kliimakriis
-
Ukraina kunstnik Viktoria Berezina maalis Mondo noortele suunatud kliimaaktivismi kampaania #IShareHerPower raames aprillis Narvas teose, mis on inspireeritud Keenia aktivistist Elizabeth Wathutist.Veronika MozbergKellel on õigus väärikale elule?
Kliimamuutuste ebaõigluse tõttu kannavad enim kahju need, kes ise pole kliimamuutusi põhjustanud.
4 minutit -
Kui keskkonnasaaste ja vaesuv ökosüsteem on saanud meie teekaaslasteks, ei pea me seda enam märkimisväärseks ega pane tähele.Piia RuberMüüt või reaalsus – kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?
Igasugune tehnoloogia areng toimub loodusressursside arvelt.
10 minutit -
Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida.Piia RuberHõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga.1 Kui Instagramis laetakse üles…8 minutit -
Kui tasaareng oleks pusle, siis oleks sel vähemalt 20 000 tükki ning sellel oleks kujutatud suurt ja kirjut lillevälja. Tasa ja targu liikudes õnnestub see lilleväli ehk kunagi kokku saada, kuid me peame kindlasti alustama juba nüüd.Arne Ader / loodusemees.eeKui kasv lõpeb?
Kuidas rääkida rohepöördest ja tasaarengust ajakirjanduses ja kommunikatsioonis?
11 minutit -
Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.Arne Ader / loodusemees.eeKestlik eluviis on uskumise küsimus
Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.
6 minutit -
Põlevkivituha ladustamise eest tuleb tasuda kümme korda vähem kui koduste olmejäätmete prügimäele viimise eest. Ainuüksi riigiettevõte Enefit Power tekitas eelmisel aastal üle 4 miljoni tonni põlevkivituhka. Pildil Püssi tuhamägi.Tibukonn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMaksudega keskkonna hoidmise poole
Praegu käib ühiskonnas valus vaidlus riigieelarves laiutavate aukude täitmise üle. Arutame, kas koguda mõni miljon eurot riigieelarvesse majutusasutustelt või meediaväljaannetelt. Aga miks ei räägi me maksudebatis sellest, kui odav on hävitada keskkonda?
Loodus on meie olemise ainus vältimatu tingimus, nagu ütleb Hasso Krull. Seda arvestades on looduse kahjustamine hämmastavalt odav. Eriti kummalisel kombel annab keskkonnatasude süsteem eelise nendele, kes keskkonda rohkem kasutavad. Näiteks maksavad maagaasi suurtarbijad gaasi eest madalamat aktsiisimäära kui…3 minutit -
Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi näitus „Kui karbid räägiksid…“ (jaanuar–märts) valmis koos kõrgemas kunstikoolis Pallas toimunud koolitusega „Säästlik ja säästev näitus“. Näitus oli koostatud „näitus näituses“ printsiibil. Olemasolevasse keskkonda oli lisatud uusi objekte, mis tegid ruumid põnevamaks ja ergutasid vaatajate mõttelendu. Esmapilgul ehk väheütlevad esemed – karbid – rääkisid lugusid. Näitus oli kujundatud jätkusuutlikest materjalidest ja jääkidest minimaalseid vahendeid kasutades.Kurmo KonsaMuuseumide kestlikkus
Jätkusuutlikuma maailma loomine ei seisne suuremas arvus tuulikutes ja võimsamas tuumareaktoris, vaid tegemist on kultuuriküsimusega.
8 minutit -
Jaanus Terasmaa: „Oleme inimkonnana elanud juba alates 1970. aastatest üle oma võimete ning kulutanud aastaks ette nähtud loodusressursid juba juulikuus. Eesti on selles kurvas edetabelis maailmas 8. kohal ja sellel aastal ammendasime oma aastavarud juba märtsi keskpaigas.“Piret Räni / Tallinna ülikoolEi võida see, kel on surres rohkem asju
Jaanus Terasmaa: „Peame otsustama nüüd ja kohe, kas venitame veel ja lõpetame tsivilisatsiooni kollapsiga või valime teadlikult mõne teise majandusmudeli.“
11 minutit -
Viimsepäeva välikino. Inimesed Islandil sulavat jääd jäädvustamas.Piia RuberKliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
4 minutit -
Looduslikke kooslusi ei tohiks senisel kiirusel põllumaaks muuta.Piia RuberKliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
Vajame uusi majandusmudeleid.
3 minutit -
Peeter Laurits, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Hasso Krull ning Rein Raud.Kuidas vabaneda luupainajast?
Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
15 minutit -
Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonnateemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.Siim Lõvi / ERREuroahistamine, metsasõda ja remmelgas
Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?
8 minutit -
Diagramm. Mure kliimamuutuse pärast Euroopa noorte seas protsentides. Riigid on järjestatud keskmise tulemuse alusel nii, et riigid, kus mure kliimamuutuse pärast on väikseim, on üleval ja vastupidi. Allikas: ESS (2016) andmed. Eesti noorte osakaal oli n=294, mis moodustab 3,8% kõigist vastanuist, vt ka: Plüschke-Altof jt (2020).Noorte mure ja võitlus kliimamuutuse vastu
Noortele kliimaaktivistidele võib mure kliimamuutuse pärast olla määrav tegur, et oma käitumist muuta ja keskkonna kaitseks välja astuda.
7 minutit -
Globaalse temperatuuri muutus 1880–2018. Nullnivoo vastab XX sajandi keskmisele temperatuurile. Allikas: Steve Cole, Fourth Warmest Year in Continued Warming Trend, According to NASA, NOAA. – The Earth Observer 2019, 31(1), 24.Energia ja kliima
Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ning planeedi keskmine peegeldusvõime on need, mis kujundavad planeedi keskmise temperatuuri, s.t kliima soojenemise või jahenemise.
7 minutit -
„Kogu planeet Maa on nagu üks suur elav organism,“ seletab eit innukalt, „mina tajun selgelt, et Maa on otsekui minu lemmikloom, pehme, ümar ja karvane. Helesinine pallike lendlemas keset ilmaruumi sõbralikku peret.“NASAMuinasjutt
Kas see siis õnnetu muinasjutt on? Muidugi mitte! Papa Kreutzwald ei tundnud asja.1
4 minutit -
„Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“Piia RuberMis on see kliima, mis muutub?
Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.
6 minutit -
Loomsete toodete vähendamise soovitus ei too kaasa paradigma muutust selles osas, kuidas me teisi elusolendeid kohtleme. Ekspluateeriv lihatööstus ja seal aset leidev vägivald ei kao kuhugi.Wikimedia CommonsMida sina planeedi päästmiseks teed? Kas sellest piisab?
Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad?
6 minutit -
Enne Narvas esinemist oli Islandi bänd Hatari teinud hämmastavalt põhjaliku eeltöö, uurinud välja, millised teemad kõnetavad kohalikku kuulajat. Eesti keeles kõneldi näiteks korruptsioonitantsust.Liis ReimanLinnafestival kliimastreigi ja korruptsioonitantsuga
Ida-Virumaal käiakse praegu tööstusmaastiku ja postsotsialistliku pärandi huvist, kuid varsti on seal elamiseks, töötamiseks ja niisama käimiseks teised põhjused.
7 minutit
