Toeta

Ukraina

  • Sõda Ukrainas. Kelle sõda see on?

    Putin võib sõnastada oma võiduna, mida tahes tahab võiduna näidata, ja Putinit pimesi uskuv Vene rahvas neelab selle alla.

    Sõda Ukrainas meenutab gladiaatorite võitlust areenile lastud karudega (oh, andku päris karud mulle andeks!). Tsiviliseeritud istuvad tribüünidel, jälgivad vaatemängu ja annavad gladiaatoritele jaopärast relvi: esilagu vaid näpuotsaga ja neid, mida on vaja lähivõitluses, kuid nüüd juba aina tõsisemaid, et karud areenilt välja ei pääseks. Lavastatud vaatemängu…
    8 minutit
  • Meenutusi metsikust idast

    Meenutusi metsikust idast

    „Depeche Mode’is“ saavad kokku Ukraina 1993. aastal, kirjutamisaja olevik enne oranži revolutsiooni algust 2004. aastal ning praegune sõda iseseisvuse ja enesemääramisõiguse eest.

    Andrei Liimets
    5 minutit
  • Lõpparve Peeter Esimesele
    Meie uputame ühe sõjalaeva, tema hukkab selle järel miljon lindu.
    Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix

    Lõpparve Peeter Esimesele

    Lest ja kilu jäävad ellu ainult Venemaa sõjalaevadeta Läänemeres.

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Vastastikku tagatud hävituse spiraal
    Võidurikastumine, võidurelvastumine.
    Torm Partsi joonistus

    Vastastikku tagatud hävituse spiraal

    Paljuski sama ketiga, millega oleme aheldatud majanduskasvu, fossiilkütuste ja SKT-maagia külge, oleme lukustatud ka militaarkulude kasvu külge.

    Priit-Kalev Parts
    9 minutit

  • Saksamaa, Ukraina ja Euroopa Liit

    Ukraina leiab end tabula rasa’na, mis meenutab mõneti Saksamaad maikuus 1945, aga kui Saksamaa vabastati väliste jõududega, siis Ukraina vabastab end ise.

    Ükskõik ka millist muljet ei jätnud seletus president Steinmeierile esitatud küllakutse väidetava tühistamise kohta – välistatud pole Ukraina ametiisikute rumalus või arrogants –, on presidendi lähedus oma endisele mentorile ekskantsler Gerhard Schröderile ja tolle kummaline sõprus Putiniga üldtuntud tõsiasjad ning võisid ses loos mingit rolli…
    Manfred Henningsen
    3 minutit

  • Dekonstrueerides diskrimineerimist

    Tartu ülikooli senati otsus keelduda uute Venemaa ja Valgevene üliõpilaste vastuvõtmisest on häbiväärne.

    Esmaspäeval, 7. märtsil toimunud erakorralisel koosolekul otsustas Tartu ülikooli (TÜ) senat, et ülikool ei võta enam vastu uusi Venemaa ega Valgevene kodanikest tudengeid peale nende, kellel on juba olemas Eesti või mõne muu Euroopa Liidu riigi elamisluba. Kaks nädalat hiljem kinnitas Tartu ülikooli nõukogu selle otsuse ja Tallinna tehnikaülikooli senat tegi samasuguse valiku.…
    Ricardo Vicente
    5 minutit

  • Akadeemiline vabadus sõjatules

    Meist ei tohi saada mugavuskaasosalised Venemaa kuritegudes. Naiivsus, ignorantsus ja ükskõiksus vastutusest ei vabasta.

    Iga uus päev lisab Ukrainas laipu – tapetud tsiviilelanikke ja langenud sõdureid. Surnud keeratakse kottidesse ja tekkidesse, laste kehad moonduvad kookonilaadseteks pampudeks. Kui on võimalik, veab ekskavaator maasse kraavi, millest saab massihaud. Kui kaevata ei saa, sest Vene väed pommitavad, jäävad surnukehad matmata, lebades poolpurustatud hoonete keldrites või lageda taeva all. Oma sõdurite jäänuseid Vene…
    Kaarel Vanamölder
    5 minutit
  • Ukraina ehitaja
    Dovženko koos nimeka kolleegi Sergei Eisensteiniga, kelle ebasoosingule ta 1935. aastal, nõukogude filmikunsti 15. aastapäeva pidustustel, omalt poolt avaliku hukkamõistva kõnega kaasa aitas.
    Kaader filmist „Kuldsed väravad“ („Золотые ворота“, Julia Solntseva“, 1969)

    Ukraina ehitaja

    Režissöör Oleksandr Dovženko pidi Nõukogude süsteemis tegema moraalselt ja kunstiliselt küsitavaid samme, kuid oma karjääri käigus kinnistas ta maailma arusaama Ukrainast kui iseseisvast filmimaast.

    Tristan Priimägi
    11 minutit
  • Ukraina sõda ja müüdid
    26. veebruaril Vabaduse väljakul peetud meeleavaldusel Ukraina toetuseks ja sõja vastu osales ligikaudu 30 000 inimest.
    Piia Ruber

    Ukraina sõda ja müüdid

    Paljud teeviidad Ukrainas vahetati välja ja need näitasid okupantidele vaid ühte suunda, kuhu minna. See on nüüd juba osa ukraina folkloorist.

    6 minutit

  • Mantas Kvedaravičius 28. VIII 1976 – 2. IV 2022

    Mõne päeva eest tuli vapustav uudis, et üks leedu andekamaid dokumentaliste Mantas Kvedaravičius on Ukrainas hukkunud. Ta ei jõudnud teha palju filme, dokke vaid kaks, kuid need on tehtud olulistel teemadel ja kahjuks mõneti ka prohvetlikud. Debüütfilm „Barzakh“ räägib Tšetšeenia sõja järgsetest inimröövidest ühes linnas kaduma läinud mehe loo kaudu. Tema teine dokumentaalfilm „Mariupol“ (2016) on aga olustikupilt pärast Vene sõdurite sissetungi Donbassi vaikselt küdenud sõjaootusest nüüdses kangelaslinnas.
    Kurb ja valus,…
    2 minutit
Sirp