ajakirjandus
-
Ajakirja Eesti Mets taassünnini jõuti 1989. aastal.ReproAjakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis
Eesti Mets ühendas laia autorite ringi ja lugejaskonda, hõlmates riigimetsandust, erametsandust, metsatööstust, teadust ja huvirühmi.
4 minutit -
Joonis. Sõjapiirkondades ja mujal riikides tapetud ajakirjanikud aastatel 2014–2023.Allikas: UNESCO meediaarengu programmi IPDC peasekretäri raport.3Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö
Rahvusvaheline koostöö on olnud riigipiire ületava võimu kuritarvitamise ja ärakasutamise uurimisel möödapääsmatu.
6 minutit -
Näidata või mitte?
Hea tava on see, et ajakirjanik teeb oma tegevusega võimalikult vähe kahju, seda ennekõike kannatanule või kannatanu perekonnale-lähedastele. Ikka veel kehtib põhimõte: kui kahtled, siis on targem mitte avaldada.
8 minutit -
78aastane mees, 47aastane mees, 53aastane mees, 66aastane mees, 44aastane mees, 43aastane mees, 45aastane mees, 56aastane mees, 59aastane mees ja 46aastane mees? See ei ole väljavõte mõnest Vatikani konklaavi protokollist, Eesti kõige nukrama nimekirja taga peitub ERRi nõukogu. Pildil kogunevad spetsialistid drag-show üle mõtteid vahetama.Stanislav Moškov / Õhtuleht KirjastusKes kardab kliitorit ehk Kuidas ERRist sai Urr
ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.
6 minutit -
KuvatõmmisAjakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.
5 minutit -
Euroopa vähemusuuringute keskuse (ECMI) direktor Prof Vello Pettai juhtis 26. septembril Riias avalikkusele suunatud aruteluringi vähemusmeediat puudutava poliitika teemadel. Eestist osales arutelus kultuuriministeeriumi ühise inforuumi nõunik Oksana Talisainen.Ragne Kõuts-KlemmEuroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias
Vähemustel peab euroopalike kokkulepete kohaselt olema võimalus luua oma eriomast olemist, keelt ja kultuuri toetav mehhanism.
7 minutit -
Suurbritannia uuriv ajakirjanik Martin Bright ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.Kertu RajandoVilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?
Mida vähem sõnavabadust on organisatsioonides, seda suurem on korruptsioonioht ja seda olulisem ajakirjanike roll.
7 minutit -
Kas sugu loeb?
Igal eesti keele kõnelejal ja kultuuri kandjal on oma rahva, kultuuri ja järeltulijate ees vastutus, mida ei saa kanda keegi teine. Ühiskonnal on vaja ka naiste vaadet ja kogemust.
8 minutit -
EkraanikuvaERR läks valeinfo liimile
Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.
2 minutit -
Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonnateemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.Siim Lõvi / ERREuroahistamine, metsasõda ja remmelgas
Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?
8 minutit -
2019. aasta detsembris, kui toimusid pöördelised sündmused Postimehe toimetuses, sai valmis uus Rail Balticu rajamise vastase ühiskirja tekst üle 500 allkirjaga ning loomulikult soovisid kirja autorid, et see tekst ilmuks Postimehes.Ajakirjanduse võim ja valu koos ühe anatoomilise näitega Postimehe mäsu ajast
Rail Balticu kirja lugu
10 minutit -
Venemaa sündmuste uudisteökoloogia
Informatsiooniline julgeolek nõuab selgitamist, kui suure tõenäosusega kasvab uudisteportaalide kaudu üldine infokorratus.
8 minutit -
Indrek Ibrus: „Innovatiivsed peavad olema nii ajakirjandusjuhid kui meediapoliitika teostajad.“Wikimedia CommonsNüüdismeedia komplekssus
Indrek Ibrus: „Innovatiivne peab olema ka meediapoliitika – tuleb julgemalt mõelda, kuidas suunata osa ühismeedia kaudu Eestist lahkuvast reklaamirahast tagasi nii kultuuri kui ka kvaliteetajakirjandusse. “
3 minutit -
Diagramm 2. Vanuserühmade sooline jaotusSooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes
Seni, kuni meedias ei saavutata soolist tasakaalu, on lootusetu eeldada, see juhtub ühiskonnas tervikuna.
6 minutit
