
Puhta muusika ideaal Keremi loomingus
Mihkel Keremi viiulikontserti võib pidada omas žanris üheks mõjusamaks helitööks. Selles nõudlikus žanris oma sõna ütlemiseks ootas Kerem kaua, et kirja saaks midagi väärtuslikku ja veenvat.

Tema õilsus härra Bach
Rahvusvahelise olümpiakomitee toob pilvedelt alla raha, mitte boikott.
Alumiste ridade mäss
Glamuuritarid ja kröösused tuleks sundümberasustada

Murepisar silmas, kuid naeratus suul
Galale tuldi heameelt jagama ja saavutusi tunnustama, et teha kooridirigentidele äramärkimisega väike motivatsioonisüst. Kui kauaks sellest piisab?

Kunsti rahastus vajab kapitaalremonti
Mahukaid ja kaalutletud muudatusi ei tehta päevapealt, aga diskussiooni alustamata ei ole edasiminekut loota.

Eesti teatrite rahastamine – eile, täna, homme
Et viia riiklike sihtasutuste ja erateatrite rahastamine kaua oodatud võrdsele alusele, tuleks paratamatult pöörduda riikliku tellimuse juurde.
Miks toetame rikkaid rohkem? Miks toetame kahjulikku?
Maksusüsteemi kaudu toetamine kipub olema regressiivne. Vaestel ei ole piisavalt tulusid, millest maksuvabastust või -vähendust saada.

Tubane ümbermaailmareis kaheksa reisikaaslasega
Matk „Hieronymuse“ sarja raamatute seltsis liigitub vaimseks luksusreisiks – seda enam, et ekskursioonid ilukirjandusliku sõnaornamentika lätetele peavad mahutuma üha erksamalt vilkuvate piltide maailma.

Kaduge, vanemlikud tunded!
Ooperi „Jeanne d’Arc“ libretos on piisavalt materjali, mida tänapäeva konteksti asetada, aga Marco Gandini ei ole ilmselgelt lavastaja, keda võinuks see huvitada.

Hing täis valgust ja lootust
Nii mõnegi kontserdi kava valikut mõjutas Ukrainas peetav sõda, kuid ülekaalus oli helge ja elurõõmus muusika, mis täitis hinged valguse ja lootusega.

Maja hinge insener
August Komendandi elu ja loomingut peegeldavad insener ja arhitekt, õed Maari Idnurm ja Siiri Vallner.

Betoon kui võimalus ja kirg
Carl-Dag Lige kirjutatud Komendandi-raamat on väljapaistev Eesti ehitusinsenerinduse valdkonna uurimus, mis loodetavasti on ainult vaheetapp selle kultuuri edasisel käsitlemisel.
Caligula hobused

Minevik kväärib?
Kui allikaid napib, tekib oht üle võimendada olemasolevaid. Ajaloos aitab selle vastu vana hea allikakriitika.

Lähedus ja selle kaotamise hind
„Lähestikku“ on nii psühholoogiliselt kui ka visuaalselt väga hästi komponeeritud teos, mille valmimisel on kindlasti toeks detailne ning täpne stsenaarium.
Luksemburg – kas mitmekeelsuse realiseerunud utoopia?
Milline võiks olla paindlikum suhtumine keeltesse, nii et sellest oleks Eestis kõigil kasu?
Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus
Keeli ja rahvusi puudutavad arvud kinnitavad pea kõigi Venemaa Föderatsiooni rahvuste assimileerumise tendentsi, kus rahvused justkui sulatusahjus aina kiiremini kaotavad oma näo ja keele.
Rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus- ja arendustegevuses
Miks meil on seda keskust vaja?
Paari aastaga on EASi ja Kredexi rakendusuuringute…

Ravi 13
Ajakirjanduse rajasõltuvusest
Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.

Kuidas vältida eeslinnu ja õppida armastama katastroofe
Ühele kuulekale ekraniseeringule kohaselt on ka „Valges müras“ jäetud ruumi puhtale autoritekstile, kuid just see asjaolu kujuneb filmi ülesehituse keskseks probleemiks.
Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge
In memoriam akadeemik Andres Öpik 4. V 1947 – 28. I 2023
Vajab julgust, et olla oma teadusvaldkonna pioneer, esmaavastaja, vedaja. Mis tähendab sageli, et alles teine või kolmas akadeemiline põlvkond kasvab valdkonna suurkujuks.
Vajab julgust, söakust ja haruldast vastupidavust, et sõna otseses…

Tere tulemast luule-Kumusse!
Kaur Riismaa luulevalimikus „Aknad avanevad taevasse“ võistlevad mosaiiksed tekstid tugeva tervikkujundusega – kord jääb peale yks, kord teine.

Kunstiristlus konstrueeritud kaduvikku
Praeguse rahvusvahelise fotograafia kesksuundumuse kõrval tundub Inta Ruka looming arhailine. Ent kunst pole moe, kõmu ega šoki, vaid sisu ja vormi küsimus.

Paljastused
„Järjekord“ on mitmel tasandil paljastav näitus nii siinse foto- ja kunstiloo, murranguajastu meelsuse kui ka naiseteema vaatepunktist.

Poeetiliselt klaar udu ja eheduse maa
„Vihma ja kurbuse majas“ tuhmub inimese hallatava ruumi ja temast sõltumatu loomuliku keskkonna piir, stiihilises sulandumises jääb peale loodus.

Kui mind siin, sellisena, nagu ma olen, ei oleks, ei kukuks see maailm kokku
„Küünik“ ebaõnnestus mitte režii ja näitlejamängu, vaid impulsse pärssiva alusmaterjali tõttu.

Allakäigutrepp
Taevatreppi kui füüsilist objekti Linnapi näitusel ei ole. Seda tähistab äraspidiselt allakäigutrepp, mis Linnapi sõnul eelneb paljude eestlaste enneaegsele surmale.

Inimene on eesel
„Inisherini hinged“ näitab, et sõda ei alga suurtest poliitilistest, religioossetest või sotsiaalmajanduslikest lõhedest, vaid inimesest endast: tema trotsist, totrusest ja alpusest.

