Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Eesti Keeletoimetajate Liit

Teie: 21.04.2021

Jakobi 2

51005 Tartu

Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2

Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka laiemat tähelepanu.

Püüame EKI sõnastikke arendades tõepoolest käia kaasas ühest küljest kasutajate kasvavate ootuste ja teisest küljest keeleteaduse ja leksikograafia meetodite arengust tulenevate uute võimalustega. Oluliselt mõjutavad sõnastikke ka üldised muutused ühiskonnas, sh kasutajate kiiresti muutuvad info­otsingu harjumused.

Praegune sõnastikureform jätkab alates 1960ndatest arutatud ja alates 1980ndatest praktilisse leksikograafiasse jõudnud tööd leksikaalse info selgema esituse suunas. Kirjakeele normi sisu ega kehtestamise korda ei mõjuta sõnastikureform mitte kuidagi.

Järgnevad vastused teie küsimuste kaupa.

1. Millised on sõnastikureformi eesmärgid, tegevused ja ajakava?

Praeguse (alates 2017) sõnastikureformi eesmärk on vähendada dubleerimist ja vastuolusid varem eraldi seisnud sõnastike ja terminibaaside vahel. Tegevused selleks on tehnilised (ühtne sõnastikusüsteem), leksikograafilised (sõnastike ühendamine ja koostamispõhimõtete ühtlustamine) ja töökorralduslikud (osakondade ühendamine).

Üldine siht on pakkuda kogu leksikaalset infot ühest kohast, kooskõlaliselt, läbimõeldult, ajakohasena ja kasutaja jaoks mugavalt. Praegune reform jätkab eelmisi ja põhineb nende tulemustel ja kogemustel:

• 2012 sõnastike ühispäring e-keelenõus (ja veidi varem veidi teisel kujul keeleveebis).

• 2010ndatel liikumine ainult veebis avaldamise poole, sh üheköitelisena plaanitud seletava sõnastiku jäämine paberköiteta.

• Sõnastiku- (2003) ja terminibaasisüsteemide (1996) kasutuselevõtt.

• 1990ndatel tekstitöötluse kasutuselevõtt.

• Alates 1984 ette valmistatud uut tüüpi kirjakeele sõnastik, millest sai ÕS 1999.

2. Kas EKI on teinud sõnastikureformi mõjuanalüüsi ning uurinud keelekorralduse rakendajate ootusi ja vajadusi?

Kvantitatiivseid sõnastikukasutuse uuringuid on Eestis tehtud vaid üksikuid, nt toimetajate küsitlus 2012 (rõhk kasutusharjumustel), Sõnaveebi prototüübi kasutajatestid 2019 (rõhk kasutuskogemusel) ja Marin Lehesalu bakalaureusetöö 2020 (rõhk info arusaadavusel). Meie praegune ettekujutus sõnastike retseptsioonist põhineb peamiselt sõnastike tagasisidevormide infol, keelenõu aastakümnete pikkusel kogemusel, muude kanalite kaudu meieni jõudnud sporaadilisel tagasisidel ja muudes riikides tehtud uuringutel. Lisaks on pea kõik leksikograafid ise endised või praegused toimetajad, toimetajaerialade õppejõud ja täiendkoolitajad.

3. Kas kirjakeele normi sõnastades tehakse koostööd Emakeele Seltsi keeletoimkonnaga kui kirjakeele normi määrajaga?

Jah, tehakse.

4. Millised huvirühmad osalevad sõnastikureformi kavandamises?

Sõnastikureform ei sisalda eraldi laiapõhjalisemat kavandamise tegevust. See, nagu ka eelnevad ja järgnevad reformid, on leksikograafide igapäevane töö, mis kujuneb ja areneb kooskõlas kogu valdkonna arenguga. EKI leksikograafid teevad koostööd teiste Euroopa leksikograafiaasutustega, osalevad leksikograafiakonverentsidel ning ühistes teadusprojektides.

5. Sõnastikureform puudutab otseselt keeletoimetajate, õpetajate, terminoloogide ja tõlkijate tehtavat keelehooldetööd ning keelehooldega seotud õppekavu Eesti ülikoolides. Kas ja millal on plaanis teha nendes rühmades Sõnaveebi kasutajauuringuid, küsida neilt nõu või tagasisidet?

Tagasisidet saame pidevalt sõnastike tagasisidevormide ja keelenõuküsimuste kaudu. Arutelu sõnastikureformiga seotud teemadel oleme püüdnud ärgitada väiksema ringi kohtumistel keeletoimetajatega, kolmel sel talvel toimunud arutelupäeval (millest ühe ise korraldasime) ja kirjalikus vormis. Metodoloogiliselt vettpidav kasutajauuring on väga töömahukas ja viimati viisime selle läbi 2019. aasta prototüübikatsetuste raames, plaanis on ka uusi uuringuid. Ühtlasi kutsume ka teemast huvitatud keelehooldajaid üles sõnastike retseptsiooni uurima.

6. Millal kuvatakse kehtiv ja ka tulevane ÕS kui kirjakeele normi alus Sõnaveebis eraldiseisva sõnakoguna, mida on võimalik tervikuna välja filtreerida? Kas järgmine ÕS ilmub ka paberil?

Kehtivat ÕSi Sõnaveebis ei kuvata, see on avaldatud aadressil http://eki.ee/dict/qs/. Kuidas kuvatakse tulevane ÕS, sõltub sellest, missugune on tulevane ÕS. Kas järgmine ÕS ilmub ka paberil, sõltub peamiselt eksamikorraldusest aastal 2025, mis ei ole praegu teada.

7. Kas seni, kuni kestab üleminekuaeg ja ÕS ilmub lõpuks ühendsõnastiku osana, kehtib ÕS 2018 kõigi oma normingute ja soovitustega? Kui ei, siis millest tuleb üleminekuajal lähtuda eesti keele õppes?

Jah, kehtib. Samal ajal töötatakse juba järgmise ÕSi kallal, tehes seda seekord võimalikult avatult. Lisaks täiendavad norminguid pärast 2018. aastat tehtud keeletoimkonna otsused.

8. Kas sõnastikureformi käigus vaadatakse üle ainult ÕS 2018 sõnade tähenduse kohta antud soovitused või ka normingud?

Nagu eespool öeldud, ei ole sõnastiku­reform kirjakeele normi reform. Uuendused ei teki sõnastikureformi tõttu, vaid uue ÕSi koostamise käigus. Iga ÕSi ilmumise järel oleme alustanud järgmise ÕSi ettevalmistustöödega, nii ka seekord. Norminguid vaatab esildiste alusel üle ka ES keeletoimkond.

9. Kuidas saab Sõnaveebi kasutaja ülevaate (nt kuupäevaline loend) sellest, millistest ÕS 2018 normingutest ja soovitustest on EKI sõnastikureformi käigus loobunud ning millised on jooksvalt lisatud rubriiki „ÕS soovitab“?

Eesti keelekorralduses on juba alates 1980. aastast lähtutud põhimõttest, et seni kehtinud normingutest ei loobuta, s.t neid ei tühistata, ei loeta veaks. Ka soovitustest loobumise asemel kirjutame neid pigem põhjalikumaks. Tuletame kasutajatele pidevalt meelde ka vajadust teha vahet normingutel (õigekiri ja sõnamuutmine) ja soovitustel (kogu muu info).

Tänu viimastele sõnastikureformidele on tõepoolest tekkinud võimalus säilitada sõnastikuartiklite metainfot, sh muutmise logisid, ja lubada neist ka otsida. Selliseid detailotsinguid võimaldab praegu meie profitööriist Ekilex. Lõppkasutajale mõeldud Sõnaveeb on kasutajauuringutest lähtuvalt meelega hoitud lihtsamana. Samas oleme teadlikud ülekattest nende kasutajarühmade vahel, mistõttu on vabamalt kohandatav kasutajaliides arenduse järjekorras, aga praegune lahendus on siiski suunata keerukamate päringute vajajad kasutama Ekilexi.

10. Millest peaks Sõnaveebi kasutaja lähtuma olukorras, kus ta vajab abi erialatekstis täpseima või levinuma oskussõna valimisel, kuid Sõnaveebis puudub eelistermini märgend või asjakohane soovitus?

Kui kasutaja otsib täpseimat oskussõna, tuleks vaadata definitsioone vastava valdkonna oskussõnastikes. Kui ta otsib levinuimat oskussõna, vajab ta sagedus­infot. (Oskus)sõnade sagedusinfo on tegelikult olemas, aga veel kuvamata; selle lisamine on arendusplaanide hulgas. Juhtudel, kus oskussõnastiku koostaja on eelistermini märkinud, on see märge Sõnaveebis kuvatud, kuid see ei anna infot ei täpsuse ega sageduse kohta. Kui oskussõnastikku on lisatud soovitusi, siis on need ka kuvatud, aga seni on neid lisatud harva.

11. Sõnastikureform mõjutab otseselt õigus- ja ametitekstide koostamist, toimetamist ja tõlkimist (sh Euroopa Liidu institutsioonides), mille ideaaliks on peetud selget ja kantseliidivaba keele­kasutust. Kas praeguses e-keelenõus kuvatavad „Ametniku soovitussõnastik“, keelenõuvakk jm tarbekeele nõu­anded on plaanis tuua (ajakohastatult) üle Sõnaveebi?

Sõnaveebi tuuakse leksikaalne info, sh ametniku soovitussõnastik. Mitteleksikaalset infot, sh keelenõuvakka kuvatakse selleks sobivate vahendite abil. Lähiaja arendusplaanides on EKI käsiraamatu- ja KKK-vormis infoteenuste süstematiseerimine, sh linkimise võimaldamine sõnastike ja muude teenuste vahel.

Täname veelkord küsimuste eest, millest nii mõnigi aitas meil ka EKI sees asju selgemaks rääkida. Samuti oleme väga huvitatud jätkuvatest aruteludest kõigi teistega. Eelistaksime tegelikult küll vahetumat ja vastastikusemat suhtlust kohtumiste, arutelupäevade või ühiselt kirjutatavate tekstide kujul, aga ka pöördumiste vormis infovahetus on tänuga oodatud.

 

digitaalselt allkirjastatud

Arvi Tavast

Eesti Keele Instituudi nimel ja kolleegide toel

Aili Künstler, „Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?“

Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Kaarel Tarand, „Keel vabaneb ahelaist“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht