Homne Sirp ja Diplomaatia!
Värskes Sirbis:
SIRPeri: isikumuuseumid. Mis nad on ja kelle jaoks?
Arvo Pärdi 4. sümfoonia “Los Angeles” esiettekanne Los Angelese Walt Disney Hallis.
Kultuurkapital tunnustas mulluseid parimaid.
Ilona Martson ja Tiit Hennoste: kuhu tõmmata veelahkmejoon väärt ja vääärtusetu ajakirjanduse vahele?
Miks ajakirjale Tuna surmakelli lüüakse?
Andrei Hvostov: eesti kirjanduses on suured teemad otsa saanud.
Koosolek Moskvas: kas Müür võib Kuradist filmi teha või…
SIRPeri: isikumuuseumid. Mis nad on ja kelle jaoks?
Arvo Pärdi 4. sümfoonia “Los Angeles” esiettekanne Los Angelese Walt Disney Hallis.
Kultuurkapital tunnustas mulluseid parimaid.
Ilona Martson ja Tiit Hennoste: kuhu tõmmata veelahkmejoon väärt ja vääärtusetu ajakirjanduse vahele?
Miks ajakirjale Tuna surmakelli lüüakse?
Andrei Hvostov: eesti kirjanduses on suured teemad otsa saanud.
Koosolek Moskvas: kas Müür võib Kuradist filmi teha või…
4 minutit
Tanja Muravskaja aktifotograafiakursuse tööd kunstiakadeemia galeriis
14. I avati Eesti Kunstiakadeemia galeriis Tanja Muravskaja juhendatud aktifotograafia kursuse raames valminud seeriate väljapanek. Näitusel osalevad fotoosakonna III kursuse üliõpilased: Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp, Johannes Säre ja Sigrid Viir.
2 minutit
Rotermanni vabaõhu galerii avab täna Laura Kallasvee ja Ester Kannelmäe fotonäitus
Tallinna linnasüdames, Rotermanni väljaku ääres on alates 15. jaanuarist avatud Rotermanni vabaõhu galerii. Selleks puhuks on CC Plaza hiiglaslik valge sein muutunud mega-ekraaniks, kuhu iga päeva kella 6.00-8.30 ja 16.30-23.00 on projetseeritud eesti parimate fotograafide looming.
1 minut
Homme avatakse Rakveres Vedeliku näitus
Reedel, 16. I kell 14 avatakse Rakvere Teatri fuajees Vedeliku näitus. Nagu füüsikas, nii ka kunstis, on vedelik voolav aine, mille kuju on piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab.
1 minut
Etendus kunstniku teest ─ “Adamson-Eric ad astra”
Adamson-Ericu muuseumi ja Uue Vana Teatri koostöös valminud etendus “Adamson-Eric ad astra” esietendus 5. jaanuaril 2009 muuseumi juubelinäituse keskel.
1 minut
Täna avatakse Haus Galeriis Esther Roode mälestusnäitus
15. jaanuaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis maalikunstnik Esther Roode mälestusnäitus. Näituse avapäevaks sai valitud kunstniku sünnipäev. Väljapanek koondab endas läbilõiget Esther Roode (1923–2007) loomingust 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Eksponeeritud on mitmekesine valik pliiatsijoonistusi, akvarelle ning õlimaale portreedest kuni maastike ja linnavaadeteni.
1 minut
Ilmus filmiartiklite kogumik “Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc”
272-leheküljeline inglisekeelne artiklikogumik “Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc” koondab 16 artiklit Ida-Euroopa, Baltikumi ja endise Nõukogude Liidu kinokunstist nii rahvusvaheliselt tunnustatud filmiteadlastelt kui ka noorte uurijate sulest.
1 minut
Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD on taas Grammy nominent
51. rahvusvahelise plaadiauhinna Grammy nominendiks on esitatud CD-plaat “Scattered Rhymes”, millel Tarik O’Regani, Guillaume de Machaut ja Gavin Bryarsi loomingut esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Orlando Consort Paul Hillieri juhatusel. CD kandideerib parima produtsendi kategoorias.
Harmonia Mundi välja antud CD “Scattered Rhymes” produtsent on Robina G. Young, kellega koostöös on…
Harmonia Mundi välja antud CD “Scattered Rhymes” produtsent on Robina G. Young, kellega koostöös on…
1 minut
Tove Janssoni poliitilised karikatuurid Tartus!
Näitus „Adolf, Jossif ja sõda Tove sihikul – Tove Janssoni poliitilised karikatuurid ajakirjas ”Garm” 1930.–1940. aastail“ Soome Instituudi Tartu osakonnas (Vanemuise 19) kuni 18.02.2009. Näitus on avatud tööpäevadel kell 10-16, kolmapäeviti kell 10-18. http://www.finst.ee/2009/adolf_jossif_ja_soda.html
1 minut
Avaldati Max Jakobsoni komisjoni viimane raport
Detsembri alguses piduliku kõnekoosolekuga oma tegevuse lõpetanud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni viimane raport avaldati 14. jaanuaril komisjoni kodulehel (vt http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_en_1944-.pdf). Raport käsitleb Eesti territooriumil ja/või Eesti kodanike vastu pärast 1944. aastat toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid. Lisaks sisaldab raport ülevaate repressioone läbi viinud Nõukogude julgeolekuasutustest, karistusotsuseid langetanud tribunalidest ja kohtuvälistest…
1 minut
Valmis festivalidekalender 2009
Trükivalgust on näinud Eesti Instituudi koostatav traditsioonilinefestivalide kalender. Voldikusse on koondatud 2009. aasta eesti kultuuritähtsündmuste valik, mis hõlmab muusika-, kunsti-, teatri-, filmi-,tantsu- jt valdkondade infot. Voldik on eesti ja inglise keeles, sisaldades teavet ühtekokku 144 festivalikohta. Iga sündmuse puhul on esitatud selle pealkiri, toimumisaeg ja -koht ning korraldaja kontaktandmed. Voldikusse kaasatud suursündmusi on põhjalikumalt…
1 minut
Täna õhtul eteldakse Unti!
Kolmapäeval,14. I kel 18.00 esitavad Kirjanike Majas (Harju 1) valiku Mati Undi tekste, tekstikatkeid ja luuletusi kirjanikud Maarja Kangro, Doris Kareva, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv ja Urmas Vadi. Undi katkeid on valinud ja kavas säädnud esitajad ise, dramaatiliste elementidega aitas Margus Kasterpalu. Esimest korda kanti kava ette septembris Tartus, festivalil “Unt!”.
1 minut
“Presidendi kojutulek” ja pillimeistrite kontsert. August Pulst 120.
2009. aasta on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis juubeliaasta – 14. I tähistame oma asutaja August Pulsti 120. sünniaastapäeva ning 22. märtsil muuseumi 85. sünnipäeva. Juubeliaasta avaüritustena toimub 14. I A. Pulsti näitemängu “Presidendi kojutulek” etendus ning 16. I pillimeistrite kontsert Kadrioru lossis.
1 minut
Kultuuriambulantsi väljakutse
Kolme fotograafi sulandumine vanausulisse atmosfääri kaheksa aasta jooksul on märkimisväärne julgustükk ning tulemus sellevõrra vägev.
Fotonäitus „Tagasi Peipsi äärde”, autorid Birgit Püve, Age Peterson, Annika Haas. Tallinna Kunstihoone 13. XII 2008 – 18. I 2009. Kuraator Harry Liivrand.
Olm, et Peipsiveerde armutakse, on saanud uue manifesteeriva kinnituse. Mis asja muidu oleks kolmel linnast tulnud…
Fotonäitus „Tagasi Peipsi äärde”, autorid Birgit Püve, Age Peterson, Annika Haas. Tallinna Kunstihoone 13. XII 2008 – 18. I 2009. Kuraator Harry Liivrand.
Olm, et Peipsiveerde armutakse, on saanud uue manifesteeriva kinnituse. Mis asja muidu oleks kolmel linnast tulnud…
3 minutit
Keelenõuanne vastas 100 000. küsimusele
8. jaanuaril laekus Eesti Keele Instituudi keelenõubaasi 100 000. küsimus. Selle esitas riigiasutuse töötaja, kes soovis nõu lisandi ühildumise asjus. Küsija sai kingituseks keelenõuandekogumiku.
1 minut
Meeli Kõiva klaasvalgusskulptuur ilmestab rahvusvahelist suurfirmat
Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstniku Meeli Kõiva unikaalse lahendusega klaasvalgusskulptuur ehib nüüdsest Soome klaasifirma Glaston Corporation peahoonet Tamperes.
1 minut
Antiputinlaste hingeelu
Kasparov ja Kasjanov haihtuvad siiski tagaplaanile, kasparovlasi ja kasjanovlasi ei näe me filmis peaaegu üldse, keskendutud on limonovlaste sõelumisele.
Dokumentaalfilm „Revolutsioon, mida ei tulnud” („The Revolution, that wasn’t”), 96 min. Režissöör Aljona Polunina, produtsendid Jaak Kilmi ja Ilkka Matila. Kuukulgur Film ja Matila Röhr productions, 2008. Esilinastus Eestis kinos Sõprus 7. I 2009.
Kehv on siis,…
Dokumentaalfilm „Revolutsioon, mida ei tulnud” („The Revolution, that wasn’t”), 96 min. Režissöör Aljona Polunina, produtsendid Jaak Kilmi ja Ilkka Matila. Kuukulgur Film ja Matila Röhr productions, 2008. Esilinastus Eestis kinos Sõprus 7. I 2009.
Kehv on siis,…
5 minutit
Täna avatakse näitus “Eramaa?”
Neljapäeval, 15. I kell 15.00 avatakse Harjumaa Muuseumis näitus „Eramaa?“. Näitusel tutvustatakse erinevaid Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi, nende minevikku ja tulevikku. Samuti on näitusel väljas konkursile “Eramaa!” saadetud fotod.
1 minut
Muusika ulatub üle jõuluaja
Aastalõpusaginas jäi Ülo Kriguli ja Jaan Pehki oratooriumiks nimetatud teos „Jõulujõud” peaaegu märkamatuks. Kui lähemalt vaadelda, on selle tähendus laiemas plaanis üsna oluline.
2 minutit
Reedel esitletakse Nikolai Roerichist pajatavat raamatut
Reedel, 16. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Kodulinna Majas (Gümnaasiumi 3, Tallinn) Ljudmila Šapošnikova kunstnikust, teadlasest ja rännumehest Nikolai Roerichist pajatava raamatu “Meister” esitlus.
1 minut
Festival „Gustav Ernesaks 100” 12. XI – 14. XII 2008
Gustav Ernesaksa Fond jaotas 2008. aasta stipendiumid järgmiselt: koorimuusika peastipendium Eri Klasile muusika edendamise ja koorimuusika populariseerimise eest nii Eestis kui välismaal; koorimuusika edendamise stipendium kauaaegsele koorimuusika arendajale ja paljude laulupidude korraldajale, Eesti Kooriühingu tegevdirektorile Ilmar Mossile ning Kuressaare muusikakooli kauaaegsele direktorile ja Saaremaa Ühendatud Meeskoori dirigendile Tiit Kösterile…
8 minutit
Värske Rõhu näitus Uue Maailma seltsimajas
Reedel, 16. jaanuaril kell 19.00 avatakse Uue Maailma Seltsis (Koidu 82, Tallinn) ajakirja Värske Rõhk näitus “Vaata teksti!”
1 minut
See päev on nüüd kätte jõudnud – Gustav Ernesaksa sajas sünniaastapäev
Kuu aega on kestnud Gustav Ernesaksa festival. Tema teoseid on lauldud, temast on räägitud, pisut kirjutatudki. Ajakirjanike põhiküsimus on: „Öelge, mida Gustav Ernesaks on meile andnud?”. Ja vastajad vastavad oma arusaamisele vastavalt:
3 minutit
Horror-tõlkijate pealetung
Alustuseks üks mälupilt möödunud suvest. Läksin kinno vaatama „Jane Austini tõrjutud tundeid”. Film oli täiesti vaadatav, ometi lahkusin rahulolematult, sest tõlge hakkas rohkem tähelepanu endale tõmbama, kui see ühe filmi puhul mõistlik oleks olnud. Tavaliselt ei pane tähelegi, kas tõlge vastab sellele, mis kuuled, ja tänapäeva filmitekst on nii primitiivne, et jälgimisega pingutama ei pea.…
2 minutit
Perspektiiviga uude aastasse
Möödunud aasta viimane kontsert sarjas „Akadeemilise kammermuusika” anti 20. detsembril ja ikka Kadrioru lossi saalis. Esinejateks seekord kodus suhteliselt harva kohatud interpreedid Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Sten Lassmann (klaver) ja Henry-David Varema, kes astusid üles kõik koos, see tähendab klaveritriona. Niisugust kooslust on ennegi kuuldud ja juba see häälestas ootused kõrgele nivoole, rääkimata interpreetide isikuomadustest ja …
3 minutit
Pealelend
Kajar Prul , toimetaja, tõlkija, kirjanduskriitik
Kalev Kesküla on su Eesti Ekspressis juba 2004. aastal „ammugi legendaarseks” toimetajaks ja kirjanduskriitikuks nimetanud, lisades, et sinust on „pisut ootamatult saanud üks keskseid Lotmani vahendajaid”. Nüüd on aasta 2009 ja sina 1. jaanuaril 50 aastat vanaks saanud – samuti ootamatult.
1986. aastast oled olnud Vikerkaare toimetaja. Paistab, et nimelt see on su…
Kalev Kesküla on su Eesti Ekspressis juba 2004. aastal „ammugi legendaarseks” toimetajaks ja kirjanduskriitikuks nimetanud, lisades, et sinust on „pisut ootamatult saanud üks keskseid Lotmani vahendajaid”. Nüüd on aasta 2009 ja sina 1. jaanuaril 50 aastat vanaks saanud – samuti ootamatult.
1986. aastast oled olnud Vikerkaare toimetaja. Paistab, et nimelt see on su…
2 minutit
„Wilhelm Tell” ja kohtumine ajastu fenomenig
Gioachino Rossini ooperi „Guillaume Tell” kontsertettekanne 18. XII 2008 rahvusooperis Estonia.
Rossini (1792–1868) 1829. aastal esietendunud ooperit „Guillaume Tell” (prantsuskeelne variant) Paris Opéras võib pidada XIX sajandi prantsuse suure ooperi teerajajaks. Tema kaasaegsed François Auber (1782–1871), Ludovic Halévy (1834–1908) ja Giacomo Meyerbeer (1791–1864) said siit kindlasti inspiratsiooni: ajaloolistesse keerdkäikudesse sattunud inimeste isikliku…
Rossini (1792–1868) 1829. aastal esietendunud ooperit „Guillaume Tell” (prantsuskeelne variant) Paris Opéras võib pidada XIX sajandi prantsuse suure ooperi teerajajaks. Tema kaasaegsed François Auber (1782–1871), Ludovic Halévy (1834–1908) ja Giacomo Meyerbeer (1791–1864) said siit kindlasti inspiratsiooni: ajaloolistesse keerdkäikudesse sattunud inimeste isikliku…
3 minutit
Tõlkija angažeeritusest *
Euroopa on sündinud tõlkimisest ja tõlkides, kirjutab Henri Meschonnic 1999. aastal (1), Niisuguse iseenesestmõistetavuse kirjapanemine on üllatav maailmajaos, mille kirjakeeled on sündinud piiblit tõlkides ja tänane administreerimine seisneb suures osas tõlkimises. Ometi on seda vajalikuks peetud ja – kirjapandus on värskust ka Tallinnas, kui seda tsiteerida.
4 minutit
Mida hakata peale meie tantsuharidusega?
Et vallata täielikult oma keha, peab see keha olema haritud.
Ei taha olla viimane, kõike määrav instants, pigem tahan kõrvaltvaatajana heita pilgu meie tänasele tantsumaastikule. Meil on kaks riigiteatrit: Estonia ja Vanemuine. Mõlemad teatrid on muutnud oma profiili, kuid repertuaar põhineb klassikal, ühes ühtmoodi, teises teistmoodi. Aga paradoksaalne, meie riigiteatrites ei ole peaaegu…
Ei taha olla viimane, kõike määrav instants, pigem tahan kõrvaltvaatajana heita pilgu meie tänasele tantsumaastikule. Meil on kaks riigiteatrit: Estonia ja Vanemuine. Mõlemad teatrid on muutnud oma profiili, kuid repertuaar põhineb klassikal, ühes ühtmoodi, teises teistmoodi. Aga paradoksaalne, meie riigiteatrites ei ole peaaegu…
4 minutit
Hoidkem teatriliidust kinni!
Oleme jätnud õigel ajal sõna sekka ütlemata siis, kui on mindud demokraatia kallale.
Teater ja riik, nagu tihtipeale juhtub, on teema, millel rääkida ei tahakski. Aga kui seda teha, siis alati tuleb ilmselt esmalt meelde Eesti Vabariigi põhiseadus. Tsiteeritakse ikka ja jälle paragrahvi, mis ütleb, et Eesti riigi kohustus on hoida ja kaitsta eesti kultuuri. Tsiteeritakse…
Teater ja riik, nagu tihtipeale juhtub, on teema, millel rääkida ei tahakski. Aga kui seda teha, siis alati tuleb ilmselt esmalt meelde Eesti Vabariigi põhiseadus. Tsiteeritakse ikka ja jälle paragrahvi, mis ütleb, et Eesti riigi kohustus on hoida ja kaitsta eesti kultuuri. Tsiteeritakse…
4 minutit
Kultuuriministeerium kavatseb kasutada sama nõksu nagu Tiit Piibeleht, kes vanale Vestmannile tema oma rahaga kosja läks
Küllap on kunstirahval palju vaimukamaid ja ohtlikumaid võimalusi oma tahte väljendamiseks kui streik.
Kui ees seisab teatrite riikliku toetuse 8%-line vähendamine, mida Eesti teatrielu ei mäleta pärast 1949. aastat, ja teatripiletite hinnast riigile mineva käibemaksu tõstmine…
Kui ees seisab teatrite riikliku toetuse 8%-line vähendamine, mida Eesti teatrielu ei mäleta pärast 1949. aastat, ja teatripiletite hinnast riigile mineva käibemaksu tõstmine…
8 minutit
Karude koopa uued saladused ehk Meenutusraamatu varjatud sisukord
„Lehitsetud lehekülgedelt” leiab iga lugeja oma pähklid ja rosinad, olgu need vallatud seigad kaugemate ja lähemate suuruste eluloost, mitmete aegade olustikust või autori teravmeelsed vahelehüüded ja pöördumised kujuteldava lugeja poole.
Helle-Iris Michelson, Lehitsetud leheküljed. Meenutusi elust ja lastekirjandusest.Tänapäev, 2008. 288 lk.
Kuulsin kord, kui ühe kirjastuse elupõline toimetaja ütles…
Helle-Iris Michelson, Lehitsetud leheküljed. Meenutusi elust ja lastekirjandusest.Tänapäev, 2008. 288 lk.
Kuulsin kord, kui ühe kirjastuse elupõline toimetaja ütles…
5 minutit
Roosnapõhja uus Oidsalu
Meelis Oidsalu tõestab veelgi mu tunnet, et praeguse tunnetuse põhjalt on maaelu eesti luules veel peaaegu avastamata.
Meelis Oidsalu, Koertepõud. Sirp ja Vaseliin, 2008. 45 lk.
Takkajärgi võib seda öelda. Kahe aasta tagune „Jumala kihvt luulekogu” oli suures osas veel toores ja õppiv asi. Nyyd on Oidsalu oma esmase lahmiva juhuslikkuse, kristluse-põlguse, killurebimise ja rõvetsemise iha ning ka…
Meelis Oidsalu, Koertepõud. Sirp ja Vaseliin, 2008. 45 lk.
Takkajärgi võib seda öelda. Kahe aasta tagune „Jumala kihvt luulekogu” oli suures osas veel toores ja õppiv asi. Nyyd on Oidsalu oma esmase lahmiva juhuslikkuse, kristluse-põlguse, killurebimise ja rõvetsemise iha ning ka…
4 minutit
Merkuuri lapsed
Psüühilise hügieeni seisukohast on Sandra Jõgeva parem kirjanik kui Jaan Kross.
Sandra Jõgeva, Draamapunkt. Võluri tagasitulek OÜ, 2008. 91 lk.
Psüühilisest hügieenist Kui keegi annab oma blogi põhjal välja raamatu, siis võib see tunduda täiesti mõttetu teona, lihtsalt feimi taotlemisena, mingi järjekordse sotsiaalporno lisamisena. Jõgeva raamatu puhul aga sellist probleemi ei teki. Minu silmis on blogidel ainult üks…
Sandra Jõgeva, Draamapunkt. Võluri tagasitulek OÜ, 2008. 91 lk.
Psüühilisest hügieenist Kui keegi annab oma blogi põhjal välja raamatu, siis võib see tunduda täiesti mõttetu teona, lihtsalt feimi taotlemisena, mingi järjekordse sotsiaalporno lisamisena. Jõgeva raamatu puhul aga sellist probleemi ei teki. Minu silmis on blogidel ainult üks…
6 minutit
Saada selleks, kes sa enne olid
Andreas Trossek intervjueerib Siiri Minkat, ajendatuna Tarmo Saliniga koostöös sündinud ühisnäitusest „Skisofreenia” Hobusepea galeriis möödunud aasta lõpul.
Enamiku kunstitudengite öökapil vedeleb mingil hetkel kohustusliku lektüürina „Hullus ja arutus” ja ühe päevalilli maalinud hollandlase kõrvalõikamise toimingut tunnistame samuti kõik osana modernismi krestomaatiast. „Skisofreenia” on teie mõlema teine ühine näitus ja järg 2007. aasta Draakoni galerii maaliväljapanekule…
Enamiku kunstitudengite öökapil vedeleb mingil hetkel kohustusliku lektüürina „Hullus ja arutus” ja ühe päevalilli maalinud hollandlase kõrvalõikamise toimingut tunnistame samuti kõik osana modernismi krestomaatiast. „Skisofreenia” on teie mõlema teine ühine näitus ja järg 2007. aasta Draakoni galerii maaliväljapanekule…
3 minutit
New age’i kogupauk Pärnus
PÄRNU MOODSA KUNSTI aastanäitus „Me oleme langenud inglid, kes peavad üles tõusma” (kuraator Andrus Joonas) Pärnu kunstihallis kuni 11. I, JASPER ZOOVA näitus „Reis ma ei tea kuhu” Pärnu muuseumis kuni 15. I, VILE -KAREL VIIRELAIU näitus „Metasport” Pärnu Kunstnike Majas 10. XII 2008 – 3. I 2009.
Ma pole enam enda keha sees
Ma pole enam…
Ma pole enam enda keha sees
Ma pole enam…
3 minutit
Miks Miks?
SWEDBANKI KUNSTIPREEMIA nominentide näitus Kumus kuni 15. II .
Swedbanki kunstipreemia näol on tegemist uue preemiaformaadiga, mis ületab mantlipärijana endist Hansapanga preemiat nii summalt kui ulatuselt. Uut, 10 000 euro suurust preemiat võib Euroopa kunstipreemiate edetabeliga võrreldes hinnata juba päris heaks saavutuseks. Kuivõrd nominente kogunes tänavu viiest riigist, Baltimaadele lisaks Rootsi ja Venemaa, ning osalevate maade arv kasvab ilmselt…
Swedbanki kunstipreemia näol on tegemist uue preemiaformaadiga, mis ületab mantlipärijana endist Hansapanga preemiat nii summalt kui ulatuselt. Uut, 10 000 euro suurust preemiat võib Euroopa kunstipreemiate edetabeliga võrreldes hinnata juba päris heaks saavutuseks. Kuivõrd nominente kogunes tänavu viiest riigist, Baltimaadele lisaks Rootsi ja Venemaa, ning osalevate maade arv kasvab ilmselt…
2 minutit
Pealelend
12. XII 2008 lõppes arhitektuuriaasta. Kas sellel oli ka sisuline tähendus või oli see üks järjekordne kampaania? On meil loota, et Eesti ühiskonnas hakatakse arhitektuuri vääriliselt hindama?
Karin Hallas-Murula: Arhitektuurimuuseumi väga tegusaks kujunenud aasta plaanid olid paigas juba enne, kui me arhitektuuriaastast teada saime, ning kõik see oleks toimunud ka ilma arhitektuuriaastata. Tavalisest rohkema, üheksa välisnäituse toimumist Iirimaal, Ungaris, Slovakkias…
Karin Hallas-Murula: Arhitektuurimuuseumi väga tegusaks kujunenud aasta plaanid olid paigas juba enne, kui me arhitektuuriaastast teada saime, ning kõik see oleks toimunud ka ilma arhitektuuriaastata. Tavalisest rohkema, üheksa välisnäituse toimumist Iirimaal, Ungaris, Slovakkias…
1 minut
Arhitekt ja tema aeg – Voldemar Herkel
Näitus „Arhitekt ja tema aeg. VOLDEMAR HERKEL” Rotermanni soolalaos kuni 1. II .
Tänavu saavad 80aastaseks mitmed Eesti nimekad arhitektid: Voldemar Herkel, Dmitri Bruns, Olga Kontšajeva, Ülo Ilves ja Kalvi Aluve, oleks saanud ka Boris Mirov, Malle Meelak, Hubert Matve ja Olga Bruns. Enamik neist said arhitektihariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus ajavahemikus 1950–1954…
Tänavu saavad 80aastaseks mitmed Eesti nimekad arhitektid: Voldemar Herkel, Dmitri Bruns, Olga Kontšajeva, Ülo Ilves ja Kalvi Aluve, oleks saanud ka Boris Mirov, Malle Meelak, Hubert Matve ja Olga Bruns. Enamik neist said arhitektihariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus ajavahemikus 1950–1954…
3 minutit
Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!
Oleks oodanud kriitilist kommentaari teaduse kroonilise alafinantseerimise kohta, mida senini on teinud kõik
Eesti Vabariigi valitsused.
Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arengud ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia, 2008. 222 lk.
Nimetuse „teaduse ja ülikooli ajalugu” all ilmub Eestis ohtralt raamatuid ja artikleid. Neist paljude puhul ei ole aga tegemist innovatiivsete ning metoodiliselt läbi…
Eesti Vabariigi valitsused.
Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arengud ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia, 2008. 222 lk.
Nimetuse „teaduse ja ülikooli ajalugu” all ilmub Eestis ohtralt raamatuid ja artikleid. Neist paljude puhul ei ole aga tegemist innovatiivsete ning metoodiliselt läbi…
2 minutit
Esimese Nõukogude okupatsiooni esimene lähivaade
Hoiatav näide, mis oleks juhtunud, kui Soome 1939. aasta sügisel andnuks järele
Mika Valtari (1908–1979) sünnist sai mullu sada aastat. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum ning loetum soome kirjanik, eelkõige tänu ajaloolistele romaanidele, mille pikka rida kroonib mahukas „Sinuhe, egiptlane”. Lisaks huvitavatele ja ajastutruudele mineviku rekonstruktsioonidele on ta sulest tulnud aga…
Mika Valtari (1908–1979) sünnist sai mullu sada aastat. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum ning loetum soome kirjanik, eelkõige tänu ajaloolistele romaanidele, mille pikka rida kroonib mahukas „Sinuhe, egiptlane”. Lisaks huvitavatele ja ajastutruudele mineviku rekonstruktsioonidele on ta sulest tulnud aga…
3 minutit
Sügavamale talveunne
Küll oleks mõnus pugeda talve tulles kohevasse pessa, tõmmata end kerra ja vajuda ebamäärasesse poolunne, nii et kõik, mis ümberringi toimub, läheb meile korda veel vaid hõredalt ja osaliselt. Kehatemperatuur langeb, hapnikuvajadus ja süsihappegaasi tootmine vähenevad. Hingamine aeglustub, aeg-ajalt tekivad hingetõmmete vahel mitmeminutilised pausid, mis lõpevad võimsa vabastava ohkega. Kaovad kõik psüühilised pinged, niinimetatud argised mured,…
2 minutit
Kriis ja ajalugu
Meie koolilõpetajad ei saa ajalootundides teada, kuidas ja miks maailm muutub, kuigi fakte ja nimesid tuleb meelde jätta päris palju.
Kõige uuemas eesti gümnaasiumile mõeldud ajalooõpikus „Lähiajalugu gümnaasiumile. I osa” (autoreiks Mart Laar ja Lauri Vahtre) kuulutatakse esimese lausena, et „19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse”. Võimalik, et õpiku autorid oskavad vastata, kui pikk oli see „ajastu”? Mina…
Kõige uuemas eesti gümnaasiumile mõeldud ajalooõpikus „Lähiajalugu gümnaasiumile. I osa” (autoreiks Mart Laar ja Lauri Vahtre) kuulutatakse esimese lausena, et „19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse”. Võimalik, et õpiku autorid oskavad vastata, kui pikk oli see „ajastu”? Mina…
5 minutit
Vabakutselised loovisikud anno 2009
Kes pole liha ega kala, jääb ravikindlustuseta
2004. aastast kehtib meil loovisikute ja loomeliitude seadus, mis tekitas uut liiki maksumaksja – vabakutselise loovisiku. See on isik, kes teenib elatist oma loomingu müügiga ja maksab FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) kombel oma maksud ise, aga ettevõtjaks teda seejuures ei nimetata. Seaduse sünni juures oligi väga oluliseks…
2004. aastast kehtib meil loovisikute ja loomeliitude seadus, mis tekitas uut liiki maksumaksja – vabakutselise loovisiku. See on isik, kes teenib elatist oma loomingu müügiga ja maksab FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) kombel oma maksud ise, aga ettevõtjaks teda seejuures ei nimetata. Seaduse sünni juures oligi väga oluliseks…
2 minutit
Arhitekt arhitekti vastu
Kas elulootust on ainult kaitsealusel vanal?
Enamik ehitistest meie ümber on arhitekti looming. Pole vahet, kas tegu on efektse üksikobjekti või tüüpprojekti alusel looduga. Tulevase kasutaja vajadused, eesmärk ja ruumiprogramm saavad arhitekti nägemuse järgi arhitektuurseks tervikuks, vähem või rohkem oluliseks märgiks oma ajas ja keskkonnas.
Enamik ehitistest meie ümber on arhitekti looming. Pole vahet, kas tegu on efektse üksikobjekti või tüüpprojekti alusel looduga. Tulevase kasutaja vajadused, eesmärk ja ruumiprogramm saavad arhitekti nägemuse järgi arhitektuurseks tervikuks, vähem või rohkem oluliseks märgiks oma ajas ja keskkonnas.
2 minutit
Igakülgse kasu eesmärgil
Uus aasta algas üsna valutult: kriisi pole, toad on soojad ja leib laual. Ja ka raha tuleb tasapisi neile, kes tööd teevad. Seda siiski mitte kõigile. Mõned saavad Sirbi vahel olevast kultuurkapitali stipendiumide vihikust teada, et loodetud toetust ei tule. Ja küllap uudisajakirjanik leiab vihikust ka mõne „kuritöö”, mida suure kella külge riputada ja mille…
3 minutit
Ain Lutsepp: Ei ütleks, et kultuurirahva häält pole kuulda. Võib-olla lihtsalt ei osata kuulata, sest ka vaikimine on sõnum.
Eesti Teatriliit valis läinud aasta lõpus uueks esimeheks Ain Lutsepa.…
8 minutit
