kliimakriis
-
Viimsepäeva välikino. Inimesed Islandil sulavat jääd jäädvustamas.Piia RuberKliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
4 minutit -
Looduslikke kooslusi ei tohiks senisel kiirusel põllumaaks muuta.Piia RuberKliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
Vajame uusi majandusmudeleid.
3 minutit -
Peeter Laurits, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Hasso Krull ning Rein Raud.Kuidas vabaneda luupainajast?
Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
15 minutit -
Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonnateemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.Siim Lõvi / ERREuroahistamine, metsasõda ja remmelgas
Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?
8 minutit -
Diagramm. Mure kliimamuutuse pärast Euroopa noorte seas protsentides. Riigid on järjestatud keskmise tulemuse alusel nii, et riigid, kus mure kliimamuutuse pärast on väikseim, on üleval ja vastupidi. Allikas: ESS (2016) andmed. Eesti noorte osakaal oli n=294, mis moodustab 3,8% kõigist vastanuist, vt ka: Plüschke-Altof jt (2020).Noorte mure ja võitlus kliimamuutuse vastu
Noortele kliimaaktivistidele võib mure kliimamuutuse pärast olla määrav tegur, et oma käitumist muuta ja keskkonna kaitseks välja astuda.
7 minutit -
Globaalse temperatuuri muutus 1880–2018. Nullnivoo vastab XX sajandi keskmisele temperatuurile. Allikas: Steve Cole, Fourth Warmest Year in Continued Warming Trend, According to NASA, NOAA. – The Earth Observer 2019, 31(1), 24.Energia ja kliima
Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ning planeedi keskmine peegeldusvõime on need, mis kujundavad planeedi keskmise temperatuuri, s.t kliima soojenemise või jahenemise.
7 minutit -
„Kogu planeet Maa on nagu üks suur elav organism,“ seletab eit innukalt, „mina tajun selgelt, et Maa on otsekui minu lemmikloom, pehme, ümar ja karvane. Helesinine pallike lendlemas keset ilmaruumi sõbralikku peret.“NASAMuinasjutt
Kas see siis õnnetu muinasjutt on? Muidugi mitte! Papa Kreutzwald ei tundnud asja.1
4 minutit -
„Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“Piia RuberMis on see kliima, mis muutub?
Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.
6 minutit -
Loomsete toodete vähendamise soovitus ei too kaasa paradigma muutust selles osas, kuidas me teisi elusolendeid kohtleme. Ekspluateeriv lihatööstus ja seal aset leidev vägivald ei kao kuhugi.Wikimedia CommonsMida sina planeedi päästmiseks teed? Kas sellest piisab?
Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad?
6 minutit
