20. Sirp
Sirp seekord lisadeta. Sirbis endas:
* Kuidas kaitsta linnamaastikke? Kuidas kaitsta liustikke? Kuidas filosoofia parandab inimest?
* Popperi avatud ühiskond. Magda optimistlik feminism.
*Püksipõlve paikamiseks tuleb auk välja lõigata. Anti Saare kolm raamatut korraga lahkamislaual.
* 3 korda Ibsen. Esiteks Dag Solstadi raamatus, teiseks ja kolmandaks teatrilavadel Viljandis ja Tallinnas.
* Õnnepalu teel Pariisist Paradiisi.
* Musta huumori kollektsionäär Artemi Troitski.
* Türi kevadfestival, Brugge keelpillikonverents.
*…
* Kuidas kaitsta linnamaastikke? Kuidas kaitsta liustikke? Kuidas filosoofia parandab inimest?
* Popperi avatud ühiskond. Magda optimistlik feminism.
*Püksipõlve paikamiseks tuleb auk välja lõigata. Anti Saare kolm raamatut korraga lahkamislaual.
* 3 korda Ibsen. Esiteks Dag Solstadi raamatus, teiseks ja kolmandaks teatrilavadel Viljandis ja Tallinnas.
* Õnnepalu teel Pariisist Paradiisi.
* Musta huumori kollektsionäär Artemi Troitski.
* Türi kevadfestival, Brugge keelpillikonverents.
*…
1 minut
Reti Saks Mustvalgel Vabaduse galeriis
20. mail kell 17.00 avab RETI SAKS Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) oma graafikanäituse “MUSTVALGEL”. Näitusel on kuivnõelatehnikas tööd, suureformaadiliste figuraalsete lehtede kõrval ka väikesed abstraktsed sügavtrükipildid seeriast “Reti Saks Unplugged“ – trükipressiga CD-plaatidele salvestatud pildimuusika ning mõned väikesed pronksskulptuurid.
2 minutit
Kumu sisehoovi suvenäitus soome skulptoritelt
20. mail kell 18.00 avatakse Kumu sisehoovis tuntud Soome skulptuuriklassiku Eero Hiironeni tööde väljapanek.
Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud Kumu hoone arhitektuur ja Eero Hiironeni skulptuurilooming toetuvad sarnastele loomingulistele ideaalidele. Neid ühendab 20. sajandi modernistlik traditsioon ja meie põhjanaabrite ehitus-, rakendus- ja vabasid kunste iseloomustav eriliselt ehe loodusmaterjali tunnetus. Professor Eero Hiironen…
Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud Kumu hoone arhitektuur ja Eero Hiironeni skulptuurilooming toetuvad sarnastele loomingulistele ideaalidele. Neid ühendab 20. sajandi modernistlik traditsioon ja meie põhjanaabrite ehitus-, rakendus- ja vabasid kunste iseloomustav eriliselt ehe loodusmaterjali tunnetus. Professor Eero Hiironen…
1 minut
VIII Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival, 20.-22. mai 2010
VIII Pärnu rahvusvahelisel koorifestivalil kõlab esmakordselt Eestis Karl Jenkinsi “Rahumissa” . 20. mail stardib suvepealinnas VIII Pärnu rahvusvaheline koorifestival, osalemas kuus väliskoori ja 17 eesti koori (neist 7 Pärnust). Tänavu osaleb esmakordselt festivalil ja rahvalaulukonkursil ka seitse a cappella ansamblit Kokku laulab festivalil 800 lauljat 29 kollektiivist, kellele…
2 minutit
Saksofnikvartett SaxEst & Siim Aimla EuropaFestil!
Pille Lille Muusikute Toetusfondi (PLMF) aktiivse väliskoostöö tulemusel esines saksofonikvartett SaxEst koos Siim Aimlaga kahe ülieduka kontserdiga 7.-13. maini toimunud suurejoonelisel EuropaFestil Bukarestis, Rumeenias.
1 minut
Vähem kui kahe kuu pärast heliseb Hiiumaa folgirütmides
15. juuli keskpäeval kõlavad Kärdlas kuuendat korda südasuvise pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk avahelid. Nelja päeva jooksul, 15.–18. juulini saab kuulda väärtuslikku muusikavalikut Jaak Johansonist Tõnu Tepandini ja Zetodest Ummamuuduni, sekka võõrapäraseid muusikahelisid.
2 minutit
Muuseumiroti konkursi võitis näitus „Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal“
Aasta parimaks näituseks tunnistati Kumu Kunstimuuseumi näitus „Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal“. Näituse kuraator on Juta Kivimäe.
2 minutit
Kahes keeles portaal koondab üle tuhande kultuurisündmuse
Eesti Instituudi täna avatud infoportaalist www.kultuur.info leiab eesti- ja ingliskeelset teavet enam kui tuhande läheneva kultuurisündmuse kohta; kalendrist leiab ka kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi ja ligi kahe tuhande Eesti kultuuriorganisatsiooni kirjeldused.
1 minut
Tanel Toomi film võitis tudengifilmide Oscari
Tanel Toomi lõputöö Briti rahvuslikus filmikoolis (National Film and Television School – NFTS) “Pihtimus” (The Confession) võitis tudengifilmide Oscari parima välismaise filmi kategoorias.
1 minut
Teater NO99 Bernis ja Viinis festivalil
Teater NO99 lavastus “Kuidas seletada pilte surnud jänesele” etendub Šveitsi pealinnas Bernis toimuval festivalil “auawirleben”.
1 minut
Öös on raamatud
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu hoiab üliõpilaste eksamihinnete hüvanguks ja linnaelanike meeleheaks uksed neljal päeval – esmaspäevast neljapäevani, lahti hilisõhtul kella 23ni. Tudengitele pakutakse õpingute hõlbustamiseks tasuta kehakinnituseks sooje jooke, kahel viimasel päeval viivist tähtaja ületanud raamatute tagastamisel ei taheta ning koju viimiseks on välja valitud sümboolse hinnaga loovutatav ilukirjandus.
1 minut
Sedasi! Kütkestuse kultuur
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avab 2010. aasta kunstinäituste hooaja reedel, 14. mail, kell 18.00 Marco Laimre isikunäitusega “Sedasi! Kütkestuse kultuur”.
1 minut
Vanemuine toob uuel hooajal välja 17 uuslavastust
Vanemuise teatri 141. hooajal jõuab uusi draamalavastusi vaatajate ette kümme, uusi muusikalavastusi on viis ning tantsu- ja balletilavastusi kaks.
2 minutit
U.S Baltic Foundationi auhindade eestlastest laureaadid on Arvo Pärt ja Enn Kunila
Washingtonis toimunud tänavusel U.S Baltic Foundationi auhinnagalal tunnustati kahte eestlast: helilooja Arvo Pärti auhinnaga Baltimaade kuvandi rikastamise eest (Baltic Image Enhancement Award) ja ettevõtjast kunstikollektsionääri Enn Kunilat Baltimaade filantroopiaauhinnaga.
1 minut
Keel kujuneb kasutuse kaudu
18. mail kl 17.00 ERMis avataval näitusel näitab muuseum eesti keelt tema mitmekülgsuses. „Muuseum näitab keelt“ annab külastajale võimaluse osaleda keeleloomeprotsessis, kuulata eesti keelt murdes, tutvuda viipekeele ja punktkirjaga. Näitus jääb külalistele avatuks 2011. aasta jaanuarini.
2 minutit
Vikerkaare topeltnumber
Paari nädala eest ilmus Vikerkaare aprilli-mai topeltnumber, mis nagu viimastel aastatel kombeks on ühiskondlik-poliitilise suunitlusega. Sedapuhku on tulipunktis tõusvad riigid – eelkõige Hiina, aga käsitlemist leiavad ka muud maad ja piirkonnad. Kui veel kümmekonna aastat eest näis, et Hiina pakub intellektuaalset huvi eelkõige filoloogidele, kes tegelesid Vana-Hiinaga, siis nüüd ei saa maailma poliitika ja majanduse tulevikupalet…
2 minutit
Soov olla sihtmärk, värvist hoolimata
Marju Lauristin, Punane ja sinine. Toimetanud Peeter Vihalemm ja Margot Visnap, keeleliselt toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Peeter Laurits. Eesti Ajalehed, 2010. 512 lk.
Hea, kui on põhimõtteliseltki teada, kuidas asjad peaksid käima. Kui tead, on, mille poole püüelda. Võib-olla kunagi täistabamust saavutamata. Marju Lauristin kirjutas 2003. aastal: „On oluline aru saada, kus on…
Hea, kui on põhimõtteliseltki teada, kuidas asjad peaksid käima. Kui tead, on, mille poole püüelda. Võib-olla kunagi täistabamust saavutamata. Marju Lauristin kirjutas 2003. aastal: „On oluline aru saada, kus on…
6 minutit
Valge paela tumedad varjud
„Valget paela” on tihti vaadeldud kui filmi natsismi ja teiste XX sajandi ohtlike mentaliteetide vaiksest sünniloost.
Sisu
Filmi tegevus hargneb Saksamaal 15 kuu jooksul enne Esimest maailmasõda. Vaikses külakeses hakkavad sündima imelikud asjad. Kohalik doktor saab viga, kui ta kukub hobusega, sest keegi on kahe puu vahele kinnitanud traadi. Põllumehe naine saab surma, kui kukub…
Sisu
Filmi tegevus hargneb Saksamaal 15 kuu jooksul enne Esimest maailmasõda. Vaikses külakeses hakkavad sündima imelikud asjad. Kohalik doktor saab viga, kui ta kukub hobusega, sest keegi on kahe puu vahele kinnitanud traadi. Põllumehe naine saab surma, kui kukub…
12 minutit
Väike mees ja suur saatus
Larry on väike inimene, kes elab kohustuste maailmas, need, kes teda ümbritsevad, on aga tunduvalt suurema haardega, kuna elavad oma isiklike õiguste maailmas.
Vendade Coenite filmi „Tõsine mees” tegevus toimub 1960. aastate Ameerikas juudi kogukonnas. Laiemalt joonistatakse sel (eneseiroonilisel) taustal välja müsteeriumi ja ratsionaalselt hoomatava, ühiskonna ja indiviidi, saatuse ja tavalise väikese inimese vaheline pingeväli.
Vendade Coenite filmi „Tõsine mees” tegevus toimub 1960. aastate Ameerikas juudi kogukonnas. Laiemalt joonistatakse sel (eneseiroonilisel) taustal välja müsteeriumi ja ratsionaalselt hoomatava, ühiskonna ja indiviidi, saatuse ja tavalise väikese inimese vaheline pingeväli.
4 minutit
Sinistes toonides lipu all
12. – 23. maini vältab 63. Cannes’i rahvusvaheline filmifestival
Kolmapäeval alanud Cannes’i filmifestivali lipuvärvid on sinised. Sügavtume taustatoon võiks kenasti sümboliseerida elukogemust ja -tarkust. Heledamad sinised kirjad ning kribad plakatitel ja muul märknassvärgil kõlbavad kuvama nooruslikke tulevikulootusi. Ilusa puhta vanainimese kohta, nagu 63seks saav Cannes’i filmipidu ju vististi on, kõlbab nii kenasid tõlgitsusi pakkuda küll.
Kolmapäeval alanud Cannes’i filmifestivali lipuvärvid on sinised. Sügavtume taustatoon võiks kenasti sümboliseerida elukogemust ja -tarkust. Heledamad sinised kirjad ning kribad plakatitel ja muul märknassvärgil kõlbavad kuvama nooruslikke tulevikulootusi. Ilusa puhta vanainimese kohta, nagu 63seks saav Cannes’i filmipidu ju vististi on, kõlbab nii kenasid tõlgitsusi pakkuda küll.
3 minutit
Küsi kaduvalt – elava mälu kildude kaitseks
(Vt Sirp 30. IV)
Neuroos on võimatusel rajanev murelik adumine. Georges Bataille Tanja Muravskaja installatsioon „Monumendid” on 2008. aastal, aprillimäsu aastapäeva ootuses valminud töö, mida esmakordselt eksponeeriti ühisnäitusel Marge Monkoga Hobusepea galeriis ja mis kuulus ka hiljuti Kumus toimunud Rael Arteli identiteedi- ja natsionalismiteemalise kuraatorinäituse valimikku. Reaktsioon viimasele, täpsemalt Sirami käesoleva…
Neuroos on võimatusel rajanev murelik adumine. Georges Bataille Tanja Muravskaja installatsioon „Monumendid” on 2008. aastal, aprillimäsu aastapäeva ootuses valminud töö, mida esmakordselt eksponeeriti ühisnäitusel Marge Monkoga Hobusepea galeriis ja mis kuulus ka hiljuti Kumus toimunud Rael Arteli identiteedi- ja natsionalismiteemalise kuraatorinäituse valimikku. Reaktsioon viimasele, täpsemalt Sirami käesoleva…
2 minutit
Eesti koomiks ja I Eesti koomiksibiennaal
Nii kurb, kui see ka ei ole, peab suurem osa meie kaasmaalastest koomiksit vaid suvaliseks pildireaks (kusagil mannetus päevalehes, Erkki Kõlu anekdootide all), mis kedagi naerma ei aja. Siiski on koomiks vägagi elujõuline žanr, millel puudub küll Eestis tänaseni laiem kõlapind. Jah, tõesti, kusagil tehakse midagi, kuid kus täpselt ja mida, jääb…
4 minutit
Sinine pole argument
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Sinine” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kuni 3. VI. Kuraatorid Andres Koort ja Lii Pähkel. 15. V kell 18 algab Uue Kunsti Muuseumis Pärnus muuseumiöö raames kunstikarneval „Sinine”. Häppeningidega astuvad üles Jasper Zoova, Siram, Andrus Joonas, Pusa, Hanno Soans, Karol Kallas ja Tori rahvamaja eksperimentaalteater. Muusikalise rocketteaste teeb Paul Cole (USA ). Riietus:…
2 minutit
Maalitudengitel tasub silm peal hoida
Noorte maalikunstnike ideekonkursi võidutööd näitusel „193 x 282” Vaala galeriis 30. IV – 6. V.
Tõnis Saadoja: „193 x 282” on noorte maalikunstnike suhtlusportaal, kus igaühe profiil koosneb suuremõõtmelisest visuaalist ning autori sõnavõtuga pildireast. Külastage, kommenteerige ja lisage sõbraks, kui meeldib. Kaido Ole: Põhiküsimus õppejõu poolt vaadatuna on alati üks ja seesama: mida teha,…
Tõnis Saadoja: „193 x 282” on noorte maalikunstnike suhtlusportaal, kus igaühe profiil koosneb suuremõõtmelisest visuaalist ning autori sõnavõtuga pildireast. Külastage, kommenteerige ja lisage sõbraks, kui meeldib. Kaido Ole: Põhiküsimus õppejõu poolt vaadatuna on alati üks ja seesama: mida teha,…
2 minutit
Kes võiks olla EKLi president?
Eesti Kunstnike Liidu suurkogu eel, kui selguvad presidendikandidaadid ning õhus on tunda ehk tavapärasest enam pinget, võiks nii liidu liikmed kui laiemalt kultuuri- ja kunstiavalikkus aega võtta ja mõelda kunstnike liidu, selle presidendi ning laiemalt loomeliitude rolli üle tänases Eesti ühiskonnas. EKL on põhikirja järgi professionaalseid kunstnikke ja kunstiteadlasi koondav vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu…
3 minutit
Eesti Kunstnike Liit kui iseteadev vaimustruktuur
Olen nõustunud kandideerima kunstnike liidu presidendi ametikohale. Miks nii?
Staažika kunstnike liidu volikogu liikmena olen hästi kursis sellega, mis liidus toimub, millised on probleemid ja mis töö mind ja mu kolleege ees ootab. Praeguses majandussurutises on kunstnike liidu ülesanded kaldunud kunstikesksetest pigem majanduslikeks: kuidas rahaliselt välja tulla ja ellu jääda? Ellujäämine on…
Staažika kunstnike liidu volikogu liikmena olen hästi kursis sellega, mis liidus toimub, millised on probleemid ja mis töö mind ja mu kolleege ees ootab. Praeguses majandussurutises on kunstnike liidu ülesanded kaldunud kunstikesksetest pigem majanduslikeks: kuidas rahaliselt välja tulla ja ellu jääda? Ellujäämine on…
2 minutit
Lühiülevaade Eesti Kunstnike Liidu tegevusest
Lühiülevaade Eesti Kunstnike Liidu tegevusest Kolmeaastane valimisperiood võib tunduda lühike või pikk – oleneb kustpoolt vaadata, igatahes viimasel suurkogul esitatud kokkuvõttega võrreldes on kunsti toetamiseks saavutatud uusi võimalusi, pean silmas protsendiseadust.
2 minutit
Ööliblikad ja talupojatarkus
Eesti Draamateatri „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia . . . .”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Urmas Lattikas, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Taavi Varm. Mängivad Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass ja Elina Reinold. Esietendus 25. IV Eesti Draamateatri suures saalis.…
4 minutit
Pühalik naer
Von Krahli teatri lavastus „The End” laotab vaatajate ette lähitulevikku paigutuva luupainaja.
1.
Francis Baconile kuulub sentents: Poesis doctrinae tamquam somnium – luule on unenägu mingist õpetusest. Mõnikord tundub, et nii sobiks öelda paljude õnnestunud kunstiteoste kohta. Need asendavad filosoofiat, pakuvad täpselt sõnastatud mõtteskeemide asemel kontsentreeritud visioone, sisseelamisi, mis ei rõhu eelkõige või ainult mõistusele, vaid just tunnetele – aimdustele,…
1.
Francis Baconile kuulub sentents: Poesis doctrinae tamquam somnium – luule on unenägu mingist õpetusest. Mõnikord tundub, et nii sobiks öelda paljude õnnestunud kunstiteoste kohta. Need asendavad filosoofiat, pakuvad täpselt sõnastatud mõtteskeemide asemel kontsentreeritud visioone, sisseelamisi, mis ei rõhu eelkõige või ainult mõistusele, vaid just tunnetele – aimdustele,…
7 minutit
„ReVerb”, Resonabilis plugged
„ReVerb”: ansambel Resonabilis 7. V Kanuti gildi saalis.
Ansambel Resonabilis, mille koosseisus musitseerivad Kristi Mühling, Tarmo Johannes, Iris Oja ja Aare Tammesalu jõudis aastal 2009 oma esimese plaadini. Sellel kõlanud teosed presenteerisid ansambli kõlalise keskpunktina eesti kromaatilist kannelt. Resonabilis on inspireerinud eesti heliloojaid uusi teoseid kirjutama ning samas haaranud kavadesse ka varasemate teoste seadeid.
Ansambel Resonabilis, mille koosseisus musitseerivad Kristi Mühling, Tarmo Johannes, Iris Oja ja Aare Tammesalu jõudis aastal 2009 oma esimese plaadini. Sellel kõlanud teosed presenteerisid ansambli kõlalise keskpunktina eesti kromaatilist kannelt. Resonabilis on inspireerinud eesti heliloojaid uusi teoseid kirjutama ning samas haaranud kavadesse ka varasemate teoste seadeid.
2 minutit
Rida 7, koht 2
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 8. V Vanemuise kontserdimajas.
See oli minu istekoht Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil. Kõige äärmine iste parteris parema rõdu all. Miks ma seda rõhutan? Kui orkester juba pille häälestas, vaatasin vasakule rõdule ja nägin, et see oli peaaegu tühi. Jõudsin juba kahetseda, et polnud taibanud sinna istuda: sealt oleksin ju saanud jälgida muusikute tegevust nagu peopesalt…
See oli minu istekoht Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil. Kõige äärmine iste parteris parema rõdu all. Miks ma seda rõhutan? Kui orkester juba pille häälestas, vaatasin vasakule rõdule ja nägin, et see oli peaaegu tühi. Jõudsin juba kahetseda, et polnud taibanud sinna istuda: sealt oleksin ju saanud jälgida muusikute tegevust nagu peopesalt…
3 minutit
Eesti parim viiuldaja 2010
Äsja lõppes II Pärnu viiuldajate konkurss. Selle pealkirja tõlgitsemisel mõeldava segaduse ärahoidmiseks tuleb seletada, et tegemist ei ole lokaalse ürituse, vaid teist korda toimunud üleriigilise viiuldajate võistlusega. Reglement pakub osavõtuvõimaluse kõigile kuni 30aastastele viiuldajatele, mis tõstab konkursi 1987. aastal katkenud vabariiklike interpreetide konkursside tasemele. Sellise võimaluse loomise eest tuleb kiita Pärnu Filharmooniat ning eraldi ja…
3 minutit
PEALELEND: Eri KLas
Eri Klas, Birgitta festivali kunstiline juht, milliseid huvitavaid nähtusi on festivali korraldajad leidnud muusikateatri maastikul? Kuidas kaardistada festivali arengusuundi?
Lausa avastuslik on füüsilise teatri kasutamine barokkooperis „Orpheus ja Eurydike”. Kuna ooperi tegevus toimub osaliselt teispoolsuses, siis nii on ka meie ooperi tegevus kahel tasandil. Lauljad tegutsevad laval, aga füüsilise teatri artistid liiguvad kogu kloostriruumis. Saksa teatri Pan-Optikum…
Lausa avastuslik on füüsilise teatri kasutamine barokkooperis „Orpheus ja Eurydike”. Kuna ooperi tegevus toimub osaliselt teispoolsuses, siis nii on ka meie ooperi tegevus kahel tasandil. Lauljad tegutsevad laval, aga füüsilise teatri artistid liiguvad kogu kloostriruumis. Saksa teatri Pan-Optikum…
1 minut
„Usaldage kõiges Mozarti muusikat!”
Need sõnad kuulusid Georg Otsale ja sellise pealkirjaga ilmus ajalehes Sirp ja Vasar (16. I 1976) muusikateadlase Helga Tõnsoni arvustus ooperile „Don Giovanni”, mis jäi Otsa luigelauluks – sedakorda lavastajana, kelle töö katkestas halastamatu vikatimees.
5 minutit
„Jazzkaare” haardes
Juba ammu mastaapseks kasvanud „Jazzkaar” tuli tänavu 21. korda. Festival 23. IV – 2. V sisaldas kokkuvõttes nii mõnegi tõepoolest kirgastava kontserdielamuse, kusjuures esinejate valikul paistis rõhk olevat pianistidel ja lauljatel. Eriliste lemmikutena tooksin selle „Jazzkaare” esinejaterivist esile trummari ja multitalendi Karsten Mathieseni, prantsuse avangardi esindaja Jean Louis Trio, Kristjan Randalu ja Vaiko Epliku duetti-duelli, Chopini…
6 minutit
Piret Bristoli vahinglik proosamaailm
„Usuvaenlane” ühendab ja täiendab tugevalt nii Piret Bristoli romaane kui ka varasemat jutukogu, olles seega nende vahel vältimatu lüli.
Jutukogu „Usuvaenlane” on igas mõttes täienduseks Piret Bristoli varasematele romaanidele „Sajandi öömajad” (2002) ja „Sõud” (2005) ning jutukogule „Paralleelmeri” (2007). Veelgi enam, täiendused toimivad ka teisipidises suunas, sestap ei mängi teoste ilmumise kronoloogia olulist rolli…
Jutukogu „Usuvaenlane” on igas mõttes täienduseks Piret Bristoli varasematele romaanidele „Sajandi öömajad” (2002) ja „Sõud” (2005) ning jutukogule „Paralleelmeri” (2007). Veelgi enam, täiendused toimivad ka teisipidises suunas, sestap ei mängi teoste ilmumise kronoloogia olulist rolli…
4 minutit
PEALELEND: Tuuli Taul
Käisid kirjandusfestivalidel („HeadRead” ja „Prima vista”) nelja päeva jooksul kolmes linnas oma raamatut näitamas ja esinemaslaulmas. Kas tekkis ka mingeid võrdlusmomente ja mis tunde sus säärane tuuritamine loob?
Tuuli Taul: Tuuritamine iseenesest on tore. See tähendab, et on võimalus mahutada väiksesse ajaperioodi üks tunne, stiil, mõte, mida eri paikades välja öelda ja ette kanda. Terviklik lähenemine, võrreldes …
Tuuli Taul: Tuuritamine iseenesest on tore. See tähendab, et on võimalus mahutada väiksesse ajaperioodi üks tunne, stiil, mõte, mida eri paikades välja öelda ja ette kanda. Terviklik lähenemine, võrreldes …
2 minutit
Luule tõlkus
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse kutsel ja eestvedamisel kogunesid eelmisel nädalal Käsmu kirjanike majas luuletajad Katalooniast, Iisraelist, Slovakkiast, Sloveeniast, Islandilt ja Eestist, et tõlkida üksteise luulet üksteise keelde.
Eestlastest osalesid tõlkenädalal Maarja Kangro, Doris Kareva, Carolina Pihelgas, Hasso Krull ja Tõnu Õnnepalu, kõik vilunud ja kogenud luuletõlkijad, Hasso Krull ka veebipõhise tõlkeluuleajakirja Ninniku looja ja eestvedaja. Iisraeli luuletaja ja tõlkija Amir…
Eestlastest osalesid tõlkenädalal Maarja Kangro, Doris Kareva, Carolina Pihelgas, Hasso Krull ja Tõnu Õnnepalu, kõik vilunud ja kogenud luuletõlkijad, Hasso Krull ka veebipõhise tõlkeluuleajakirja Ninniku looja ja eestvedaja. Iisraeli luuletaja ja tõlkija Amir…
4 minutit
Ühe elu ülev muusika
Kummaliselt vabastav, kuidas Andreï Makine’i loomingu puhul saab takistusteta rääkida ilust.
1.
Lugedes Andreï Makine’i, kerkib aeg-ajalt pähe kummaline paralleel Pedro Almodóvari filmidega. Tõsi, sellise seosega ei tohiks eriti süvitsi minna, kuid tundub, et nende kahe loojutustaja hoiak sentimentaalsuse suhtes väärib imetlust: mõlemat võib nimetada üsna julgeks „pisarakiskujaks”, kuid sedapuhku ilma igasuguse halvustava alatoonita. Tegelikult tähendab see,…
1.
Lugedes Andreï Makine’i, kerkib aeg-ajalt pähe kummaline paralleel Pedro Almodóvari filmidega. Tõsi, sellise seosega ei tohiks eriti süvitsi minna, kuid tundub, et nende kahe loojutustaja hoiak sentimentaalsuse suhtes väärib imetlust: mõlemat võib nimetada üsna julgeks „pisarakiskujaks”, kuid sedapuhku ilma igasuguse halvustava alatoonita. Tegelikult tähendab see,…
6 minutit
Eesti eest ja Eesti tagant
„Ühtse Eesti suurkogu” näitas teatri võimet tulla mustast kastist ühiskonda ja pingestada sadu tuhandeid inimesi.
Pärast Ühtse Eesti suurkogu telekat vaadates ja lehti lugedes hakkas mul NO 99 inimestest kahju, sest etenduse esimene retseptsioon meenutas inglise kõnekäändu „näita lollile kuud, tema näeb ikka ainult sinu näppu”. Oleks kurb, kui Ühtne Eesti lõpebki lihtsameelsete uudistega sellest,…
Pärast Ühtse Eesti suurkogu telekat vaadates ja lehti lugedes hakkas mul NO 99 inimestest kahju, sest etenduse esimene retseptsioon meenutas inglise kõnekäändu „näita lollile kuud, tema näeb ikka ainult sinu näppu”. Oleks kurb, kui Ühtne Eesti lõpebki lihtsameelsete uudistega sellest,…
5 minutit
Ettevaatust – koopiakultuur!
Kuigi Euroopa Liidu ideoloogia kaitseb kultuurilist mitmekesisust, on nüüdiskultuuri keskseks mudeliks ikkagi kopeerimine. Selle algpõhjused on teadagi tehnoloogilised ja majanduslikud: paljundustehnika tormiline areng ning vähimale kultuurilisele ühisosale ja suurimale kasumile sihitud kommertskaubandus. Turumajanduse kontekstis täidab kultuurilise mitmekesisuse idee eelkõige propagandistlikku ja kompensatoorset funktsiooni – samal viisil nagu kodanikuühiskonna kontseptsioon juridifitseerunud demokraatia ja võimukontsentratsiooni tingimustes.
2 minutit
Öös on publikut, päevas ka
Homme õhtul toimub teist korda Eesti muuseumide suurüritus „Muuseumiöö”. Üle Eesti on hiliste öötundideni avatud 115 muuseumi, Tallinnas on muuseumide suure avaliku programmiga liitunud ka arhiiv, kirikud, Kunstihoone. Ka aasta tagasi kirjutasin sel puhul kolumni („Öös on muuseume”, 14. V 2009), mille lõpumõttena väitsin: „Lootma peab, pärast pikka ööd võiks muuseumidele ka ilus hommik koita”.…
2 minutit
Kultuuriuuringud „evolutsioonilise pöörde” lävel
John Hartley nimi ei vaja meediauuringutega tuttavale lugejale tutvustamist. Koos teise meediateooria klassiku John Fiskega kirjutas Hartley 1978. aastal raamatu „Reading Television” („Lugedes televisiooni”),…
14 minutit
