Ukraina
-
Konverentsil „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“ osalenute ühispilt. Konverentsil arutleti peamiselt kultuurikorralduse üle. Millised võimalused on kirjanduslinnades noorte autorite toetamiseks ja neile eneseteostusvõimaluste pakkumiseks? Kuidas soodustab ilukirjanduse tõlkimine kirjanduslinnade vahelist polüloogi? Milline tähendus on rahvusvahelistel kultuurisuhetel sõjaajal ning mida on võrgustikku kuulumine igale kirjanduslinnale aja jooksul andnud?Bohdan Yemets / © UNESCORahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.
5 minutit -
Sõja killud kirjanduses (ja vastupidi)
Andri Krasnjaštšõhhi teose „Jumal on. +/–“ tegelik põhiküsimus on vene keele praegune positsioon läänes.
5 minutit -
Sõjas langenute hauad LvivisErakoguVapper imeilus südantmurdev Lviv
Ukrainlased mitte ainult ei kaitse oma kultuuripärandit, vaid ka evakueerivad, digiteerivad ja vahendavad. Lisaks arhiveerivad nad sõda.
5 minutit -
Harald Rajametsa ukraina kirjandus
Eesti ja ukraina luule sarnanevad kodumaa teema, visuaalsuse ja peidetud tähenduste poolest. Rajamets suutis ridade vahele kirjutatu ka tõlkes meisterlikult säilitada.
10 minutit -
Sofia Lenartovõtš on ukraina kunstnik ja luuletaja, kes parasjagu viibib loomeresidentuuride võrgustiku LOORE ühisprojekti raames Tartus. 11. novembril astus ta üles festivalil „Hullunud Tartu“, kus esitas enda ja Nazar Dantšõšõni loomingut. Järgnevalt viis Lenartovõtši luuletust.Johanna RoosLuulesalv – Sofia Lenartovõtši luuletused
Uni
Linn jääb magama.
Öised tuled lendlevad lennukitiiva alt välja,
jaanimardikatest majakestes süttib usk,
et hommikuks on maailm teine,
et elu sünnib jälle algusest,
sest mida muud tal on teha.
Lumi pudeneb paneelmajade katustelt,
justkui meik pärast lava,
kui justkui argiasjana ma vaatan ümmargusest aknast välja.
Võib-olla on uni kui lühike surm,
ja öö sel juhul aeg, mil hinged saavad teispool pilvi…3 minutit -
Maarja Kangro valib tõlkijana tekstid ja autorid sümpaatia alusel. „Vaatan, kas on natuke ka nõnda, et oleksin tahtnud niisuguse teksti ise kirjutada,“ selgitab ta. „Kas mul oleks hea meel, kui oleksin sellise teksti autor?“Piia RuberMissugune on õiglane tõlkija?
Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
4 minutit -
2022. aasta märtsikuu Looming ilmus Ukraina lipu värvides. Foto on tehtud sama aasta 1. aprillil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Ukraina Kultuurikeskuse toetamiseks korraldatud heategevusmüügil.Lendleht / Eesti Kirjanike Liit / FacebookRohkem, rohkem ukraina kirjandust!
Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?
10 minutit -
Kaitske inimest!
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ ei jää teostuselt ega sügavuselt alla eesti kirjanduse tuntuimatele sõjavastastele luulekogudele.
3 minutit -
Olena HusseinovaEesti Kirjanduse SeltsLuulesalv – Olena Husseinova luuletused
Olena Husseinova on ukraina luuletaja, prosaist ja raadioajakirjanik, kes elab ja töötab Kiievis, hariduselt on ta magistrikraadiga filoloog. 2004. aastal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed luuletused. 2012. aastal avaldas ta esimese luuleraamatu „Відкритий райдер“ ehk „Avatud raider“, kaks aastat hiljem järgnes „Superheroes“ ehk „Superkangelased“. Samuti on ta avaldanud lühiproosat ajakirjanduses. Tänavu kevadel viibib Husseinova UNESCO kirjanduslinnade residentuuriprogrammi raames Tartus: tal on käsil raamat…2 minutit -
Andrei Kurkov, üks tuntumaid tänapäeva Ukraina kirjanikke ja Ukraina PEN-klubi president. Kurkovi teosed on tõlgitud mitmekümnesse keelde, eesti keeles eelnesid romaanile „Hallid mesilased“ „Võõra surm“ (2007) ja „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“ (2014). Foto on tehtud 16. IX 2022 Hamburgis festivalil „Harbour Front“.Ulrich Perrey / dpa / ScanpixReisile mesilastega ehk Hallist tsoonist välja ja tagasi
Andrei Kurkovi „Hallide mesilaste“ tõlge jõuab meieni õigel ajal. Pealtnäha lihtsa olmeloo taga peitub keerukas mõtisklus sõja, eluvalikute ja inimloomuse üle.
6 minutit -
Ukraina kirjanik Serhi Žadan pälvis 23. oktoobril Frankfurdi raamatumessil Saksa kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühingu rahuauhinna (Friedenspreis des Deutschen Buchhandels).Wolfgang Rattay / Reuters / ScanpixTee läbi maailmalõpu
„Internaat“ meenutab, et maailmalõpp ei pruugi olla üks suur apokalüptiline sündmus, vaid pikale veninud sõda koosneb paljudest väikestest maailmalõppudest.
4 minutit -
Peaaegu kõik Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinna venekeelsed laureaadid ja nominendid on üheselt mõistnud hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning sõna või teoga aidanud ukrainlasi. Larissa Joonas palus e-ajakirjal Uued Pilved avaldada oma sõjavastased luuletused lausa sissetungi esimesel päeval, 24. veebruaril ja need ka avaldati.FacebookSõda Ukrainas ja Eesti venekeelne kirjandus
Traagilised sündmused Ukrainas tugevdasid Eesti venekeelse kirjanduse identiteeti, ent see kirjandus seisab praegu silmitsi uute väljakutsetega ning vajab riigi suuremat tähelepanu.
8 minutit -
Ukraina kirjandus on palju lähemal, kui võib tunduda. See elab ja sugugi mitte ainult kirjaliku teksti vormis. Näiteks on Tarass Ševtšenko, keda peetakse tänapäevase ukraina kirjanduse rajajaks, populaarne tänavakunsti- ja meemikangelane ning vastupanu sümbol. 2019. aastal esitles noor kunstnik Oleksandr Hrehov koostöös Tarass Ševtšenko muuseumiga Kiievi metroos klassiku nime kandvas peatuses projekti „Ševtšenko kvanthüpe“ („Квантовий стрибок Шевченка“).Autori loal / FacebookUkraina kirjandus – kes ta on ja kust ta tuleb
Miks on ukraina keel Ukrainas tähtis? See näitab muu hulgas ühtekuuluvustunnet Ukraina aladel, kus kunagi polnud pikalt oma iseseisvat riiki, vaid elas rahvas, arenes rahva keel ja kultuur.
9 minutit -
Peenem töö on saada lahti vetoõigusest maailmaorganisatsiooni ja ka kõigi muude, sh Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Pildil ÜRO julgeolekunõukogu istung.UN Photo / Eskinder DebebeTööle, tööle, diplomaadid!
Polütsentristliku maailma loomist ei otsustata relvajõul, vaid õrnuse ja takti lahinguväljal.
5 minutit -
Ukraina pürgimuste nõrgad lülid on jätkuvalt Prantsusmaa, kelle president Emmanuel Macron on avaldanud Ukraina liitumise suhtes Euroopa Liiduga otsest kahtlust ja pole lõpetanud nunnutamist Putiniga, ning Saksamaa eesotsas Olaf Scholziga, kes pole loobunud Vene energiatarnetest, finantseerides sellega Venemaa sõjategevust.John MacDougall / AFP / ScanpixUkraina vaba langus ja tõus
Macroni sisuliselt lootusetu Euroopa armee ideega võrreldes on Läänemere ja Musta mere alliansil hoopis rohkem jumet.
7 minutit -
„Pamfir“ esilinastus Cannes’is täissaalile ja võeti vastu minuteid kestvate ovatsioonidega filmi lõpus. Pildil peategelane Leonid (Oleksandr Jatsentjuk).Kaader filmistPamfir parnassil
Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk: „Ukrainale on väga oluline, et meie hääl oleks kuulda rahvusvahelisel areenil, ja praegu pole oluline, kes seda häält teeb, kas režissöör, kirjanik või meditsiinitöötaja.“
5 minutit -
Uus ukraina keele õppekomplekt toetab ennekõike õpilase suhtlusolukorras hakkama saamist. Suulise keeleoskuse juurest liigutakse tasapisi multimodaalsete tekstide tõlgendamise ja loome juurde. Haaravas loos seiklevad peategelastena Ukraina eri paikkondade loomad. Pildil õpilase tööraamatu „Навчаємо(сь) української разом“ ehk „Õpime koos ukraina keelt“ peategelased.Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis
Õpilase oma emakeele toetamine on tähtis nii identiteedi kui ka õppimise vaatenurgast ning üksnes uue keele õppimisele ei tuleks keskenduda mitte üheski etapis.
4 minutit -
Ülimenukas Ukraina postmark.UkrposhtaUkraina vabadussõda
Ukraina rahvuse formeerumisprotsess ei jäta oma samasuunalist mõju avaldamata valgevenelastele ja venelastele endile. Vene impeeriumi taastamine on üha ebarealistlikum plaan.
10 minutit -
Kui araabia kevade ajal pidas enamik sealsest rahvast parimaks maailmakorraks demokraatiat, siis 2019. aastaks oli see nii üksnes pooles uuritud riikidest. Paari aasta eest puhkesid taas protestid Iraagis ja Liibanonis, kuid nõuti eelkõige riigis korralageduse ja saamatuse lõpetamist, sõna „demokraatia“ kohtas loosungitel harva. Pildil protesteerijad Liibanonis Beirutis 2019. aasta oktoobris.Shahen Araboghlian / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsVeri on kõikidel üks
Venemaa pakutud multipolaarsus on seadnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid silmitsi keeruliste dilemmadega.
10 minutit -
Georgi Žukovi esimene katse Harkivist lahkuda aastal 2019 ebaõnnestus, teine tänavu enam mitte. Õige ka, sest Ukrainas ei ole Teine maailmasõda veel lõppenud.Pavlo Pakhomenko / EPA / ScanpixAsi pole monumendis
Lahendamata „vene küsimus“ varastab iga päev aega eestlaste mõtteis ja päevakavas.
5 minutit
