve.
Talupojatarkuse jälgedel II
Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb … talupojatarkust tunnistada?
Eduard Vilde kodustamine
Inga Saluranna ja Kristo Viidingu teha on lavastuses 16 tegelast, kes kõik oma Eduardi otsivad. Vilde on see-eest üks ja ainus – Indrek Sammul.
„Oo, et säde meist kiljuks, mu hing!“
Kogumik „Pilt ja sõna“ koondab 54 kirjaniku ja 16 kunstniku teoseid kolmest festivaliaastast.
Pealelend – Kai Kaljo, kunstnik
Eestis on püütud nõukogude aega nagu olematuks teha, kõik tolleaegsed majad ümber ehitada või lammutada ja nendega koos ka monumentaalkunsti teosed. Kui alguses oli niisugune mõtteviis ehk arusaadav, siis praegu mõjub see lihtsalt harimatusena. Õõvastav on kuulda, kui näiteks tõsimeeli arutletakse selle üle,…
Kohtupidamine looduse üle vilja ei kanna
Romaanis „Kus laulavad langustid“ ületatakse mahlakate looduskirjeldustega sentimentaalsuse ja krimikirjanduse karid.
Kui tossutäkk raudruunaks kohitseti
Eesti maastikule jõudmise järel kolisid rongid ja raudtee kiiresti ka eesti kirjandusse, nii armastamiseks kui ka pahandamiseks ja pilkamiseks.
