Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks.
Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ÕSi järgi on „kirjakeel (= ühiskeel) ühtne kõnes ja kirjas avalikult kasutatav keelekuju; (= raamatukeel) kirjutatud…
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirjakeele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes soovivad kirjutada korrektses kirjakeeles. Viimastel aastatel on aga kerkinud üles küsimus, kas kirjakeelt on vaja üldse normida, kuna nagunii eksitakse paljude sõnade õigekirja vastu. Võib-olla just seetõttu on uude ÕSi lisatud ka eesti keele õigekirja põhireeglid: inimene vaatab sõnastikust sõna eri vorme ja siis otsustab reeglite põhjal, missugust vormi kasutada. Näiteks märksõna taas…
Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed . Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“1 Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal tarvitada? Praam ei ole…
ÕSi tegijatele on keerulisim teha sõnavalik. Oleme nentinud, et pole olemas spetsiifilist ÕSi sõna, nüüd lähtume ühtlasemast, kesksemast, stiililt neutraalsemast sõnaloendist.
ÕSi ilmumist on alati suure huviga oodatud. Ühed on rõõmuga leidnud uusi põnevaid sõnu ja eluõiguse saanud rööpvõimalusi, teised on nördinud, kui mõned varem vaevaga omandatud reeglid „on vabaks lastud“. ÕSi roll on pikalt olnud kahetine: juhis, kuidas keelt kasutada, aga ka kirjeldus, kuidas…
ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1
Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. Sõnavalik ja sõnakasutus lauses sõltuvad alati kontekstist ja sihtrühmast, mistõttu üldkeele tasandit puudutavad soovitused ongi üksnes soovitused, aga…
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest.
Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud keelekorralduspõhimõtete järgi oli vahendada keeleteadlaste ja -korraldajate antud…
ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.
EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.