Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Eesti Keele Instituut (EKI) on välja kuulutanud sõnastikureformi. Selle lõpuks, 2025. aastaks, ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust (Sõnaveeb), mille aluseks on eesti keele seletav sõnaraamat.

ÕSi kui kirjakeele normi kajastavat sõnaraamatut ühendsõnastik praegu ei sisalda, aga EKI uued, ülevaadatud normingud ja soovitused ilmuvad tasapisi Sõnaveebi rubriiki „ÕS soovitab“.

Üleminekuajal soovitab EKI sõnade õigekirjutust ja käänamist-pööramist vaadata ÕS 2018st, kõike muud aga Sõnaveebist. Senise ÕS 2018 hea­keelsuse soovituste kohta öeldakse EKI kodulehel, et need „esindavad eeskätt sõnaraamatu koostajate seisukohti keelendite sobivuse kohta“ ning „soovituste mittejärgimist ei saa mingil juhul (nt kooliõpetuses) lugeda veaks ja keeletoimetajatelgi palume neid võtta kriitiliselt, oma vajadustele kohandades“.

2020. aasta sügisel ja 2021. aasta kevadel on ajakirjanduses ilmunud mitu artiklit („Kust vaadata kirjakeele normi“, „Muutuv ÕS“, „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“) ja toimunud mitu konverentsi, kus EKI ja TÜ keeleteadlased selgitasid reformi ideed („Keelekorralduse äärmised võimalused“ ja „Eesti keel normi ja vabaduse vahel“). Et reform ei ole mõeldud piirduma ainult sõnastiku­tööga, sellele viitab EKI avatud avalik nn aruteluplatvorm, kus EKI direktor selgitab vajadust vaadata üle ka kokku-lahkukirjutamise, algustäheõigekirja, koma- jm reeglid. Sealsamas on ka öeldud, et senine „emotsionaalne termin“ keelekorraldus asendatakse teadus­põhise keelearendusega.

Senise info põhjal on saanud selgeks, et sõnastikureform, mille käigus õigekeelsussõnaraamat ÕS jääb edaspidi üksnes osaks veebipõhisest ühendsõnastikust ega ilmu enam eraldi trükisena, toob kaasa põhimõttelisi muutusi kirjakeele korralduses, keeleõppes ja keelehooldes. Senist arusaama korrastatud, õigekeelsussõnaraamatutega fikseeritud kirjakeelest muudetakse otsustavalt ülalt alla. Nn heakeelsusel ei ole enam EKI kujul eestkõnelejat. Samal ajal ei ole seda suurt pööret piisavalt arutatud huvirühmadega, sh õpetajate, kirjanike, ajakirjanike, toimetajate, tõlkijate jpt-ga, kellele eesti kirjakeel on igapäevane väärtuslik tööriist.

Paari mõttekaaslase algatusel tuli kokku nn väike keelepraktikute ring (toimetajad, õpetajad, tõlkijad, kirjanikud, terminoloogid jt). Mitmel koosolekul sõnastasime EKI-le pöördumise, kus palume selgitust alanud suure reformi ajakava, põhimõtete ja mõju kohta.

Aili Künstler, „Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?“

Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Kaarel Tarand, „Keel vabaneb ahelaist“