NINA POOM 14. IX 1909 – 15. XII 2006
4. I maeti Stockholmis Nina Poom. Nina Poom oli Eduard Wiiralti tööde suurim koguja sõjajärgsel perioodil väljaspool Eestit. Ta oli kunstnikule toeks majanduslikult rasketel 1940. aastatel ja 1950. aastate algul. Wiiralti tööde kõrval kogus ta ka kaasaegset lääne graafikat ja teiste väliseesti kunstnike töid. Ta on kinkinud Wiiralti töid Peterburi Ermitaažile, Pariisi rahvusraamatukogule…
1 minut
On vaid üks võimalik liikumissuund – ülespoole
Märkmeid Vene Draamateatri kohta. Põhieesmärk on teatri maine parandamine.
11 minutit
Naabri hääl minevikust
Eesti turule on esimest korda tulnud enam-vähem täismahus putinlik ajalookäsitlus.
7 minutit
Ülejärgmine rektor on hiinlane
Et Tartu ülikoolil pole tavaks rektori valimisprotseduuride korraldamisel arvestada Sirbi trükitsükliga, olen kimbatuses. Kirjutamise ajal pole uue rektori nimi veel teada, lehe ilmumise ajal aga juba on. Kuid ega see, et ma siin uue rektori nime nimetada saa, suurt ei maksagi. Kõigi kandidaatide lubadused ja ettekujutus tulevikust on avalikel foorumitel teatavaks saanud ning ühegi…
2 minutit
Repliik: Kas pronksmees on Maailma-Kristjan?
Akadeemias (nr 12, 2006) käis väitlus selle ümber, kas meie maadluskuulsus Kristjan Palusalu poseeris Tõnismäe monumendi pronkssõduri kuju tarbeks või mitte. Ajaloolane Peeter Kaasik ja Palusalu uurija Paavo Kivine arvasid, et Palusalu ei saanud olla selle palju kära tekitanud monumendi modell. Allakirjutanu aga usub vastupidist.
4 minutit
Mis keeli kurdid kõnelevad?
Mind on kurdide temaatika ammu huvitanud. Eestis on kurdidest maalitud üsnagi kummaline pilt. Kümmekond aastat tagasi olid meie ajakirjanduses tüüpilised pealkirjad nagu “Kurdi separatistid tahavad legaliseeruda” või “Kurdide asüülitaotlus koormab Eesti riiki”. Postimehe kultuurilisast lugesin koguni, et “Kurdi terroristid ründavad Türgi sisemaal asuvat tammi, mis piirab nende kodumaa veevarusid. See on nende esimene samm nende…
3 minutit
Seal, kus sandid saia söövad
Eestlaste läbi aegade kirjutatud Pariisi-kirjad vääriksid omaette antoloogiat
5 minutit
ÕS{istuv} võimulolev v praegune peaminister
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutusel väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti…
1 minut
Arhitektuurituul: Arhitekti seitse ametit
Eestis otsustatakse arhitektuuri üle nii, nagu võetakse otsustusi vastu kohtusüsteemis. Ärimees-arendaja on kohtualune, tihti meedias juba enne kohtuotsust süüdi mõistetud ja arhitektil ei jää üle muud kui olla arendaja advokaat kogu sellest tuleneva hea ja halvaga. Seega on linnavalitsuse arhitekt-prokurör süüdistaja koos peaprokurörist peaarhitektiga, kelle nimetab ametisse arendajate kogu soovitusel abilinnapea. Kus…
3 minutit
Ilkka Juhani Takalo-Eskola toore jõu siirus
Ilkka Juhani Takalo-Eskola näitus “Elu pole mu töö“ Tallinna Linnagaleriis kuni 21. I.
3 minutit
Kunstikoguja märkmed
Olga Terri 90. sünnipäev kutsus juba möödunud aasta märtsis eksponeerima näitust “Olga Terri ja eesti portree” Eesti Kontserdi galeriis. Seal olid kõrvuti Terri töödega välja pandud veerandsaja tema kaasaegse kunstniku portreed Eduard Olest ja Johannes Greenbergist Kreg A-Kristringi, Agur Kruusingu ja Jaan Toomikuni. Väljapanekus avanes eredalt Terri oskus süveneda psühholoogiasse, tabada inimkarakteri kõige peenemaid nüansse. Hausi…
2 minutit
Johannes Saali aeg on kätte jõudnud
Johannes Saali näitus “Elu metamorfoosid” Tartu Kunstimuuseumis kuni 25. III.
5 minutit
Muusikamaailm: BBC pühendus Sofia Gubaidulinale
BBC Sümfooniaorkestri traditsiooniline jaanuarikuine Composer Weekend Londonis Barbicani keskuses meie kaasaja tuntud helilooja loominguga oli pühendatud seekord Sofia Gubaidulinale pealkirja all “A Journey of the Soul”, märkides ka helilooja hiljutist 75. sünnipäeva. Nädalavahetus 12. – 14. jaanuarini sisaldas kokku kümmet üritust kontsertidest filmiprogrammini. Oma muusika ümber oli maestra valinud veel vaid…
4 minutit
Jaakko Ryhänen ja inimhääle pillerkaar
Tallinna talvefestival: JAAKKO RYHÄNEN (bass, Soome) ja tema üliõpilased Estonia kontserdisaalis 10. I.
3 minutit
“Poisi võlusarv” Kadriorus
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: ANNALIISA PILLAK (metsosopran), TAAVI TAMPUU (bariton) ja KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kadrioru lossis 13. I.
2 minutit
Allfilmi produtsent Piret Tibbo-Hudgins:
“Laulev revolutsioon” on ideaalne meie maa ja ajaloo tutvustamiseks.”
4 minutit
Esivanemate unustatud varjud: Parim einelaud Tartus on Vanemuises
Möödunud sügisel tähistati eesti filmist kirjutajate ringis Eesti filmiajakirjanduse 80. sünnipäeva. Pidujoont maha märkides võeti aluseks augustikuus 1926 Tallinnas ilmuma hakanud Filmileht, mis erinevalt muust pool-juhuslikult ja üksikute numbritega ilmunud filmiperioodikast pidas vastu 1931. aastani, kokku nägi viie aastaga paberivalgust 23 annet Filmilehte. Meenutuseks veel, sündmuse tähistuseks…
3 minutit
Salla vaated ehk Operaatori autoportree elunäinud mehena
Dokumentaalfilm “Vaade mäelt”. Režissöör, stsenarist ja operaator Edvard Oja. Kaasoperaatorid Andres Sööt ja Eve Ester. Lege Artis Film, 2006, 52 min. Esilinastus 22. XII 2006 Tallinna Kinomajas.
3 minutit
Vene telesarjad sõnaga Sirbis (V)
“Utjossov. Pesnja dlinoju v žizn”, DomFilm, 2006. Draamasari, 12 jagu, 540 minutit. Stsenaristid Arkadi Inin ja Natalja Pavlovskaja. Režissöör Georgi Nikolajenko. Helilooja Maksim Dunajevski. Peaosades Bogdan Benjuk (Leonid Utjossov eaka mehena), Marat Bašarov (Utjossov 25 – 42), Vladimir Žerebtsov (Utjossov teismelisena), Marina Aleksandrova (Jelena Goldina-Lanskaja-Utjossova), Nonna Grišajeva (Antonina Revels), Vadim Tsallati (Lavrenti Beria), Dmitri…
2 minutit
Anna Tõrvand-Tellmann ja tema inglise kolledž
Tallinnas oli 1930. aastatel kaks inglise kolledži nime kandvat õppeasutust. Aeg-ajalt juhtub, et neid aetakse nüüd segamini või neile viidatakse selliselt, et ei saa aru, kumba neist mõeldakse. Üks oli 1932. aastal asutatud Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž, teine 1936. aastal rajatud Riiklik Inglise Kolledž (RIK). Mõlemad hõlmasid nii algkooliklassid kui keskkooli…
4 minutit
