Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast

21.04.2021

Oleme alates 2019. aasta sügisest jälginud keelekorralduse teemal meedias ilmunut ja räägitut, samuti Eesti Keele Instituudi (EKI) ja teiste asutuste korraldatud arutelupäevi. Oleme mitmes asjas segaduses ja murelikud ning soovime EKI-lt selgitusi.

Oleme nõus, et kirjakeel peab olema rikas ja mitmekesine ning keelekorraldus, keeleõpetus ja keelehoole ei tohi keelt vaesestada ega keelekasutajas ja -õppijas jõuetust ja vastumeelsust tekitada. Samuti jagame seisukohta, et keelenormi ja praeguse kirjakeele normingu vahel on mõnikord liiga suur lõhe ning osa reegleid ja soovitusi tunduvad tegelikku keelekasutust vaadates olevat aegunud.

Oleme ka mõistnud, et sõnastiku­reform, mille käigus senine õige­keelsus­sõnaraamat ÕS jääb edaspidi üksnes osaks veebipõhisest ühendsõnastikust, toob kaasa põhimõttelisi muutusi keelekorralduses, keeleõppes ja keelehooldes.

Seepärast palume Teil tutvustada sõnastikureformi peamisi põhimõtteid ja mõju, sest see puudutab keelekorraldust, keeleõpetust ja keelehoolet.

[—]^*

Ootame oma küsimustele kirjalikku vastust.

Lugupidamisega

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse nimel Kaja Sarapuu

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse nimel Ingrid Prees

Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse nimel Helika Mäekivi

Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse nimel Tiit Aleksejev

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni juhatuse nimel Ilona Kivirähk

Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse nimel Mart Jagomägi

Reili Argus, Tallinna ülikooli eesti keele professor, keeleteaduse ja keeletoimetamise magistriõppekava juht

Krista Kaer, tõlkija, kirjastuse Varrak peatoimetaja

Helin Kask, Tallinna Ülikooli referent-toimetaja õppekava õppejõud

Edward Kess, eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige

Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja, Eesti keelenõukogu liige

Mari Koik, Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Tiia Kõnnussaar, kirjanik ja ajakirjanik

Killu Mei, kutseline keeletoimetaja

Urve Pirso, toimetaja, keeletoimetaja kutsekomisjoni liige

Kristel Ress, kutseline keeletoimetaja, koolitaja, Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige

Hille Saluäär, vabakutseline toimetaja, Eesti Keeletoimetajate Liidu liige

Riste Uuesoo, Õiguskantsleri Kantselei keeletoimetaja

Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson

* Küsimused leiab Arvi Tavasti vastuses. – Toim.

Aili Künstler, „Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?“

Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Kaarel Tarand, „Keel vabaneb ahelaist“