Nobel
-
Sõda naise keha pärast
Ei saa öelda, et Annie Ernaux kõneleb sellest, mis on olnud – et nüüd on kõik teisiti ja kohutavad ajad on möödas. Naise vabadus on alati midagi, mis tuleb aina uuesti kätte võita, selle nimel võidelda.
7 minutit -
Prantsusmaal räägitakse meeste ja naiste kirjutatust ikka veel erineval moel, tõdeb Annie Ernaux, ja seda ei ole muutnud isegi Nobeli kirjandusauhind.Francesca Mantovani / © Editions GallimardAnnie Ernaux kui inimkond
Nobeli kirjandusauhinna laureaat seisab enda läbielamiste kujutamise kaudu kõigi teistegi naiste õiguse eest oma keha üle ise otsustada.
6 minutit -
Jon Fosse püüab leida või luua ühendust maailmaga või vähemalt maailmavaatega, mis rajaneb ühendustel. Neid ühendusi ei pea ilmtingimata mõistma, vaid lihtsalt tajuma, aimama.Fredrik Sandberg / TT News Agency / ScanpixÜhenduste kirjandus
Võib-olla püüab Jon Fosse ilukirjanduse vahenditega juhtida meid korrakski eemale kategoorilisest mõtteviisist ja lahterdavatest lahendustest.
10 minutit -
Nagu Olga Tokarczuki puhul ikka, on „Empuusion“ täis talle iseloomulikku paharetihuumorit, mikroefekte ja -puänte, teravmeelseid allusioone, kõrvalepõikeid ja ekfraase. Tokarczuk 2023. aastal Kölnis filosoofiafestivalil „Phil.Cologne“.Horst Galuschka / dpa / ScanpixÕhu- ja maaromaani tuleproov
Ükskõik millest „Empuusioni“ tegelaste jutuajamised alguse ka saavad, jõuavad need lõpuks välja naisküsimuseni ning seejärel suubuvad äkitselt üldisesse tardumusse.
3 minutit -
Nobeli kirjandusauhinna laureaat Han Kang 25. jaanuaril 2017 Stockholmis. Lõuna-Korea kirjaniku tuntumaid teoseid on romaan „Taimetoitlane“.Jessica Gow / TT News Agency / ScanpixVäikese riigi suure rahva õnnejoovastus
Han Kang ei ole mitte ainult Lõuna-Korea esimene kirjandusnobelist, vaid üldse esimene Aasia naine, kes on nii kõrge tunnustuse osaliseks saanud.
6 minutit -
Artikli autor Rootsi Akadeemia Nobeli raamatukogu sissepääsu juuresErakoguMarie Underi jäljed Nobeli auhinna arhiivis
Reisikiri
4 minutit -
Norra kirjaniku Jon Fosse sulest pärineb nii lühiproosat, luulet ja lasteraamatuid kui ka esseistikat ja näidendeid. Eesti keeles on Eha Vainu vahendusel ilmunud tema romaanid „Pelgupaik“ ja „See on Ales“ ning kolmest lühiromaanist koosnev „Triloogia“. Sigrid Toominga vahendusel jõudis äsja eesti keelde kunstnikuromaan „Teine nimi“ – Fosse tippteoseks peetava „Septoloogia“ esimesed kaks osa. Fosse on Euroopa teatrites üks enim lavastatud tänapäeva näitekirjanikke, mitmed tema näidendid on jõudnud ka Eesti lavadele. Jon Fosse 2021. aastal Rootsis Stockholmis.Jessica Gow / TT News Agency / ScanpixSalapärane Fosse, värske nobelist
Jon Fosse ei kasuta punkti, tema lause jätkub lõpmatuseni. Selles lauses on kõike: lapsepõlve, noorust, armastust ja selle kaotust, nõrkust ja kahetsust, mälupilte, kunstnikukutsumust, usulohutust ja üksindust …
4 minutit -
(FILES) This file photo taken in Paris on November 12, 1984 shows French writer Annie Ernaux. – French author Annie Ernaux, known for her deceptively simple novels drawing October 6, 2022, the jury said. (Photo by Pierre GUILLAUD / AFP)„Päästa midagi ajast, kus me enam kunagi ei saa viibida“
Annie Ernaux’ „Aastad“ on suurepärane romaan ühe naise elukaarest kiirelt muutuvas ühiskonnas. Ennekõike kõneleb see aga mälust, leppimisest oma mälestuste ja ajalikkusega ning hirmust unustamise ees.
4 minutit -
Vastuhakk kollektiivsel mälumaastikul
Üksikisiku mälupiltide kaudu saab mõtestada sotsiaalajaloo hoovusi ja vastupidi. Annie Ernaux’ „Koht“ lõhub kui kirves avalikkuse kalki jääkihti.
5 minutit -
Annie Ernaux on öelnud, et tahab püüda sõnadesse oma aega ja inimesi seal sees, ta on ka öelnud, et kirjutamine ei peaks olema üksildane nauding, vaid jagamine, ja niisamuti, et sõna on relv ja kirjutamine üks võitlemise viise.Cati Cladera / EPA / EFE / ScanpixIntiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux
Nobeli kirjandusauhinna laureaat on julge teemavalikuga aidanud murda vaikust, üle saada häbist. Niisama oluline on ka tema isikupärane kirjutusviis.
3 minutit -
Svante Pääbo kirg on arendada valdkonda, kus muu hulgas otsitakse vastuseid inimkonda juba Sokratese aegadest huvitanud alusküsimustele inimese ainukordse olemuse kohta.Frank Vinken / Max-Planck-InstitutNeandertallasest Nobelini
Pääbo ja paljude tema kolleegide aastatepikkuse töö tulemused avardavad määratult meie arusaamist nüüdisinimese ja kogu eluslooduse kujunemisloost.
5 minutit -
Nobeli meditsiinipreemia pälvis Svante Pääbo
Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis sel aastal paleogenenoomika üks rajajatest, Eesti juurtega Svante Pääbo.
Nobeli veebilehe teatel pälvis Pääbo preemia inimese evolutsiooni uurimise eest, täpsemalt avastuste eest väljasurnud hominiinide genoomide kohta.
Pääbo on järjestanud praeguseks välja surnud neandertallaste täisgenoomi, mis võimaldab seda nüüdisinimese genoomiga võrrelda ja uurida ning teha järeldusi paljudes küsimustes alates immuunsusest kuni aju arenguni.
Ta on avastanud ka uue inimliigi – denisi inimese.
Loe pikemalt Nobeli veebilehelt!
Esmakordselt kuulis laiem avalikkus Svante…1 minut -
Maailmas, kus korporatsioonid annavad oma parima, et saavutada kontroll inimeste tegude, soovide, otsuste ja kas või alateadvuse üle, mõjub naiivsena mõte, et Klara-taoline ime luuakse ja sel lastakse olla täiesti omapäi. Kaader Kazuo Ishiguro romaani „Klara ja päike“ („Klara and the Sun“) reklaamist.Kuvatõmmis / BookTalk / YoutubeLoodud inimese näo järgi
Nobeli-võitja uusimal romaanil on palju öelda inimlikkuse kohta, kuid veidi unarusse on teoses jäetud robotlikkuse teema.
7 minutit -
Olga Tokarczuk pälvis 2018. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Eesti keeles on Tokarczuki sulest peale „Rändajate“ ilmunud „Maailma kõige inetum naisterahvas“, „Algus ja teised ajad“ ning „Päeva maja, öö maja“. Nende ja paljude teiste poola väärtteoste eestindajat Hendrik Lindepuud tunnustati eelmisel nädalal Postimehes kultuuriveduri aunimetuse ja auhinnaga.Borys Nieśpielak / DeFacto / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsLiikumine suunaga sügavikku
Olga Tokarczuk mängib inimese põhiliste igatsustega, eriti sellega, et hing igatseb kehast vaba olla. Just seetõttu sunnib hing keha rändama, liikuma, kohti vahetama.
7 minutit -
Kazuo Ishiguro pälvis 2017. aastal Nobeli kirjandusauhinna.Frankie Fouganthin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsUnenägu aegruumis
Mis saab, kui võtta unenägudelt katkendlikkus, kui tajuda neid ühes voolus nagu ärkvelolekul kogetut? Mis oleks, kui unenägu poleks enam ulme, vaid olme erivorm?
7 minutit -
Vastne Nobeli kirjandusauhinna laureaat Abdulrazak Gurnah 8. oktoobril 2021 Londonis.Tolga Akmen / AFP / ScanpixAbdulrazak Gurnahi vaikused, tõde ja õrnus
Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Gurnahi loomingu kesksed teemad on pagulus, Ida-Aafrika ajalugu ning juured kaotanud inimese mitmevahel olek.
6 minutit -
Kahe maailma vahel ja lõpus
Nobeli-laureaadi Kazuo Ishiguro romaan „Kui me olime orvud“ – diagnoos postkoloniaalsele pohmelusele
4 minutit -
Olga Tokarczuki revolutsioonist, moraalist ja krimiromaanist
Kirjanikel ei ole õnnestunud inimest reformida, kasvatada inimeses vooruslikkust, juurida temast kurjus. Olga Tokarczuk näibki olevat valinud vaat et vastupidise tee.
6 minutit -
Rootsi Akadeemia asub endises börsihoones.Mastad / Wikimedia CommonsKas kirjandusauhinna võib anda poliitilisele idioodile?
Poleemika Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Peter Handke ümber ei näi Rootsis vaibuvat veel niipea.
5 minutit -
Rootsi Akadeemia pitser 1786. aastast.Wikimedia CommonsRootsi Akadeemia kriis ja taassünd
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas nii kirjanikke kui ka kirjandussõpru kogu maailmas, eelkõige aga andis see tunnistust Rootsi Akadeemia rängast kriisist.
Veel nüüdki võib akadeemia veebisaidilt lugeda aastail 2018-2019 alalise sekretäri kohuseid täitnud akadeemia liikme,…11 minutit -
Han Kang (paremal) on ilmselt rahvusvaheliselt kõige tuntum korea kirjanik. 2016. aastal pälvis ta romaaniga „Taimetoitlane“ Bookeri auhinna. Han Kangi teosed on inglise keelde tõlkinud Deborah Smith (vasakul).Anthony Devlin / PA Wire / Press Association Images / ScanpixKorea vaimud ja vaimsus Rootsimaal
Göteborgi raamatulaada aukülaline oli Lõuna-Korea kirjandus, kuhu on viimaks tee leidnud ka selle maa ajalootraumad.
Selleks et saada korralik ülevaade 26. kuni 29. septembrini peetud Göteborgi raamatulaadast, oleks tulnud ennast umbes viis korda kloonida. Väga paljud üritused ja seminarid toimusid paralleelselt ja kasuks oleks tulnud ka rootsi keele oskus, sest kogu laat oli suunatud ikka eelkõige rootsi publikule. Isegi ingliskeelset informatsiooni oli napivõitu.
Göteborgi raamatulaat on teiste laatade seas huvitav seetõttu,…6 minutit -
Kazuo Ishiguro on rahvusvaheline kirjanik rahvusvahelisele lugejale.SCANPIXTagasi vaadates edasi minna
Nobeli kirjandusauhinna on pälvinud mälukirjanik Kazuo Ishiguro.
4 minutit
