kliimakriis
-
Keskmiste temperatuuride muutus 1973-2023NASA’s Scientific Visualization Studio / CC 4.0 / Wikimedia CommonsVähem inimesi, kuumem planeet
Demograafiline kriis ja kliimamuutus XXI sajandi Euroopas ei ole kaks paralleelset kriisi, vaid vastastikku seotud protsessid.
7 minutit -
Ukraina kunstnik Viktoria Berezina maalis Mondo noortele suunatud kliimaaktivismi kampaania #IShareHerPower raames aprillis Narvas teose, mis on inspireeritud Keenia aktivistist Elizabeth Wathutist.Veronika MozbergKellel on õigus väärikale elule?
Kliimamuutuste ebaõigluse tõttu kannavad enim kahju need, kes ise pole kliimamuutusi põhjustanud.
4 minutit -
Kui keskkonnasaaste ja vaesuv ökosüsteem on saanud meie teekaaslasteks, ei pea me seda enam märkimisväärseks ega pane tähele.Piia RuberMüüt või reaalsus – kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?
Igasugune tehnoloogia areng toimub loodusressursside arvelt.
10 minutit -
Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida.Piia RuberHõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga.1 Kui Instagramis laetakse üles…8 minutit -
Kui tasaareng oleks pusle, siis oleks sel vähemalt 20 000 tükki ning sellel oleks kujutatud suurt ja kirjut lillevälja. Tasa ja targu liikudes õnnestub see lilleväli ehk kunagi kokku saada, kuid me peame kindlasti alustama juba nüüd.Arne Ader / loodusemees.eeKui kasv lõpeb?
Kuidas rääkida rohepöördest ja tasaarengust ajakirjanduses ja kommunikatsioonis?
11 minutit -
Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.Arne Ader / loodusemees.eeKestlik eluviis on uskumise küsimus
Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.
6 minutit -
Põlevkivituha ladustamise eest tuleb tasuda kümme korda vähem kui koduste olmejäätmete prügimäele viimise eest. Ainuüksi riigiettevõte Enefit Power tekitas eelmisel aastal üle 4 miljoni tonni põlevkivituhka. Pildil Püssi tuhamägi.Tibukonn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMaksudega keskkonna hoidmise poole
Praegu käib ühiskonnas valus vaidlus riigieelarves laiutavate aukude täitmise üle. Arutame, kas koguda mõni miljon eurot riigieelarvesse majutusasutustelt või meediaväljaannetelt. Aga miks ei räägi me maksudebatis sellest, kui odav on hävitada keskkonda?
Loodus on meie olemise ainus vältimatu tingimus, nagu ütleb Hasso Krull. Seda arvestades on looduse kahjustamine hämmastavalt odav. Eriti kummalisel kombel annab keskkonnatasude süsteem eelise nendele, kes keskkonda rohkem kasutavad. Näiteks maksavad maagaasi suurtarbijad gaasi eest madalamat aktsiisimäära kui…3 minutit -
Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi näitus „Kui karbid räägiksid…“ (jaanuar–märts) valmis koos kõrgemas kunstikoolis Pallas toimunud koolitusega „Säästlik ja säästev näitus“. Näitus oli koostatud „näitus näituses“ printsiibil. Olemasolevasse keskkonda oli lisatud uusi objekte, mis tegid ruumid põnevamaks ja ergutasid vaatajate mõttelendu. Esmapilgul ehk väheütlevad esemed – karbid – rääkisid lugusid. Näitus oli kujundatud jätkusuutlikest materjalidest ja jääkidest minimaalseid vahendeid kasutades.Kurmo KonsaMuuseumide kestlikkus
Jätkusuutlikuma maailma loomine ei seisne suuremas arvus tuulikutes ja võimsamas tuumareaktoris, vaid tegemist on kultuuriküsimusega.
8 minutit -
Jaanus Terasmaa: „Oleme inimkonnana elanud juba alates 1970. aastatest üle oma võimete ning kulutanud aastaks ette nähtud loodusressursid juba juulikuus. Eesti on selles kurvas edetabelis maailmas 8. kohal ja sellel aastal ammendasime oma aastavarud juba märtsi keskpaigas.“Piret Räni / Tallinna ülikoolEi võida see, kel on surres rohkem asju
Jaanus Terasmaa: „Peame otsustama nüüd ja kohe, kas venitame veel ja lõpetame tsivilisatsiooni kollapsiga või valime teadlikult mõne teise majandusmudeli.“
11 minutit
