Valel ajal saadud preemia võib mitmel moel mõjuda ajakirjandusprofessionaalsusele kehvasti.
Mis tahes valdkonnas teevad preemiad head, kuid neil on mõju kogu valdkonnale ning peale tunnustuse võib preemia määramisel olla ka miinuspool. Ajakirjanduses on preemiate mõju uuritud üksjagu ning tulemuste varal võib tõmmata paralleele muude valdkondadega.
Ajakirjanduspreemiad on omal kombel vorminud ajakirjanduse olemust. See kehtib Eesti puhul nii nagu mujalgi angloameerikalikus ajakirjandusruumis, kuhu meiegi kuulume.
Indiana ülikooli kaasprofessor Gerry Lanosga tõi…
Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.
Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.
Tallinna ülikooli BFMi teadusuuringute keskuses MEDIT valmis hiljuti uuring kohalikest ajalehtedest. Uuringu teostamist juhtisid professorid Ulrike Rohn, Indrek Ibrus ja dotsent Andres Jõesaar, toetas Saksamaa saatkond.
Ulrike Rohn, miks teid huvitas Eesti kohalik ajakirjandus?
Miks meid huvitas kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus? Ajakirjandusturul on palju tõrkeid, mis on proovikiviks kohaliku ajakirjanduse jätkamisele. Kohalik ajakirjandus seisab silmitsi vähenevate reklaamitulude ja tellimustega, kuid…
Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonnateemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.
Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?
2019. aasta detsembris, kui toimusid pöördelised sündmused Postimehe toimetuses, sai valmis uus Rail Balticu rajamise vastase ühiskirja tekst üle 500 allkirjaga ning loomulikult soovisid kirja autorid, et see tekst ilmuks Postimehes.
Pressiteadete viibimatu, kontrollimata ja muude allikatega tasakaalustamata avaldamine uudistena ei paku lugejale seda, mis ajakirjandus peaks minapildikohaselt olema.
Ajakirjandus on looming ja ajakirjandus on ühiskonna osa. Nii nagu muus loomingus ja ühiskonnas, esineb ka ajakirjanduses teiste loomingu kopeerimist ja oma nime all esitamist. Erinevalt aga muudest valdkondadest, kus üks võtab teise loomingu, esitab selle enda omana ja pärast võib mattuda plagiaadisüüdistuse alla, ajakirjanikud mitte ei võta teiste loomingut, vaid neile…
Kui kohalikul ajakirjandusel on ajalooliselt olnud kolm rolli – informeerida, kogukonda koos hoida ja võimu teostamise üle valvata –, siis nüüd suudavad nõrgemad lehed heal juhul ainult esimesega tegeleda.
Viimasel kuul on valimiste puhul eriti teravalt tõstatatud linna ja maa, rahulolematute ning vaeste regioonide ja rikka linna vastandumine. Tahtmata polariseerumist süvendada lisan arutellu veel ühe tahu. Ääremaastumise probleemid ilmnevad ka kohalikust ajakirjandusest. On piirkondi, kus kohalik ajakirjandus saab enam-vähem…
Võltsuudiste ajastul hakkab Eestis peagi tekkima olukord, kus eraldi ja iseseisvat kõrghariduseriala nimetusega „ajakirjandus“ ei pruugi enam alles olla.
Tartu ülikoolis on bakalaureuse tasandil ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ühendatud juba 2002. aastast, alates sellest sügisest kaob eraldiseisva erialana ka ajakirjanduse magistriõpe, mis vastavalt eelmise nädala ülikooli senati otsusele asendub samuti ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ühise õppekavaga.
Tallinna ülikoolis on alates 2017. aasta sügisest ajakirjanduse ja kommunikatsiooni asemel nüüdismeedia magistriõpe Balti filmi, meedia, kunstide…
Ragne Kõuts-Klemm: „Eesti meediapoliitika alused on vaja uuesti läbi mõelda ja ümber sõnastada.“
Tartu ülikool
Ajakirjandusalast kõrgharidust on Eestis võimalik olnud õppida 1954. aastast alates, mil Juhan Peegel pani aluse eestikeelsele ajakirjandusõppele.
Bakalaureuse erialal ühendati ajakirjandusõpe kommunikatsiooni erialaga aastal 2002.
Bakalaureuse tasemele võetakse vastu igal aastal 50 tudengit.
Kommunikatsioonijuhtimise magistrikaval õpib 59 üliõpilast (aastas 25 õppekohta), ajakirjanduse magistrikaval 19 (aastas oli 15 õppekohta).
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrikaval (alates 2018. aasta sügisest)…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ekraanikuva
Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonnateemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.Siim Lõvi / ERR
2019. aasta detsembris, kui toimusid pöördelised sündmused Postimehe toimetuses, sai valmis uus Rail Balticu rajamise vastase ühiskirja tekst üle 500 allkirjaga ning loomulikult soovisid kirja autorid, et see tekst ilmuks Postimehes.
