2016-14 (3584)

Lekkiv maailm

Panama leke pakub ajakirjanikele ja maksuametnikele ilmselt tööd veel pikaks ajaks. Ühelt poolt oleme juba harjunud selliste suurte andmeleketega, millest esimese taga oli kümme aastat tagasi Islandil asutatud WikiLeaks. Teiselt poolt ei tohi me aga mingil juhul lasta rutiinil end uinutada, seda enam, et Panama lekke andmemaht on suurem, kui kõigi seniste sellesarnaste juhtumite oma kokku.
Praeguseks on teada,…
Maailmafilosoofia poole
Detail XII sajandi maalist, mis kujutab igapäevaelu Songide dünastia ajal. Esivanemate austamise päev aprilli aluguses on Hiina kalendris tähtsal kohal seniajani.
Wikimedia Commons

Maailmafilosoofia poole

Globaliseerumine on filosoofias toimunud palju aeglasemalt kui kunstis, kirjanduses ja majanduses.

Miks Hiinas toimuv maailmale korda läheb?
Töölisasulad, millele anti nende praegune nägu 1980.-1990. aastate tööstusbuumi ajal, kui ei hoolitud vanalinnadest ega mõeldud palju eristumisele.
Tõnis Kimmel

Miks Hiinas toimuv maailmale korda läheb?

Kaubanduspartnerid ja rahvusvahelised finantsturud tunnevad muret Hiina käekäigu pärast.

Pekingi East Village
Pekingi Idaküla asutaja Ai Weiwei on ainus, kes pole loobunud võimuvastasest temaatikast, vaid on viinud selle globaalsele tasandile ja teinud sellest oma kaubamärgi.
Facebook

Pekingi East Village

Hiina avangardistid sattusid XXI sajandi algul tee­lahkmele, kust sai edasi liikuda kas karjäärikunsti suunas või sõltumatu mõtleja rollis.

Merineitsi, kasvaja ja varisevad mäed
Režissöör Stephen Chow kergendab „Merineitsi“ otsekohest ja isegi peaaegu tühisena mõjuvat ökosõnumit kreisi, tihti musta huumoriga ja haarava romantikaga.
Kaader filmist

Merineitsi, kasvaja ja varisevad mäed

Hiina filmitööstuse ja filmikunsti hetkeseisust

Meie idateaduste hetkeseis

Kuigi akadeemilise orientalistika juured ulatuvad Eestis XVII sajandisse, TÜ eelkäijana tegutsenud Academia Gusta­via­na aegadesse, ei ole Aasia uuringute seis Eesti teaduses ja kõrghariduses sugugi kiita. Seda nii riigi ja ühiskonna vajadusi silmas pidades kui ka võrdluses naabermaadega. Õieti on debatt Aasia-suunalise kompetentsi mitte isegi tõstmise, vaid loomise vajaduse üle Eestis tõusnud alles viimasel kümnendil. Kaugemale…
Mõni mõte Hiina kultuurist,  ideoloogiast, ideaalidest
Põhiküsimus nii konfutsiaanidel kui taoistidel oli inimese ideaal, see, milline peaks olema inimene, kes teisi juhib, õpetab, perekonna ja riigi asju korraldab.
Piia Ruber

Mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest

Võib-olla peab Hiina liikuma demokraatia poole, kuid ka läänemaailm võiks loobuda selle demokraatia kitsast ja dogmaatilisest mõistmisest.

Klähvib, ei pure – Hakka õige kriitikuks!

Õpid seal koolis oma muusika-, teatri-, kirjandus- või tont teab mis teadust. Läksid seda õppima ilmselt nohiklikust huvist asja vastu, kuigi tehnokraatidest arvamusliidrid peavad sind, tulevast humanitaarharitlast, ilmselgelt sotsiaalseks probleemiks, maksumaksja raha raiskajaks, lisakoormuseks töötukassale, sest treipingi taha sind suunata enam ei saa. Sind huvitab kultuur süvitsi ning ilmselt tahad sa…

Inimhäälset ja inimnäolist muusikat nautimas

Märtsikuu jooksul püüdsin hoida kätt Tallinna kontserdielu pulsil ja käisin seitsmeteistkümnel kontserdil. Kuulatud valikusse mahtus nii hetkes sündinud improvisatsioonilist instrumentaalmuusikat, süvamuusika esiettekandeid kui ka sajanditetagust klassikat, sekka kõrgetasemelist kodumaist rock’i.
Õigupoolest hõlmab mu muusikaelamuste ülevaade ajavahemikku 27. veebruarist 28. märtsini. Niisiis alustan veebruari lõpus Kumus esinenud Eld­bjørg Raknesi kontserdist „Talvejazzil“. Tema etteaste kõigutas…

Kümme aastat külma akent

Lõpuks ometi on eestikeelse lugeja laual just talle mõeldud hiina keele õpik.

Esimene eestikeelsele õppijale mõeldud hiina keele õpik ilmus möödunud aasta lõpus. Kasutada oli küll mõni tõlkeraamat,1 kuid senimaani õpetati põhiliselt Hiinas välja antud õpikute järgi, kus vahendajakeeleks on üldjuhul inglise keel. Puhtkeeleliselt on enamasti tegemist väga heade õpikutega ning kindlasti leiavad…

Kunstikonteksti kompamine

Eesti kunstikuu Abu Dhabi Art Hubis ja sealne kunstimaastik

Araabia Ühendemiraatide kohta on ridamisi kinniskujutelmi, mida võis kogeda, kui tuli jutuks Abu Dhabis planeeritav kunstiresideerumine. Meedia on siin ettevalmistavat tööd teinud, eksponeerides naftariigi kõige kõigemaid ehitisi või fakte, kulda ja rikkust, mis tuleneb maavaradest jne. Reaalsus väljendub statistilistes näitajates. Elanikkonna suurus on Maailmapanga andmetel umbes…

Noar, rõhk noorel kunstil

Pole sugugi lihtne saada ülevaadet värskelt kunstimaailma sisenenud noortest kunstnikest. Mõningase pildi annavad küll „Taseme“ näitused ja väiksemad grupiväljapanekud galeriides, kuid nende ürituste kõrval hajub infoväli uute tulijate kohta ebamääraseks halliks laiguks.
Eelmise aasta kevadest on seda haigutavat infolünka asunud täitma Noari veebikeskkond, kus juba tuntud ja end tõestanud kunstnike sekka on kompaktselt koondatud ka noorte…

Ajastute ja geenide mängud

Variuse teatri lavastus „Mojens!“ Benno Hanseni 125. sünniaastapäevaks: autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, peaosas Priit Volmer. Esietendus 20. III Eesti teatri- ja muusikamuuseumis.
Kuna on lähenemas „Eesti 100“ ja me otsime pingsalt olulist, mis saja aastaga kultuurivaldkonnas juhtunud, andis Variuse teatri lavastus „Mojens!“ omamoodi võimaluse läbi elada kogu selle aja üks liin. Vaatajale esitatakse Tallinnas vallakirjutaja peres 1891.…
Kõik teed viivad Hiina
FA Schola ansambel koosseisus Lilian Langsepp, Janno Mäe ja Raho Langsepp Hiinas kontserdil esinemas koos Tianjini konservatooriumi õppejõududega.
Erakogu

Kõik teed viivad Hiina

Raho Langsepp: „Paljud hiina traditsioonilised instrumendid on mõne tuhande aasta jooksul üpris vähe muutunud, küll aga on palju muutunud muusika, mida nende pillidega esitatakse.“

Kui loomad on lahti ehk Hirmu(s) plahvatus
Näitlejal peab olema mingi loomuomane tunnetus, kuidas mitte mängida nukuga, vaid mängida nuku kaudu. Seda näitasid Mirko Rajas (Huhuu, ahv) ja Tarmo Song (Popi, taksikoer) enam-vähem elusuuruste nukkudega üllatavalt hästi.
Ülar Mändmets

Kui loomad on lahti ehk Hirmu(s) plahvatus

Tuglase „Popi ja Huhuu“ on sisult küll aegumatu teos, ent eeskätt pakub siiski huvi, kuidas suhestub see teatris praeguse eluga.

Enesesisenduse luhtumine

Jüri Kolk pälvis emakeelepäeval koguga „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ Gustav Suitsu luulepreemia. Teos on seda igati väärt. Siiski tekkis küsimus, miks on see saavutanud rohkem tähelepanu, kui näiteks eelmisel aastal ilmunud „Otse aia taga“ (edaspidi OAT). Kas neil on siis nii suur vahe ja on üks teisest tõesti tunduvalt parem?
Enne kui erinevusi otsida, toon välja selle ühise, mis mind…
Kas mälu- või mängusõdurid?
„Täna mängime sõda“ üritab vaadata võrdselt mõlemale poole Teise maailmasõja rindejoont.
Kaader filmist

Kas mälu- või mängusõdurid?

Dokumentaalfilm „Täna mängime sõda“ (In-Ruum, Eesti, 2016, 86 min), režissöör-stsenarist Meelis Muhu.
SS-Estlandi leegionärid marsivad trummipõrina saatel mööda Valga tänavat. Flööt hakkab mängima sõjaaegset populaarset šlaagrit „Lili Marleen“. Meeste näod on otsusekindlad…

Suitsu luulepreemia Jüri Kolgile

Eesti praegune väärtluule on vägagi rikkalik ega allu tootmisvalemitele.

Kuigi 2004. aastal asutatud Gustav Suitsu stipendium nimetati alles mullu ametlikult ümber luulepreemiaks, on see olnud auhind algusest peale. Ning ehkki selle asutajateks olid (kirjandusmuuseumi ettepanekul) Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn ning žürii moodustatakse tänini Tartus tegutsevate kirjandusasutuste inimestest, ei ole kirjandusgeograafiline ega -poliitiline tasakaalustamine…
Kõndides läbi tule
Rati Saxena Erakogu

Kõndides läbi tule

Luuleraamatute lugejaskond tundub kahanevat. Võib-olla jääb selline mulje, kuna luuleraamatuid ilmub järjest rohkem, eelmisel aastal näiteks 130. Veel vähem lugejaid leiab tõlkeluule – eelmisel aastal 13 kogu. Kõiki pole jõudnud veel ka ise…
Interikooniline import-eksport
Sigrid Viir jätab meile võimaluse lugeda oma kolme tööd ühe installatsioonina, mis kannab moekat ingliskeelset poeetilist koondnimetust „Snapshot Photos of the Moon, Black Holes Filled with Sugar Cube, Snowball as a Noble Gift, Polish Apple in a Lift“.
Stanislav Stepaško

Interikooniline import-eksport

Jimmy Limit ja Sigrid Viir mängivad üle fotomeediumi sisemised piirangud ja väldivad digifoto leviklišeesid.

Hiina sarnased linnad

Kindlasti on igaühel Hiina linnaruumist oma ettekujutus, olgu selle kujundanud pildid ajalooliste vaadetega või ulmeliste kõrgelamute rajoonidega. Hiinas satun arhitektitööga seoses sageli aga linnadesse, mida väljapoole ei näidata. See on hoopis teistsugune Hiina. Ajaga on tekkinud rida pilte, mis annavad minu arust hoopis tõesema pildi sealsest argisest linnaruumist.
Need linnad on osa hõlmamatust arhipelaagist, mille saared ulatuvad…

Mina ja Pasi, minu teise Soome sõber

Paneb jätkuvalt imestama, kust leiab terve plejaad tänapäeva soome dramaturge ikka ja jälle üles selle salavedru, millega pingestada tavaliste inimeste lihtsaid lugusid.

KOM-teatri „Pasi was here“ („Pasi oli siin“), autor Veikko Nuutinen, lavastaja Lauri Maijala, kunstnik Janne Vasama. Mängivad Robert Enckell, Johannes Holopainen, Vilma Melasniemi ja Juho Milonoff. Esietendus…

Trompetimängu A ja O

Trompetigala „Aavo Ots 65“ 13. III Estonia kontserdisaalis.
Trompetimängu a ja o – niiviisi võiks hiljuti Estonia kontserdisaalis kuuldud trompetimängijate galakontserti iseloomustada küll. Õigus on neil, kes tajuvad siin viidet ürituse eestvedajale, trompetikoolkonna rajajale ja dirigendile Aavo Otsale, kuid soovi korral võib seda mõista laiemaltki. Üle paari tunni kestnud kontsert andis põhjaliku sissevaate instrumendi hingeellu: näidati trompetit…
Argielu ideaalmaastik
Näituseruumi keskosa mõjub suure pidulauana, kuhu kuraator on seadnud eeskätt iluasjadena mõjuvaid disainnõusid ja üksikuid argisemaid köögitarbeid nii ETDMi, aga ka teiste muuseumide kogudest.
Anu Kannike / Ester Bardone

Argielu ideaalmaastik

Köögi moderniseerimine hoogustus sõjaeelsel kümnendil, kuigi moodsa kodukultuuri ideid tunti meilgi juba aastakümneid.

Lootmine pole strateegia

Jeffrey Katzenberg: „Tahan teha lugusid, mis põhinevad Hiina kultuuril või mütoloogial.“

Isegi kui mitte tõe pähe võtta mõningaid raevuka droonipiloodi valitud kiirusega edasi-tagasi vihisevaid kuulujutte, võib Jeffrey Katzenberg mõjuda veidi hirmutavalt. Ja seda mitte üksnes tema üllatavalt heale füüsilisele vormile. DreamWorks Animationi boss on paljude sõnul üks viimastest tõelistest Hollywoodi mogulitest. Lõppude lõpuks oli…

Ilmakaarte kohtumispaik

„Maailmafilmi“ festival Tartus 27. III – 2. IV 2016
Iga festival on mõnes mõttes oma filmivaliku ori. Tõsi, ühtede ja samade filmidega saab teha ka küllalt eripalgelisi festivale (meeleolu, toimumispaiga, diskussioonidega), ent kokkuvõttes ei ole ükski festival siiski parem kui seal linastuvad filmid. Filmide nimekiri sõltub peale korraldaja otsuste ka festivali mainest, imagost, nähtavusest, kandidaatide hulgast, teisisõnu…

Lilian Linnaks 27. II 1929 – 28. III 2016

Eesti kunstiväli on jäänud vaesemaks ühe olulise inimese võrra. Lahkunud on metalli- ja ehtekunstnik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Lilian Linnaks. Tema näol oli tegu mitmekülgse loojaga, kelle isiksusse kuulusid põimituna kunstniku, tootedisaineri, õpetaja ja uurija jooned.
Lilian Linnaks läks Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima 1952. aastal, lõpetas selle metallehistöö erialal…
Kuu aitab juhtida juhtumisi
Fotograafia- ja astronoomiahuviline Martin Vällik püüdis 3. juuli (2015) õhtupoolikul kaadrisse ainulaadse hetke, kuidas kuu tõuseb Haapsalu piiskopilinnuse kellatorni silueti taustal.
Martin Vällik

Kuu aitab juhtida juhtumisi

Meie esivanemad jagasid kuu kuueks osaks, kus iga osa pikkuseks on viis päeva.

Kehade kahekõne

Praegusel vastuolulisel ajal vajatakse üha rohkem lavastusi, kus inimene vaatab inimesele silma, kus võõras kohtub võõraga, omamata eelteadmisi, võttes inimest lihtsalt inimesena.

Vaba Lava ja Gripi „Tavalised inimesed. Tallinna versioon“, kontseptsiooni autor Jan Martens, lavastajad Jan Martens ja Lukas Dhont, kunstilisse meeskonda kuuluvad Yanna Soentjens, Maarten Dekort, Steven Michel, Kimmy Ligtvoet, Laura Vanborm jt. Esietendus 18. III…
Inimene kui aine ja laine
Oleme kehalt pisikesed, aga iga inimese teadvusel on võime ja võimalus oma pisikesest elust kaugemale vaadata, konverteerida oma kogemusi tähendusteks. Näha ennast mitte objektina, vaid seosena; erinevusena, mis on osaline terviku ühtsuses. Pildil Hubble’i süvavälja foto kaugetest galaktikatest.
Wikimedia Commons

Inimene kui aine ja laine

Errol E. Harris püüab tuua kokku teadusliku maailmavaate ja metafüüsilise elutunde.

Sirp