2015-42 (3562)

Kirjanik ja kunstnik palgale

Kuidas loovisik end oma loominguga ära elatab, on halli habemega küsimus, mille üle vaidlesid juba XVIII sajandil prantsuse valgustusfilosoofid Diderot ja Voltaire.
Mõni sajand hiljem on Eestiski seda küsimust kuuma kartulina veeretatud. Nii esitas kirjanike liit 2009. aastal ettepanekute paketi, kuidas parandada kirjanike toimetulekut ja sotsiaalset turvatunnet,1 pakett sisaldas nii mitmeaastaste stipendiumide loomist kui ka loomeliitude…
„Kratt“ – hea Eesti asi
Jonathan Hanks kratina on igiliikur, staccato’likult teravate liigutustega olend, kellel inimkeha, kuid tulevaimu energia. Harri Rospu

„Kratt“ – hea Eesti asi

Marina Kesler üllatab koreograafia intensiivsusega, tempokusega – see kannab „Kratti“ lõpuminutiteni.

Komöödiakirjanduse tehniline ülevaatus

Komöödiakirjanduse tehniline ülevaatus

Tasub vaid kellelgi täheldada, et miski on eesti kultuuris puudu, kui (:)kivisildnik selle juba ära teeb.

Post-sõnastik XXVII: seeria, seriaalsus II
Kataloog narratiivse vormina esineb väga võimsalt näiteks Peter Greenaway loomingus, eelkõige varajastes eksperimentaalsemates filmides, kus nt vertikaalsete objektide loetlemisena („Vertical Features Remake“) või katastroofi üleelanute biograafiatena („Falls“) vormistatud teosed mängivad paljude erinevate korduvate ja läbipõimunud seeriatega, mida esitatakse muutuva tempoga. Kaader filmist

Post-sõnastik XXVII: seeria, seriaalsus II

seeria, seriaalsus II
erinevus
Automatiseeritud tootmisprotsess ja tarbimisharjumused näitlikustavad kõige pealispindsemat kordustekultuuri tasandit, kus seerialaadsete struktuuride (partiid, järjed, sarjad jms) ja seriaalse menetluse põhiprintsiip on „elementide või järjestikuste väliste…
Sina laula parem!
Visible Solutions OÜ. Tooteesitlus-performance Turu Hansatori kaubanduskeskuses, 2012. Visible Solutions OÜ

Sina laula parem!

Ilmselt on nii mõnigi muusiku- või näitlejakutsest unistav noor edasiõppimisvõimalusi otsides leidnud end Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) veebilehe asemel hoopiski maksu- ja tolliameti omaga tõtt vahtimas. Ja hea ongi, sest taasiseseisvumisjärgse…

Kas ja kus kohtub Tallinn merega?

Admiraliteedi basseini äärse kvartali arhitektuurivõistlus

Tallinna sadamaala Admiraliteedi basseini äärse kvartali arendaja Porto Franco esimeseks suurimaks üürnikuks uues hoones saab olema Eesti vabariik. Kompleks on plaanitud valmis ehitada 2018. aastaks, mil Eestist saab Euroopa Liidu eesistuja ja kaubanduskeskuse kohale planeeritav hiiglaslik büroopind kavatsetakse täita euroametnikega. Mis monofunktsionaalsest büroopinnast hiljem saab, ei ole veel…

Lennud liiga madalal

Lühifilmide kassett „Lennud unes või ilmsi“ (Eesti 2015, 64 min), režissöörid Helen Takkin („Elo“), Edina Csüllög („Liblikmees“), Leeni Linna („Tiibadeta piloot“) ja Carlos E. Lesmes („Äralend“). Esilinastus 9. oktoobril.
Eesti noorte tegijate uusi töid vaadates settis minusse süvenev nukrus. Filmid tänavusel lühifilmide kassetil näivad olevat reastatud kvaliteedi järgi. Kõik algab päris hästi, aga esialgne heakskiit asendub lõpuks…
Postmodernism ja Käsmu
Vene kirjanik Lev Rubinstein lugemas esseed „Kirjaniku skelett“. Youtube

Postmodernism ja Käsmu

Lev Rubinstein: „Tänapäeval on kirjanduse missioon keele hoidmine.“

Karmuse haprast seisundist
Filmi peategelane Maher tantsib end vabaks ka Ramallah’ peaväljakul. Max Golomidov

Karmuse haprast seisundist

Dokumentaalfilm „Karmil pinnal“ (Exitfilm, Eesti 2015, 74 min). Režissöör-stsenarist Toomas Järvet, operaator Max Golomidov, helilooja Abraham’s Cafe, produtsent Eero Talvistu. Esilinastus 8. oktoobril kinos Artis.
„Karmil pinnal“ on dokumentaalfilm Palestiina endisest…

Kirjaniku skelett

Mul oli suur soov saada kirjanikuks. Mõnikord on mul see soov isegi praegu. Aga enne seda unistasin, nagu kõik tavalised poisid, kordamööda lenduriks, valvemilitsionääriks, kuulsaks ränduriks, estraadikonferansjeeks, piletikassapidajaks ja jalakäijate tunneli direktoriks saamisest. Mingil ajal – arstiks, nagu minu onu Borja, kes kord kinkiski mulle tõelise süstla koos nõeltekomplektiga. Hakkasin seda süstalt kohe pistma kõikidesse asjadesse, kuhu…

In memoriam: Krista Madiste

Krista Madiste
2. III 1973 – 15. X 2015
Viinakuu viieteistkümnenda päeva koidik tõi valusa teate – lahkunud on õpetaja Krista Madiste.
Kuigi on võimalik, et ta oli rohkem tuntud vanamuusikaansambli Gambare liikmena, oli Krista Madiste siiski eeskätt plokkflöödiõpetaja. Õppinud akordioni, süüvis ta peaaegu autodidaktina plokkflöödimängu saladustesse ja jõudis tasemeni, mis võimaldas tal enam kui kakskümmend aastat õpetada…
Kommentaar

Kommentaar

Eesti arhitektide liit (EAL) on andnud välja pressiteate, kus öeldakse, et toimunud Admiraliteedi basseini piirkonna võistlust liit arhitektuurivõistluseks ei pea. Liit osales võistluse žüriis, kuid võistlustingimused kooskõlastas vaid osaliselt.
Kui nüüd tagantjärele tark olla,…

Suured ja väikesed atmosfääri osakesed

Praegusaja kaks suuremat õhusaastega seotud keskkonnaprobleemi on kliimamuutuste kiirenemine ja inimeste tervisevaevused linnades.1,2 Mõlemaga on seotud väikesed õhus hõljuvad osakesed.
Tavainimesele koosneb õhk vaid gaasidest, kuid see pole sugugi nii: õhus esineb alati ka tahkel ja vedelal kujul ainet, teaduslikult väljendatuna – aerosooliosakesi või ka lihtsalt osakesi. Osakeste suurus on mõnest nanomeetrist kuni…

Facebooki „hea uus ilm“

Oo imet! Kauneid olendeid kui palju!
Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm,
kus niisugune rahvas peal!
W. Shakespeare „Torm”
Juuli lõpus saatis Facebook välja pressiteate, kus anti teada, et suhtlusportaali külastus küündib enam kui miljardi kasutajani päevas. Teisisõnu, anti mõista, et maailmas iga seitsmes on igapäevane Facebooki kasutaja. Sellised arvud aitaksid teoorias ilmselt üsna hästi kinnitada vana head…

Teadusfilosoofia raskekaaluline klassik kerges kuues

Carl Gustav Hempel (1905–1997) on kahtlusteta XX sajandi olulisemaid ja mõjukamaid teadusfilosoofe – vähemalt domineerivas angloameerika teadusfilosoofias. Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mille objektiks on teaduseks nimetatav praktika. Traditsiooniline teadusfilosoof küsib: milles seisneb teaduslik teadmine ja seletus, milles selle eripära muudest seletuspraktikatest? Mis on teaduslike teooriate (ontoloogiline, episteemiline) staatus? Milles seisneb…
Ilu: ülendav, paheline, hirmutav
Kriitika eest pole keegi kaitstud. Kaader filmist „Noorus“.

Ilu: ülendav, paheline, hirmutav

Siinse poleemika on ajendanud Aurelia Aasa üle-eelmises Sirbis avaldatud arvustus Paolo Sorrentino filmile „Noorus“ („Youth“, 2015). Üks selle kaldus faktiväide, ennekõike aga hämmeldus arusaamast, et meie ja tema tõlgendus…
Märksõnaks koostöö
Festivalilaval on Dreaming of a Place Unseen, ansambli juht ja helilooja on trompetist Nolan Quinn. Franck Reisner

Märksõnaks koostöö

Eesti-Šveitsi sõpruskohtumine „Lugano-Tallinn“ 6. – 10. X Viljandis ja Tallinnas.
Eesti jazzi tutvustamine välismaal tundub olevat üks tähtsamaid teemasid, mida ikka ja jälle tõstatatakse, kui juttu tuleb siinsest jazzielust. Muidugi on selleks…
Muusikast pilvedes ja riiulitel

Muusikast pilvedes ja riiulitel

Muusikat on läbi aegade kirjeldatud ja kirjeldatakse eri vaatenurkade alt. Vanad tähendused: muusika kui religioosne ja metafüüsiline nähtus – taevane võnkumine; ühisteadvuse rituaalne ergastaja; ideoloogia ruupor; geniaalse professionaali loodud…

Kuidas teha Jürgen Rooste selg prügiseks?

(:)kivisildnik on kirjutanud funktsionaalse luuletamise käsiraamatu.

Neil päevil tuleb (:)kivisildnikult trükist õige pretensioonika pealkirjaga teos, „(:)see õige luuleõpik“. Uurisin autorilt, millega tegu.
Kõik kõvemad kirjamehed avaldavad viimasel ajal kirjandusõpikuid. Mis oli sinu „(:)selle õige luuleõpik“ impulss?
(:)kivisildnik: Ma olen väsinud inimestest, kes ei oska luulet kirjutada ega lugeda, sealhulgas auväärsetest luuletajatest, luuleekspertidest ja…

Kirjasõna unistus teatrilavast

Võistlustööde rohkus ja hea tase näitasid, et näidendivõistluse tuleviku pärast ei ole vaja karta.

Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel saavutas esikoha Piret Saul-Gorodilovi „Tark mees taskus“, mille puhul tõsteti esile, et sotsiaalselt tundlikke teemasid on käsitletud eluterve huumoriga. Näidendivõistlusele esitati 92 näidendit, millest pääses edasi teise ringi 23…
Vaade Jaani kirikule, Tigutornist rääkimata

Vaade Jaani kirikule, Tigutornist rääkimata

Kortermaja Konrad Tartus. Autorid Tiit Sild, Martin McLean ja Keiti Kaasik. Valminud 2015. aastal.
Külaliskorteritega maja Konrad pesitseb Tartu kõige sügavamas vanalinnasopis, Küütri tänava märkamatus hoovis. Siia…
Ida ja lääs ülikooli aulas
Nikolai Doktorov (pikiflööt kaval, Bulgaaria) ja Mohammad Rasouli (nei, Iraan).

Ida ja lääs ülikooli aulas

XX rahvusvaheline vanamuusika festival „Orient et Occident“ 8. – 11. X Tartu ülikooli aulas.
Tartu muusikaelus silmapaistev festival „Orient et Occident“ tõi idast ja läänest kokku kõrgetasemelisi muusikuid, kelle musitseerimislust suutis…
Kunsti maine jõud
Mika Rottenbergi monovideoteos „Pigistus“ (2010) on absurdne fakti ja fiktsiooni egu. Kiasma pressifoto

Kunsti maine jõud

Mitmehäälne, kuid tegelikult ikka vasakroheline, kapitalismi- ja natsionalismivastane väljapanek

Agamiksist Carmeniks

Els Vaarmanist on jäänud vaid legend.

Variuse teatri lavastus „Unustatud primadonna Els Vaarman“: autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstiline teostus Karmo Mende (Soome) ja Mare Kõrtsini, osades Katrin Lehismets, Heino Seljamaa, Diana Dikson-Soom, Peeter Kaljumäe, René Soom. Esietendus 4. X teatri- ja muusikamuuseumi saalis.
Ühe karismaatilisema laulva näitleja Els Vaarmani käekäiguga saab tutvuda lavastuses, mida Variuse teater…

Alternatiiv ühtib peavooluga

Klähvib, ei pure

Mulle ei meeldi sõna „alternatiiv“ ega „indie“. Mida aeg edasi, seda vähem on jutuks teistsugused eelistused ning niipidi sisemisest vajadusest oma isikupära väljendamine. Võrreldes kümne aasta tagusega on nii mõnigi omal ajal muusikalise veidrusena arvel olnud nähtus saanud nurkadest tunda lihvimist, ümber kena kesta ja teinekord ka lehvi peale. Nagu tubli…

In memoriam: Riin Kübarsepp

Riin Kübarsepp
29. X 1978 – 14. X 2015
Pikaajalise haiguse tagajärjel lahkus meie seast kunstikriitik Riin Kübarsepp.
Riin Kübarsepp lõpetas 1997. aastal Tallinna XXI keskkooli humanitaarklassi, 2002. aastal Eesti kunstiakadeemias kunstiteaduse eriala ning 2004. aastal samas õpetajakoolituse lisaeriala. Edaspidi tegutses ta peamiselt vabakutselise kunstikriitikuna.
Ta kirjutas kunstiarvustusi, aga ka muudel kultuuriteemadel Sirbis, Postimehes, KesKus-is, Eesti Päevalehes, Teater. Muusika.…
Sirp