
„Koera võim“, „Klaver“ ja „Paha politseinik“ käsitlevad kõik vastutuse võtmist või mitte võtmist nii isiklikult kui ühiskondlikult.

Kui lähtuda graafikatriennaali kuraatoripositsioonist – (äärmus)rahvusluses, piiripoliitikas ja ka loominguvabaduses peituvast äraspidisest soojusest –, on selge, et elu ei ole ega peagi olema mugav.

Diana elust rääkivas „Spenceris“ püütakse melodramaatilist stsenaariumi kompenseerida kaameraga ujumise ja sügavamõttelise tagatoas kannatamisega, mis ei vii aga mitte kuhugi.

Seitsmesse täiesti tundmatusse mikrokosmosesse sukelduda ning teosed esinemisküpseks harjutada on arvatust suurem katsumus.

Piip ja Tuut on tänuväärne teater, sest nende inimlik, leebe ja (vägi)vallatu huumor leevendab suure maailma tumedust ning taastab kübekese usust headusse.
Kuidas ja kui palju mõjutavad olemasolevad koosseisud helilooja helikeele kujunemist? Mida saab muusik teha selleks, et helilooja mõtted veelgi eredamalt kuulajani tuua?

Kõigi noorte heliloojate puhul oli äratuntav, et nende helikeel on inspiratsiooni saanud mineviku- või tänapäeva tuntud helilooja stiilist.


„Tudengijazzi“ nimetatakse rütmimuusikafestivaliks, mitte jazzifestivaliks. Niisiis on jäetud uks poikvele kõigile, kes ei lase end stiilidel kammitseda.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.