Meelemürke võib olla looduslikke ja sünteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma küll midagi, kuid tean üht-teist ühest lubatud mõnuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud väga palju inimesi, kes kõik töötavad kartmatult päevavalgel, mitte põranda all.
Loomulikult pole see alati nii olnud, sest mõnele võimule ei meeldi sõnavabadus – on…
Minu lapsepõlvekodus Harju tänava Kirjanike Majas oli väga palju raamaturiiuleid, mitu neist lausa põrandast laeni. Neid täitsid vanavanemate August Sanga ja Kersti Merilaasi raamatud ning need, mida mu vanemad peaaegu iga nädal juurde hankisid.
Väikesele lapsele mõjusid riiulid omamoodi põneva maastikuna. Raamatuid oli pakse ja õhukesi, suures ja väikeses formaadis, nad olid riiulis püsti ja põiki, neid oli mitmes keeles ja kogu värvigammat hõlmavas kujunduses. Raamatuselgadelt sai lugeda keerulisi nimesid ja arusaamatuid pealkirju.…
no olgem ausad
magamistoas elan
on kandev roll mul
ühe abielu stseenides
neis tuleks pillata
parketile juveelportselan
ent seda privileegi
välja teenind
ma kandma pole veel
neid teenides
veel olen lihtne malbe kasin
vaikne nurgakõiksus
kel korruseidki
suurelt alla kümne
ei küpselt naerma pane
mind veel paari kahepõiksus
ent juba suudan siivsalt
vastasseina põrnitsedes
eelmääramata arvu tunde
olla anonüümne
sest vaikselt toksib rähni ravi
alariiulitel
ning üdi aimub
ausalt juba igal tasandil
las mõnest tähekogust
loetagu vaid kaanetiitel
on samas kõrval õmblus lahti
rõlgel pasandil
las kuhjub aastakäike
vikerkaari sellel paaril
ning pealael oma aega tolmab
vene sõnaraamat
me küpseme koos stseenidesse
paberportselanil
on…
Niipea kui avame suu, oleme juba hakanud lehitsema raamatut. Ja niipea kui hakkame kõnelema, oleme juba asunud raamatut kirjutama.
Raamat on mugavus. „Milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda,“ kirjutas kord Ain Kaalep, tõlkides nii üht Fernando Pessoa luuletust, ja jätkas niisama reipalt: „Lugemine on jama, õppimine seesama. Päike on ikka suur, kui ka puuduks literatuur.“ Võib küll olla, et meie põhjamaine päike on…
Raamatuid ei loeta niisama lõbu pärast. See moodustab osa ainevahetusest. Lapsena ja noorena oli mul üsna aeglane ainevahetus, olin võrdlemisi jäme, pikaldane ja hõre (lugeja). Võib-olla õnnestus seedida paari kuu jooksul üks raamat. Selle läbi lugenud, valdas mind rammestus, ei jaksanud enam peale lugeda, tuli ennast koguda. Lõpetatud raamat tekitas puhitusi ja see tuli muu tegevusega korralikult süsteemist väljutada. Tuli kuulata muusikat, vaadata ohtralt filme. Need ei ole mul kunagi…
Me elame kummalises paralleelreaalsuses.
Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.
Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma ja verd. Kes on…
Aeg on lahti võtnud, laiali kandnud ja uutmoodi kokku lapanud selle raamaturiiuli, mis mulle lapsena heledast sektsioonkapist otse voodisse vaatas. Raamatute värvilistelt ja paksudelt selgadelt lugesin tookord salapäraseid nimesid: Feuchtwanger, Merle, Goethe, Rolland . . . . Kontrollisin aja jooksul raamatupealkirjade järgi oma silmateravust – kas suudan ikka veel tähti eristada – ja nii jäid need omal kindlal kohal meelde. Vahepeal oli üks teistest olulisem („Surma nimi on Engelchen“) ja lapsena palusingi sageli salamisi Engelcheni, et ta meie peret säästaks, kui keegi vanematest inimestest oli manalateele läinud. Surm…
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on.
See napp informatsioon on andnud eestlastele ja lätlastele hea ettekäände…
Viimase aasta-paariga on tehisarust – erisugustest digirobotitest – saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken, mille kaudu hakkavad nad imbuma ka pärismaailma.
Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene jäänud selgelt tagaplaanile ning…
Juba mitu aastat ilmuvad raamatud mu lauale juhuslikult, nagu sügisel kukkuvad kaselehed. Tulevad ja lähevad. Riiulis on neid ka, aga enamasti laenutan raamatukogust. Ega ma raamatukogus ka enam näe riiuleid, sest kataloog on elektrooniline ja kätte saab kapist. Sisestad koodi nagu õnnevalemi, uks avaneb, sest kellegi püüdlikud käed on raamatu sinna toonud.
Mõnikord ka kingitakse raamatuid, enamasti teevad seda kirjastajad. Kalle Muuli tõi eelmisel nädalal Sanna Marini kohta raamatu, autor Salla Vuorikoski. Raamatud on nagu inimesed. Õigemini ma mõtlengi, et raamatus on inimene,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Joosep Sang, muusikKen Mürk
Tanel Mällo, luuletajaRuudu Rahumaru
Ott Puumeister, semiootikErakogu
Raul Keller, kunstnik ja muusikErakogu
Andrus Karnau, ajakirjanik ja teatrikriitikKairit Leibold / ERR / Scanpix