2024-09 (3984)

Koolid kinni, lapsi pole!
Jah, ilma noorteta on kurb maakond …     
 Statistikaamet

Koolid kinni, lapsi pole!

Gümnaasiumivõrgu optimeerimine on eluline vajadus, mitte lõputu mõnus mõtlemisharjutus.

Kultuuri kõrvetav tipp
Maria Metsalu annab stseenis „Lille kontsert“ edasi igapäeva vaikelu ja tühisust.     
 Alana Proosa

Kultuuri kõrvetav tipp

Maria Metsalu lavastus „Kultuur“ on teekond kultuurilise hierarhia tippu, et kogeda tühisust selle igal etapil.

Kas keskused on targalt plaanitud?

Äsja kuulutas Jõhvi vallavalitsus välja keskraamatukogu-kogukonnakeskuse ideekonkursi. Hoone peaks tulema kanti, kus mullu sai valmis uus põhikoolihoone (Kauss Arhitektuur). Kõrval asuvad riigigümnaasium, spordihoone, staadion, samuti kunstikool ühes noorte­keskusega, lähedal on kaks lasteaeda – millest üks on Kalevipoeg, huvitav, kas Buratino- ja Potsataja-nimeliste tulevik) –, kortermajad, poed. Võib nõustuda korraldajatega, et hariduslinnaku üldilme on siiski…
Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele
Joonis 2. Ükssarvikute innovatsiooni­strateegia areng eluetappide lõikes.     
 Allikas: Eneli Kindsiko

Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele

Ükssarvikud ei ole pelgalt ammustest aegadest pärinevad mütoloogilised olendid, vaid selle mõistega tähistatakse ka kiiresti arenenud, põhjapanevate innovatsioonidega iduettevõtteid, kes on saavutanud…

Kas homme on ka päev?

Ebakindel aeg on pannud kõiki praegu tuleviku peale mõtlema. Tulevik on kahtlane nähtus – üks selle läbivaid jooni on asjaolu, et see pole kunagi kohal. Teatud mõttes on tulevik alati tundmatu, salapärane, mõistatuslik. Loomulikult on mõned asjad ennustatavad: kui visata miski õhku (näiteks münt), on tõenäoline, et see kukub varsti alla (ja tuleb kas kull või…
Eesti teatri auhindade nominendid 2023. aasta loomingu  või pikaaegse silmapaistva töö eest
Tallinna Linnateatri „Ülestähendusi põranda alt“: Rain Simmul kandideerib meespeaosatäitja auhinnale ja Hele Kõrve naiskõrvalosatäitja auhinnale.    
  Siim Vahur

Eesti teatri auhindade nominendid 2023. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest

Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali…
Kas haridus ikka on suur võrdsustaja?

Kas haridus ikka on suur võrdsustaja?

Kunagi varem ei ole Eestis kirjutatud raamatut, mis nii põhjalikult ja mitmetahuliselt avaks haridusliku ebavõrdsuse tekkimise ja taastootmise mehhanisme.

Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele
Purustused Gazas peale Iisraeli rünnakut mullu oktoobris.             
Wafa (Q2915969) / CC0 / Wikimedia Commons

Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele

Topeltstandarditega õõnestab lääs oma visalt kultiveeritud moraalset, inimõiguste respekteerimisel põhinevat positsiooni.

Tsensuuri ei ole. Või siis on varjatult

Selleks et mõista, mis on tsensuur – ja mis seda kindlasti ei ole – tuleks süveneda tsensuuri mõistesse.

Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal.
Olen näinud ajalehetoimetusse saabunud kaebusi, kus inimene nimetab…
Eetrikute keel ja kõne

Eetrikute keel ja kõne

Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.

Keha seda teab 
Urmas Lüüs
Tommy Söderlund

Keha seda teab 

Sepana töötades kasutan materiaalset intelligentsust, seda muidugi eluterves koostöös näiteks sõnastava verbaalse ja emotsionaalse intelligentsusega. Elu on püsinud katkematus uute põlvede reprodutseerimise tsüklis oma 3,5 miljardit aastat. Kas pole mitte uhke sugupuu, mida…
„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik
Mullu oktoobris istutasid Eesti kirjanike liidu liikmed Käsmu loomemaja aeda üheksa viljapuud. Kumma viljad valmivad enne – kas noore puu või uue leksikoni?      
Kris Moor

„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik

Kirjanike, lugejate ja kriitikute tähtis sõnaraamat on kirjanike leksikon. Palume võimalust selle uuendamiseks, kas või korra veerandsajandi tagant.

Miks topeldada illusiooni?
Lepo Mikko, „Natüürmort viiuliga“ (1958). Eesti Kunstimuuseumi kogu.

Miks topeldada illusiooni?

Kunstnik Lepo Mikko loomingus üha uuesti korduv filosoofiline motiiv paneb põhjalikult mõtlema tegelikkuse ja maalikunsti omavahelistele suhetele.

Seitse aastat mürglit
Ansambli Käsi bluusilik psühhrokk jõudis kohati kuuldemänguliku veiderdamiseni ja eks kohustusteta vabadus too mängu ka absurdse huumori. VJ Ruslan Kastjusin.      
 Evert Palmets

Seitse aastat mürglit

Kummaline, et niivõrd mitmekihilise ampluaaga festival oli kohale toonud küll tumedalembest rokirahvast, aga peaaegu mitte ühtegi kohaliku, muljete järgi küllalt ulatusliku elektroonikaskeene esindajat.

Üksindusest üksi ja kaksi
Üksindust vaatleval muusikaõhtul tõid Andres Kaljuste ja Sophia Rahman esiettekandele Tõnu Kõrvitsa nimelt selleks kontserdiks kirjutatud uudisteose „Sketches of Solitude“, maakeeli „Üksinduse visandid“.     
 Rene Jakobson

Üksindusest üksi ja kaksi

Üksindusest õnnestub harva köitvalt kõnelda või kirjutada. Vahest ongi parem üksindust mõtestada helide keeles. Ent selle isevärki dialekti parim vastuvõtja on kuulataja, mitte kuulutaja.

Vladovskist ja Vladovskiga
Saatse uus (Peeter-Pauli) kirik on tänapäeval maha jäetud.       
Robert Treufeldt

Vladovskist ja Vladovskiga

Arhitekt Aleksandr Vladovski loomingut on uuritud küll, kuid peaaegu käsitlemata on jäänud tema linnaehituslikud ansamblid.

Ingrid Kivirähk 8. V 1931 – 21. II 2024

92aastasena lahkus meie seast nukunäitleja ja teletöötaja, aastaid Eesti Riiklikus Nukuteatris töötanud Ingrid Kivirähk.
Kivirähk õppis Draamateatri õppestuudios aastatel 1951–1952. Jõudnud poolteist aastat õppida ja lavapraktikat saada, kutsus vastloodud Eesti Vabariikliku Nukuteatri peanäitejuht Ferdinand Veike ta oma truppi. Iseseisva Nukuteatri esimese uuslavastusena esietendus 23. märtsil 1952 Sergei Mihhalkovi nukunäidend „Ninatark jänku“, lavastajateks Raivo…
Seda näitust ei ole võimalik arvustada
Näitus „Nina Võnnõku Ukraina“ Temnikova & Kasela galeriis. Näitusevaade.      
 Stanislav Stepaško

Seda näitust ei ole võimalik arvustada

Outsider-kunsti on selle vahetus siiruses võimatu hinnata tavapäraste mõõdupuude järgi. Ukraina kunstniku Nina Võnnõku looming sunnib näitusekülastaja oma väärtuskategooriaid ümber mõtestama.

Sirp